Kohtulahend

Deniss

Karpov

karistuse

kandmiselt

peale

käesoleva

Sisse nõuda Deniss Karpovilt riigituludesse kaitsetasu 129 (ükssada kakskümmend üheksa) eurot 60 senti vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulu hüvitis tuleb kanda 1 (üks) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi a/a-le (Swedbank IBAN- EE932200221023778606; SEB EE891010220034796011 või Nordea Bank EE701700017001577198), märkides viitenumbriks 2800049874. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Deniss Karpov on Harju Maakohtu 15.10.2012. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-6592 süüdi tunnistatud KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistatud 3 aasta ja 2 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 järgi arvati karistusaja hulka Deniss Karpovi poolt eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva. Deniss Karpovil tuleb ära kanda 3 aasta, 1 kuu ja 28 päeva pikkune vangistus. Karistuse kandmise alguseks loeti Deniss Karpovi vahistamise päev – 09.10.2012.a. Kohtuotsus on jõustunud 31.10.2012.a. Kinnipeetava karistusaeg algas 09.10.2012.a ja lõpeb 07.12.2015.a. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Tingimisi ennetähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 17.11.2014.a. 17.11.2014.a edastas Tallinna Vangla kohtule materjalid Deniss Karpovi vangistusest enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tallinna Vangla toetab kinnipeetava Deniss Karpovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokuröri arvates ei ole võimalik käesoleval ajal raske esimese astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistetud isiku vabastamine ennetähtaegselt esimesel võimalusel, sest ei kantud karistuse pikkus, mis ei vasta toimepandud kuritegude tegelikule ohtlikkusele ja raskusele, ega isiku hoiakud ning väljakujunenud

2 (4)

kriminaalne mõtlemine ega eelnev tema suhtes kohaldatud kriminaalhoolduse järelevalve praktika anna alust ennetähtaegse vabastamise puhul edukale kriminaalhoolduse kulgemisele. Deniss Karpov avaldas kohtuistungil, et soovib enne tähtaega vabaneda. Ta asuks elama ema juurde ja on valmis täitma kõiki nõudeid. Denis Karpov on enda sõnul pidanud läbirääkimisi võimaliku tööandjaga ja tal on olemas kokkuleppe tööle asumise osas. Vangistuse ajal ei ole tal olnud võimalust programmides osaleda, kuid soovib seda teha ja on nõus läbima programme kriminaalhoolduse ajal. Kaitsja on seisukohalt, et kriminaalhooldus võiks olla tulemuslikum kui vangistuse lõpuni kandmine. Vabanedes saab panna kohustused mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, mitte viibida keelatud kohtades, nende nõuete täitmist saab kontrollida ja nende kohaldamisega riske maandada. Karpovil on reaalselt töökoht tagatud Tallinnas puiduspetsialistina. Vabanedes on võimalik elama asuda ema juurde, ka lähedased soovivad, et Karpov käituks korralikult, läheks tööle ja ei tarvitaks narkootikume. Karpov on vanglas õppinud, omandanud hariduse, omandanud eesti keele oskuse.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Deniss Karpov temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Deniss Karpovil on jäänud karistust kanda rohkem kui kaks kuud (KarS § 76 lg 3). Seega esinevad formaalsed alused Deniss Karpovi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Deniss Karpovit on teistkordselt karistatud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest. Varasem kuritegu toime pandud ligi 5 aastat enne käesolevat. Kuriteod on toime pandud materiaalse kasu saamiseks, vangla hinnangul on soodusteguriks olnud impulsiivsus ja põhjendamatu optimism. Enne varasemat karistust tarvitas Deniss Karpov aeg-ajalt amfetamiini, kuid pärast vanglast vabanemist ei ole tarvitanud. Viimast kuritegu Deniss Karpov ei tunnista. Varasemalt on Deniss Karpov olnud kriminaalhooldusel (Harju Maakohtu otsus 1-06-4503) ning läbis katseaja. Kohtule materjalide esitamise ajal kandis Deniss Karpov karistust Tallinna Vangla Maardu üksuse avavanglas (alates 17.09.2014.a) ning töötas järelevalveta väljaspool vanglat firmas David OÜ. Käesolevaks ajaks on Deniss Karpov saadetud tagasi Tartu Vanglasse karistuse kandmise jätkamiseks. Vangistuse ajal läbis Deniss Karpov riigikeele A2 tasemel ning omandas riigikeele B1 tasemel. Deniss Karpov omandas Tartu Vanglas põhihariduse. Sotsiaalprogrammides Deniss Karpov osalenud ei ole. Distsiplinaarkaristusi on vangistuse jooksul määratud, kuid hetkel ei ole ühtegi kehtivat. See annab alust arvata, et Deniss Karpovi soov muutuda ei ole paljasõnaline, vaid ta on ka tegelikkuses võimeline kehtestatud korrale alluma ning reeglitest kinni pidama. Vangla esitatud materjalidest nähtub, et Deniss Karpovil on vabanemise korral võimalus asuda elama koos ema ja ema abikaasaga. Ema on andnud nõusoleku, kuid seadnud tingimuseks kontrollnõuetest kinnipidamise, töökoha otsimise ning alkoholi ja narkootikumide mittetarvitamise. Sarnased tingimused kehtivad ka käitumiskontrolli perioodil.

3 (4)

Ka on Deniss Karpov avaldanud, et tal on vabaduses võimalus tööle asuda, et ta on vastava kokkuleppe tööandjaga saavutanud. Kohtul ei ole alust kahelda Deniss Karpovi sellekohases selgituses. Ka vangistuse viibides on ta töötanud, nii vangla majandustöödel kui ka väljaspool vanglat. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et Deniss Karpovi puhul esineb nii negatiivseid kui positiivseid asjaolusid. Käesolev vangistus on olnud senini Deniss Karpovi pikim ning võiks olla motiveerinud Deniss Karpovit oma käitumist muutma, seda kinnitab ka süüdimõistetu käitumise vangistuse jooksul. Arvestades karistuse lõpuni jäänud aega, võiks olla süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamine tulemuslikum, kui karistuse lõpuni kandmine. Kriminaalhooldusel olles säilib Deniss Karpovil kriminaalhooldaja tugi probleemide lahendamisel ning järelevalve, mis vähendab uue kuriteo sooritamise riski. Kohtu hinnangul on võimalik läbi kriminaalhoolduse tagada Deniss Karpovile parem resotsialiseerumine. Deniss Karpovile tuleb KarS § 76 lg 5 alusel määrata katseaeg ärakandmata karistusaja pikkuses, s.o kuni 07.12.2015.a. Lisaks tuleb Deniss Karpovil kogu katseaja jooksul järgida KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid. Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb Deniss Karpovile katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2 ja p 21 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ja mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Vabaduses toimetuleku eelduseks on sissetuleku olemasolu ja selleks, et vähendada sisstulekute puudumisest tulenevaid riske, tuleb KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustada Deniss Karpovit otsima endale töökoha või võtma ennast arvele Töötukaasas 2 nädala jooksul alates vabanemisest. Menetluskulud Deniss Karpovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 28.01.2015.a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Lembit Nirgi. Kaitsja esitas 28.01.2015.a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 129,60 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 129, 60 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Deniss Karpovilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.