1-15-982
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number
06. veebruar 2015.a. Pärnu Maakohtu Pärnu Kuninga tn kohtumaja 1-15-982 (15750000007)
Kohtukoosseis
Kohtunik Igor Pütsep
Kohtuistungi sekretär Kriminaalasi Eriasjade prokurör Süüdistatav
Kadi Neeme T.V süüdistuses KarS § 298 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Küllike Kask T.V Isikukood või sünniaeg:
xxx
Kaitsja
Mart Missik
KrMS § 239 lg 4, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas:
Süüdi tunnistada T.V KarS § 298 lg 1 järgi ning mõista karistuseks rahaline karistus 60 (kuuskümmend) päevamäära (päevamääraga 6,76 €), s.o 405 (nelisada viis) eurot ja 60 senti. Karistuse kandmise aja algust arvata alates 06.02.2015.a. Välja mõista T.V-lt riigituludesse menetluskuludena KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 585 €. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99915700008990. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Rahaline karistus tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida
1-15-982 maksekorraldusele viitenumber 99915400001695. karistus, isiku nimi, kriminaalasja number.
Selgituseks
märkida:
rahaline
Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendeid ei ole. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Tõkendit kohaldatud ei ole.
Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
Kriminaalasjas nr 15750000007 süüdistatakse T.V selles, et T.V andis altkäemaksuna vara, s o raha selle eest, et Maanteeameti eksamineerija ametiisikuna paneks oma ametiseisundit ära kasutades toime seadusega mittelubatud teo. Vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.11.2010 määrusele nr 98 „Maanteeameti põhimäärus“ on Maanteeamet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus. Vabariigi valitsuse seaduse § 43 lg 1 kohaselt teostavad valitsusasutuste hallatavad riigiasutused seaduse alusel täidesaatvat riigivõimu. Seega on Maanteeamet ning selle struktuuriüksus Lääne regiooni Liiklusregistri Haapsalu büroo riigiasutus. Maanteeameti x regiooni Liiklusregistri ˇx büroo peaspetsialistide tööülesanneteks on muuhulgas teooria- ja sõidueksamite vastuvõtmine ja eksamitulemuste vormistamine. Peaspetsialistidel on õigus esindada bürood oma tegevusala piires. Peaspetsialisti töö käigus eksamite vastuvõtmise korda reguleerib Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.06.2011 määrus nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ (edaspidi kord). Korra § 2 kohaselt juhi eksamineerimise eesmärk on hinnata isiku teadmiste, oskuste, käitumise ja hoiakute vastavust juhi kvalifikatsiooninõuetele. Korra lisa nr 1 kohaselt peab A,B,C-kategooria auto juhtimisõiguse taotleja sooritama teooriaeksami ning teise järgu sõidueksami. Korra lisa 2 tabel 2 sätestab, et A-kategooria juhtimisõigust taotlev isik peab vastama 30-ne minuti jooksul 30-le eksamiküsimusele, millest vähemalt 26-le peab ta vastama õigesti. Kui vigu on rohkem, peab eksamineerija kuulutama teooriaeksami mittesooritatuks ning isikut sõidueksamile ei lasta. B-kategooria juhtimisõigust taotlev isik peab vastama 30-ne minuti jooksul 30-le eksamiküsimusele, millest vähemalt 26-le peab ta vastama õigesti. Kui vigu on rohkem, peab eksamineerija kuulutama teooriaeksami mittesooritatuks ning isikut
1-15-982 sõidueksamile ei lasta. C-kategooria juhtimisõigust taotlev isik peab vastama 35-ne minuti jooksul 35-le eksamiküsimusele, millest vähemalt 30-le peab ta vastama õigesti. Kui vigu on rohkem, peab eksamineerija kuulutama teooriaeksami mittesooritatuks ning isikut sõidueksamile ei lasta. Korra lisa 4 punkt 2 sätestab, et kui eksamineerija eksamit läbi viies märkab tõsist viga või mitut vähemtõsist viga, kohustub ta lugema eksami mittesooritatuks. Lisa 4 punkt 3 sätestab, et eksami käigus tehtud vead, hinnangud ja otsuse sõidueksami sooritamise või mittesooritamise kohta kannab eksamineerija sõidueksami kaardile. Korra § 5 lg 4 kohaselt ei tohi eksamineeritav kasutada kõrvalist abi ning peab sooritama eksami iseseisvalt. Vastavalt liiklusseaduse § 98 lg 1 ja 2 annab Maanteeamet esmase juhiloa välja kümne tööpäeva jooksul kohase eksami sooritamisest arvates. Sätte sõnastusest tulenevalt puudub ametil diskretsioon otsustamisel, kas väljastada isikule juhiluba või mitte – kui isik on sooritanud kohase eksami, on Maanteeamet kohustatud väljastama juhiloa. Seega on eksamineerijal sõidueksami kaarti täites võimalik mõjutada seda, kas eksamineeritav saab esmase juhiloa või mitte. Kui eksamineerija märgib sõidueksami kaardile, et isik ei sooritanud sõidueksamit, siis Maanteeamet isikule esmast juhiluba ei väljasta. Kui ta märgib aga, et eksamineeritav sooritas eksami, väljastatakse isikule esmane juhiluba. Isikule esmase juhiloa väljastamine sõltub otseselt eksamineerija poolt sõidueksami kaardile märgitavast. Eksamineerija täites peaspetsialistina eksamikaardi, teeb kolmandate isikute suhtes siduvaid õiguslikke toiminguid ja sellest tulenevalt omab ametiseisundit. Seega on tema eelkirjeldatud tööülesanded vaadeldavad kui järelevalveülesanded karistusseadustiku § 288 lg 1 mõttes. Järelikult on Maanteeameti x regiooni Liiklusregistri x büroo peaspetsialistide ehk eksamineerijate puhul tegemist ametiisikutega. Eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal 2012 a maksis T.V x x sularahas 650 eurot. T.V ja x x vahelise kokkuleppe kohaselt pidi x x talle antud sularaha eest tagama, et T.V läbib igal juhul positiivselt A-kategooria teooria-ja sõidueksami. X x kandis T.V poolt antud sularahast 550 eurot x x, kes vahendas eksamite sooritamist ja altkäemaksu andmist, võttes vahendamise eest 150 eurot tasu ja teatas Maanteeameti eksamineerijale x x eksamite sooritamise aja ning andis üle x x A-kategooria teooria-ja sõidueksami eest altkäemaksuna 400 eurot. Teooriaeksamist läbisaamise garantii seisnes selles, et Maanteeameti eksamineerija x x, kes näeb eksamineerijana arvuti taga istudes eksamineeritava eksami tulemust reaalajas, ütleb eksamineeritavale, kas tema vastused valikvastustega küsimustele on õiged või valed. Vastavalt sellele, kui need vastused peaksid olema valed, parandab eksamineeritav tulemusi seni kuni eksamineerija ütleb, et vastused on piisavalt õiged eksamist läbisaamiseks. Sõidueksami garantii seisnes selles, et isegi siis kui isik teeb selle eksami käigus selliseid vigu, mis muidu õigusaktide kohaselt välistaksid eksami positiivse sooritamise ja mille esinemisel eksamineerija peaks märkima sõidueksami kaardile eksami tulemuseks „mittesooritatud“, loeb Maanteeameti eksamineerija x x eksami „sooritatuks“. T.V taotles sularaha maksmisega x x seda, et ametiisik, kes eksameid vastu võtab, paneks toime seadusega mittelubatud teo. T.V andis x x üle 650 eurot altkäemaksuna, millest x x jättis vahendamise eest endale 100 eurot. 22.06.2012 andis x x oma abikaasale x x 550 eurot, et x x paneks selle oma Swedbank AS arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja kannaks x x Nordea arvelduskontole xxxxxxxx kokku 850 eurot selgitusega „x x B-kat. teo. T.V Akat.teo.sõit“. 22.06.2012 võttis x x, kes vahendas T.V poolt altkäemaksu andmist ja eksami toimumist, talle x x poolt kantud rahast 600 eurot pangaautomaadist välja, millest
1-15-982 andis x x üle altkäemaksuna mõeldud ja T.V eksamite (A-kategooria teooria-ja sõidueksam) eest 400 eurot. x.x.2012 kell x toimus T.V Maanteeameti x regiooni Liiklusregistri x büroos x mnt x, x alevik,x vald, xmaa A-kategooria teooriaeksam ja x.x.2012 kell x toimus sõidueksam, millised T.V sooritas positiivselt. Seega T.V, altkäemaksu andmisega, s.o ametiisikule vara andmisega vastutasuna selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades paneb edaspidi toime seadusega mittelubatud teo (alates 01.01.2015 kehtiva redaktsiooni kohaselt altkäemaksu andmisega, s.o ametiisikule altkäemaksuna vara üleandmisega vastutasuna tema ametiseisundi kasutamise eest), pani toime KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Eriasjade prokurör ja süüdistatav T.V jäid kohtus nende vahel sõlmitud kokkuleppe juurde, mille kohaselt prokurör nõudis kohtus T.V-le KarS § 298 lg 1 järgi karistuseks rahalist karistust 60 päevamäära ulatuses (1 päevamäär on 6,76 €), s o 405.60 eurot.
Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leidis, et puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud, käesolevas kriminaalasjas ei ole rikutud kokkuleppemenetluse norme. Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas kokkuleppe kinnitada ja süüdi tunnistada T.V KarS § 298 lg 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel süüdimõistetult riigituludesse sundraha 585 €. Asitõendeid ei ole. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Tõkendit kohaldatud ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Igor Pütsep kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.