Kohtulahend

Vanglale, prokurörile, Pärnu kriminaalhooldusosakonna Pärnu

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 13.01.2015.a Harju Maakohtule kinnipeetava Ain Merila kohta koostatud materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Pärnu Maakohtu 06.05.2014.a kohtuotsusega tunnistati Ain Merila süüdi KarS § 424 järgi ja mõisteti talle KarS § 68 lg 1 alusel karistuseks 8 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse algus oli 13.07.2014 ja karistuse lõpp on 10.04.2015. Ain Merila kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Vangistuse ajal läbis sotsiaalprogrammi „Õige hetk“, kinnipeetavat on rakendatud majandustöödel. Distsiplinaarkaristusi kohaldatud ei ole. Vanglast vabanemisel asub elama XXX. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Ain Merila kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et vabanedes asub A. Merila elama aadressil XXX. Kinnipeetava poolvend on nõus A. Merilat igati toetama. Ain Merila taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Prokuröri abi Veera Kremez esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuröri abi ei toeta Ain Merila tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isikut on kolmel korral karistatud joobeseisundis mootorsõudki juhtimise eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Korduvad liikluskuriteod viitavad ükskõiksele suhtumisele ühiskonna normidesse. Ohustatud on ühiskond tervikuna. Juhtides autot joobeseisundis, võib see lõppeda kaasliiklejate või isiku enda surmaga. 25.10.2010 määratud katseaeg ja 16.06.2011 mõistetud üldkasulik töö ei ole teda mõjutanud oma käitumist muutma, ta pani toime samalaadse kuriteo. Võttes arvesse ülaltoodud asjaolusid, leiab, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud, see ei oleks kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega ja ühiskonna üldise õiglustundega.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud Ain Merila arvamuse, leiab, et Ain Merila võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Ain Merila isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kuigi kinnipeetavat on kriminaalkorras korduvalt karistatud, viibib ta vanglas esimest korda. Kohus usub, et esmakordne vanglas viibimine on pannud A. Merila mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Siinjuures arvestab kohus ka kinnipeetava korrektset käitumist vangistuse ajal, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav suudab käituda normikohaselt ning kehtivaid reegleid austada. Seda, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole, kinnitab ka tema sotsiaalprogrammis osalemine vangistuse ajal. Võib eeldada, et praeguseks kantud karistus on oma eesmärgi täitnud – mõjutanud süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Ain Merila ennetähtaegset vabastamist toetab ka vangla, märkides, et uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul on 14 %, mis ei ole kõrge näitaja. Arvestades, et kinnipeetaval on vastavalt esitatud materjalidele probleemid alkoholiga (kõik kuriteod on toime pandud alkoholijoobes), on oluline, et kinnipeetava üle toimuks järelevalve ka pärast vanglast vabanemist. Kuna kinnipeetava karistusaja lõpp on juba ligikaudu kahe kuu pärast (10.04.2015), kuid vastavalt KarS § 76 lg 5 määratakse ennetähtaegsel vabastamisel isikule katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud, on A. Merila kriminaalhooldusel veel kuus kuud pärast käeoleva määruse jõustumist. Kohtu hinnangul võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas A. Merilale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on Ain Merilal olemas ka kindel elukoht ning lähedase toetus. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning tahab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohus annab kinnipeetavale võimaluse näidata, et teda saab usaldada.

Tatjana Bogdanova Täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.