Eesistuja Andres Parmas, liikmed Julia Katškovskaja ja Ivi Kesküla K.J-i süüdistus KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi Harju Maakohtu 23. oktoobri 2014. a otsus lühimenetluses
Süüdistatav ja kaitsja Vandeadvokaat Jugans Grossmann K.J (ik: XXX); elukoht: XXXXXXXXX X-XX XXXXX XXXXXXX, viibib vahistatuna Tallinna Vanglas aadressil Magasini 35 Tallinn 10138, kehtivaid kriminaalkaristusi 5 ja väärteokaristusi 12, kahtlustatavana kinni peetud 13.11– 14.11.2013, 2.12– 3.12.2013, 11.08–12.08.2014, 13.09– 15.09.2014, 4.12.2013–30.05.2014 ning alates 4.10.2014 kohaldatud tõkendit vahistamine Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Diana Helila
RESOLUTSIOON
1.Apellatsioonid rahuldada.
2.Tühistada Harju Maakohtu 23. oktoobri 2014. a otsus K.J-ile
6.novembri 2013. a, 13. novembri 2013. a, 24. novembri 2013. a, 11. augusti 2014. a ja 13. septembri 2014. a toimepandud varguste eest mõistetud karistuse osas.
3.Karistada K.J 6. novembri 2013. a, 13. novembri 2013. a,
24.novembri 2013. a, 11. augusti 2014. a ja 13. septembri 2014. a toimepandud varguste eest ühe aasta ja üheksa kuu vangistusega.
4.KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks üks aasta ja kaks kuud vangistust.
5.KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg kuus kuud ja kuus päeva ning lõplikuks ära kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista seitse kuud ja kakskümmend neli päeva vangistust.
6.Karistusaja algust
4.oktoobril 2014.
lugeda
alates
K.J-i
vahistamisest
7.Muus osas jätta Harju Maakohtu 23. oktoobri 2014. a otsus muutmata.
8.Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt AB Jugans Grossmann kasuks 72 (seitsekümmend kaks) eurot, s.h käibemaks 12 (kaksteist) eurot vandeadvokaat Jugans Grossmanni poolt K.J-ile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
EDASIKAEBE KORD
Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.K.J-ile esitati KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi süüdistus alljärgnevas: 1) Vargusi süstemaatiliselt toime paneva isikuna varastas ta koos AP-ga 26. märtsil 2013 Tallinnas XXX X/XXXXXX X asuvas kauplusest A pudeli konjakit väärtusega 447 eurot; 2) Vargusi süstemaatiliselt toime paneva isikuna varastas ta koos AP-ga 2. oktoobril 2013 Tallinnas XXXX XXXXXX X asuvas kauplusest rõivaesemeid väärtusega 270 eurot; 3) Vargusi süstemaatiliselt toime paneva isikuna varastas ta koos AP-ga 6. novembril 2013 Tallinnas XXXXX XX asuvalt E AS-i aiaga piiratud territooriumilt vaskjuhet väärtusega 2520 eurot; 4) Vargusi süstemaatiliselt toime paneva isikuna püüdis ta 13. novembril 2013 Tallinnas XXXXX XXX XX asuvast S kauplusest varastada XBOX-i mänge koguväärtusega 142,98 eurot, kuid tegu jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu; 5) Vargusi süstemaatiliselt toime paneva isikuna varastas ta koos AL ja VT-ga 24. novembril 2013 Tallinnas XXXXX XXX XX AS-le N kuuluvas garaažis MA-le kuuluvasse autosse tungides sealt MA-le kuuluvaid esemeid koguväärtusega 4137 eurot ning L OÜ-le kuuluvaid esemeid väärtusega 645,62 eurot. Samuti varastas ta üheskoos AL-ga sõiduki juures asuvast kapist MA-le kuuluva rannakoti koos laste mänguasjadega väärtusega 20 eurot. Seejärel varastasid nad samas parklas BI sõiduki järelkärust tööriistu koguväärtusega 570 eurot;
6) Vargusi süstemaatiliselt toime paneva isikuna püüdis ta 11. augustil 2014 Tallinnas XXXXXXXX XXX XX asuvast M kauplusest varastada maiustusi 4,55 euro väärtuses, kuid tegu jäi lõpule viimata turvatöötajate sekkumise tõttu; 7) Vargusi süstemaatiliselt toime paneva isikuna püüdis ta 13. septembril 2014 Tallinnas XXXXXXXXX XXX XX asuvast M kauplusest varastada habemeajamisterasid, kuid tegu jäi turvatöötajate sekkumise tõttu lõpule viimata.
2.Harju Maakohtu 23. oktoobri 2014. a otsusega tunnistati K.J KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi süüdi 26. märtsil 2013 toime pandud varguses, karistades teda selle eest vangistusega kuueks kuuks, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra nelja kuuni. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti see karistus kaetuks Harju Maakohtu 2. oktoobri 2013. a kohtuotsusega mõistetud karistusega (kuus kuud vangistust), mõistes lõplikuks liitkaristuseks kuus kuud vangistust. Liitkaristus loeti kantuks. K.J tunnistati KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi süüdi 5. oktoobril 2013, 6. novembril 2013, 13. novembril 2013, 24. novembril 2013, 11. augustil 2014 ja 13. septembril 2014 toime pandud vargustes, karistades teda nende kuritegude eest kahe aasta vangistusega. Mõistetud karistust vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra ühe aasta ja nelja kuuni. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg kuus kuud ja kuus päeva, lugedes ära kandmisele kuuluvaks karistuseks üheksa kuud ja kakskümmend neli päeva vangistust. Karistusaja algust arvestas maakohus K.J-i vahistamisest 4. oktoobril 2014. Maakohus tühistas K.J-ile tõkendina kohaldatud vahistamise alates kohtuotsuse jõustumisest. Maakohus rahuldas kannatanute tsiviilhagid ja mõistis K.J-ilt välja menetluskulud.
3.1.Maakohus leidis, et enne 2. oktoobri 2013. a maakohtu otsust toime pandud varguses on K.J-i süü tõendatud kannatanu esindaja tunnistajana antud ütluste, asitõendi vaatlusprotokolli ja süüdistatava ütlustega, mille alusel kohus tuvastas kohus süüteokoosseisu asjaolude esinemise K.J-i käitumises, konstateerides samuti õigusvastasust ja süüd välistavate asjaolude puudumist.
3.2.Pärast 2. oktoobri 2013. a kohtuotsust toimepandu tegude osas asus maakohus alljärgnevatele seisukohtadele.
3.2.1.5. oktoobril 2013 toime pandud varguses on K.J-i süü tõendatud kannatanu esindaja tunnistajana antud ütluste, asitõendi vaatlusprotokolli ja selle lisaks oleva fototabeli ning süüdistatava ütluste alusel.
3.2.2.6. novembril 2013 toime pandud varguses on N. Grigrojevi süü tõendatud E AS avalduse ja AS-le tekitatud kahju tõendavate dokumentide alusel, samuti tunnistaja MU ütluste, sündmuskoha vaatlusprotokolli ja sellele lisatud fototabeli, asitõendi vaatlusprotokolli ja sellele lisatud fototabeli, K.J-i ütluste ning äratundmiseks esitamise protokolli ja sellele lisatud fototabeli alusel.
3.2.3.13. novembril 2013 toime pandud varguse katses on K.J-i süü tõendatud AS P avalduse, G AS õigusvastase teo toimepanemise akti, tunnistaja LK ütluste, K.J-i kahtlustatavana kinnipidamise protokolli ja tema ütlustega.
3.2.4.24. novembri 2013 toime pandud vargustes on K.J-i süü tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolli ja sellele lisatud fotodega, kannatanu MA ütlustega, L OÜ-le tekitatud kahju tõendavate dokumentidega, kannatanu esindaja AM ütlustega, N AS-le tekitatud kahju
tõendava dokumendi, kannatanu BI ütlustega, asitõendite vaatlusprotokollide ja neile lisatud fotodega, K.J-i ütlustega ning äratundmiseks esitamise protokollide ja neile lisatud fototabelitega.
3.2.5.11. augustil 2014 toime pandud varguse katses on K.J-i süü tõendatud T OÜ õigusvastase teo toimepanemise akti, tunnistaja EA ütluste ning K.J-i kahtlustatavana kinnipidamise protokolli ja ütlustega.
3.2.6.13. septembril 2014 toime pandud varguse katses on K.J-i süü tõendatud R ASi avalduse, õigusrikkuja kinnipidamise akti nr 1609, tunnistaja AR ütluste ning K.J-i kahtlustatavama kinnipidamise protokolli ja ütlustega.
3.3.Maakohus leidis, et pärast Harju Maakohtu 2. oktoobri 2013. a otsust toime pandud vargused ja varguste katsed tuleb subsumeerida KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi, sest osad neist tegudest pani K.J toime grupis koos teiste isikutega, 13. ja 24. novembril 2013 toime pandud teod hõlmasid aga sissetungimist. Maakohtu hinnangul tuleb K.J käsitada vargusi süstemaatiliselt toime paneva isikuna, sest varastamine on kujunenud tema elustiiliks. Kohtu hinnangul nähtub kogutud tõenditest, et K.J pani vargusi toime vähemalt otsese tahtlusega, sest ta teadis, et täidab varguse koosseisule vastava asjaolu ning tahtis või vähemalt möönis seda. Kohus märkis, et kuna mitme samaliigilise kuriteo toime panemisel neeldub kuriteokatse lõpuleviidud teos, tuleb K.J-i käitumine KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi kvalifitseerida hoolimata sellest, et osad talle süüks arvatud teod jäid katse staadiumi.
3.4.K.J-ile karistust mõistes märkis maakohus järgmist.
3.4.1.Enne 2. oktoobri 2013. a maakohtu otsust toime pandud varguse eest on K.J-i puhul välistatud KarS § 199 lg-s 2 ette nähtud kergema sanktsiooni, s.o rahalise karistuse kohaldamine, sest K.J puudub sissetulek ja ta on juba ka varasemalt varguste eest vangistusega karistatud isik. Samas, arvestades varastatu väärtust, hindas kohus K.J-i süü väikseks, süüd suurendas kohtu hinnangul aga see, et ta pani teo toime otsese tahtlusega. Maakohus arvestas K.J-i süüd kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, sest leidis tema 21. oktoobri 2014. a kohtuistungil väljendatud kahetsuse olevat siira. Lisaks arvestas kohus seda, et K.J on varem süstemaatiliste varguste eest karistatud kuue kuu pikkuse vangistusega, mistõttu pidas kohus vajalikuks karistada teda seekord vähemalt sama karmilt. Kohtu hinnangul lubavad ka üldpreventiivsed kaalutlused sellise karistusmäära mõistmist, mistõttu karistaski maakohus K.J enne 2. oktoobri 2013. a maakohtu otsust toime pandud varguse eest kuue kuu pikkuse vangistusega, mida lühendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, moodustades ühtlasi KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel liitkaristuse Harju Maakohtu
2.oktoobri 2013. a kohtuotsusega mõistetud karistusega.
3.4.2.Pärast Harju Maakohtu 2. oktoobri 2013. a otsust toime pandud varguste eest karistust mõistes märkis maakohus, et arvestades eelöeldut on K.J-i puhul endiselt välistatud rahalise karistuse mõistmine. Tema süü neis tegudes on varastatu väärtust arvestades keskmise suurusega. Süüd suurendab aga asjaolu, et ta pani toime tervelt kuus vargust ja seeläbi kannatasid üheksa isikut. Süüd suurendab ka asjaolu, et K.J jätkas kuritegude toime panemist vahetult peale vanglast vabanemist. Ta jätkas kuritegude toime panemist ka ajal, mil tema suhtes toimetati kriminaalmenetlust. Kohus arvestas süüd iseloomustava asjaoluna mh ka asjaolu, et K.J pani vargused toime otsese tahtlusega. Süüd vähendab K.J-i väljendatud puhtsüdamlik kahetsus. Küll aga ei arvestanud kohus süüd kergendava asjaoluna
süü ülestunnistamist. Süüd raskendavate asjaolude esinemist maakohus ei tuvastanud. Lisaks eelmärgitule arvestas maakohus, et eripreventiivsest aspektist lähtuvalt peaks K.J kui juba varasemalt süstemaatiliste varguste eest vangistusega karistatud isikut mitte oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra jääva vangistusega. Sellise karistuse mõistmist võimaldavad ka üldpreventiivsed kaalutlused. Eeltoodu põhjal karistas maakohus K.J peale 2. oktoobri 2013. a kohtuotsust toime pandud varguste eest kahe aasta vangistusega. Karistus vähendati KrMS § 238 lg-le 2 tuginedes 1/3 võrra ja karistusaja hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4.Maakohtu otsuse peale esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni K.J-i kaitsja vandeadvokaat Jugans Grossmann, taotledes maakohtu otsuse tühistamist mõistetud karistuses osas, täiendavate kergendavate asjaolude arvestamist ja kergema karistuse mõistmist. Kaitsja hinnangul karistati K.J peale Harju Maakohtu 2. oktoobri 2013. a otsust toime pandud kuritegude eest põhjendamatult rangelt. Seejuures jättis maakohus põhjendamatult kergendava asjaoluna arvestamata süü ülestunnistamise ja süüteo avastamisele aktiivse kaasaaitamise, ehk küll kaitsja seda taotles. Kaitsja ei nõustu maakohtu järeldusega, et kuna K.J ei ilmunud süü ülestunnistamisele, siis ei saa süü ülestunnistamist käsitleda ka kergendava asjaoluna. Kuigi seda otsesõnu KarS § 57-s ei mainita, siis tegelikult lubab KarS § 57 lg 2 karistuse kohaldamisel arvestada kergendava asjaoluna ka lg-s 1 loetlemata asjaolusid, milleks kahtlemata on süü ülestunnistamine. Kaitsja ei nõustu maakohtuga, et K.J ei aidanud kaasa kuriteo avastamisele, märkides, et just tänu tema kaasabile said uurimisorganid vaevata tuvastada, kes olid teised kuriteost osavõtnud isikud ja nende isikute süü tuvastamisel on lähtutud just N. Grigorjevi kaasabil saadud tõenditest.
4.2.Apellatsiooni esitas ka süüdistatav, kes taotleb talle peale 2. oktoobri 2013. a kohtuotsust toime pandud varguste eest kergema karistuse mõistmist. Süüdistatav leiab, et maakohus pidanuks süüd kergendava asjaoluna arvesse võtma temapoolset kaasabi kriminaalasja eeluurimisele. Seetõttu peakski mõistetud karistus olema kergem, kindlasti mitte üle prokuröri taotletud karistuse määra, s.o üks aasta ja kuus kuud vangistust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
5.Kohtukolleegium, tutvunud kohtuasja materjalide ja apellatsioonidega, leiab, et apellatsioonides väljendatud seisukohad väärivad osaliselt tähelepanu.
6.Maakohus on K.J-ile 2. oktoobri 2013. a maakohtu otsuse järgselt toime pandud varguste eest karistust mõistes leidnud, et süüdistatava puhul ei ole põhjust rääkida süüd kergendava asjaoluna aktiivsest kaasabist süüteo avastamisele. Konkreetsemalt on kohus selle kohta kirjutanud järgmist: „Ühtlasi leiab kohus, et K.J’i puhul ei esine ka karistust kergendavat asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 alt 3 mõttes ehk süüteo avastamisele aktiivset kaasaaitamist. Nimetatud karistust kergendav asjaolu esineb olukorras, kus isik teeb midagi lisaks ning selle tegevuse läbi saavad uurijad teada uusi olulisi tõendamiseseme asjaolusid, mis aitavad neid uurimises edasi. Asjaolu, et K.J on kahtlustatavana ülekuulamisel andnud ütlusi ning äratundmiseks esitamisel andnud ütlusi, ei ole kohtu hinnangul selliseks
asjaoluks, mida saab pidada aktiivseks kaasaaitamiseks. Äratundmiseks esitamine aitas kaasa vaid sellele, et oli võimalik tuvastada, kes nimeliselt panid kuritegusid koos K.J ’iga toime, kuid juba enne K.J ’i poolt ütluste andmist oli uurimisorganitele teada, et K.J ei pannud kuritegusid toime üksi. Seega konkreetsete nimede teadasaamine või mitteteadasaamine ei oleks mitte kuidagi mõjutanud K.J’i vastutust ehk tema poolt toimepandud tegude kvalifitseerimist.“
7.Kohtukolleegium sellise käsitlusega ei nõustu, leides, et maakohus on ekslikult kitsendanud KarS § 57 lg 1 p 3 alt-s 3 märgitud kergendava asjaolu olemust. Maakohtu arvates on oluline, mil viisil on süüdlase kaasabi mõjutanud tema enda käitumise kvalifitseerimist, et tema aktiivne kaasabi võiks kergendava asjaoluna aktualiseeruda üksnes siis, kui selle tulemusel on kergendatud olnud just sedasama süüdistatavat puudutavate tegude kvalifitseerimine, tema enda süüditunnistamine. Märgitud kergendava asjaolu kohaldamisala on siiski laiem, hõlmates kindlasti ka kaasabi kaasosaliste vastu tõendite kogumisel või nende menetlejale paljastamisel.
8.K.J , andes kohtueelses menetluses ütlusi selle kohta, kellega ja mismoodi konkreetselt (sh rollijaotus) ta vargusi toime pani. Selle info põhjal oli menetlejal kahtlemata hõlbustatud kriminaalasja uurimisega edasi minna (tuvastada teised süüdistatavad, leida nende vastu tõendeid). Samuti on ilmne, et K.J-ist lähtuv informatsioon aitas nimetatud kaasosalistele süüdistust esitada ja neid kohtu alla anda. K.J-i kohtueelselt antud ütlustest nähtub, et need on antud tema puhtsüdamliku ülestunnistuse järgselt ja neis sisalduva, kaasosalisi paljastava teabe on K.J avaldanud omal initsiatiivil. Seega on ta kahtlemata aktiivselt kaasa aidanud süüteo avastamisele KarS § 57 lg 1 p 3 alt 3 mõttes. Eelnevast tulenevalt on ka ilmne, et maakohus, jättes eelviidatud kergendava asjaolu arvesse võtmata, kohaldas K.J-ile karistust mõistes materiaalõigust ebaõigesti.
9.Kaitsja hinnangul tulnuks K.J-ile karistust mõistes aga arvestada veel ühte kergendavat asjaolu – süü ülestunnistamist. Süü ülestunnistamine on üldjuhul vältimatu eeldus selleks, et süüteo avastamisele oleks võimalik aktiivselt kaasa aidata. Arutataval juhul on K.J kohtueelsel uurimisel andnud koos kaasosalistega toime pandud kuritegude kohta ütlusi. On raske ette kujutada, mil moel saanuks ta aidata süüteo asjaolude avastamisele aktiivselt kaasa, seejuures enda koosseisupäraseid tegusid ja järelikult enda poolt süüteo toimepanemist eitades. Eelneva põhjal tuleb tõdeda, et lugedes K.J-i puhul karistust kergendava asjaoluna tuvastatuks aktiivse kaasaaitamise süüteo avastamisele, hõlmab see juba endas ka hinnangut süüteo ülestunnistamise kohta. Arvestades niisuguses olukorras kergendava asjaoluna nii süüteo avastamisele aktiivset kaasaaitamist kui ka veel lisaks süü ülestunnistamist, kergendataks K.J-i süüd sisuliselt samadele asjaoludele tuginedes kahel korral. Seetõttu ei nõustu kohtukolleegium kaitsjaga, et K.J-i puhul on jäänud põhjendamatult tuvastamata süü ülestunnistamine täiendava süüd kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 2 mõttes.
10.Kuna kolleegiumi hinnangul jättis maakohus põhjendamatult K.J-i puhul ühe kergendava asjaolu arvesse võtmata, tuleb maakohtu otsus tühistada Harju Maakohtu
2.oktoobri 2013. a otsuse järel toime pandud varguste eest mõistetud karistuse osas ja mõista süüdistatavale uus karistus. Kuivõrd kolleegium nõustub maakohtu karistuse mõistmist puudutavate muude argumentidega täiel määral, siis ei ole vajalik neid alljärgnevalt korrata. Maakohtu valitud sanktsioonimäära tuleb täiendava kergendava asjaolu tuvastamise tõttu kergendada. Maakohus pidas kohaseks karistada K.J peale Harju Maakohtu
2.oktoobri 2013. a otsust toime pandud varguste eest kahe aasta vangistusega. Kolleegiumi hinnangul on eelöeldu valguses põhjendatud karistusmäär üks aasta ja üheksa kuud vangistust, mida tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra ühe aasta ja kahe kuuni. KarS § 68 lg
1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg kuus kuud ja kuus päeva, lugedes ära kandmisele kuuluvaks karistuseks seitse kuud ja kakskümmend neli päeva vangistust. Karistusaja algust tuleb arvestada K.J-i vahistamisest 4. oktoobril 2014.
11.Väljaspool apellatsiooni piire märgib kolleegium täiendavalt veel seda, et maakohtu otsuses on ekslikult märgitud, nagu pannuks K.J talle süüks arvatud kuriteod toime otsese tahtlusega. Tegelikult on kohtuotsuses K.J-i teo subjektiivset koosseisu analüüsides kirjeldatud siiski kavatsetust ja kohus ongi tuvastanud kõigi kavatsetusse jaoks oluliste elementide olemasolu K.J-i käitumises. Nii on maakohus esmalt tuvastanud intellektuaalses plaanis selle, et K.J pidas vähemalt võimalikuks koosseisule vastavaid asjaolusid (kohtu hinnangul ta teadis neid kindlalt), ning seejärel järeldanud, et voluntatiivses mõttes tahtis ta endale teadvustatud koosseisuasjaolud realiseerida. Samuti on maakohus sõnaselgelt tuvastanud, et K.J tegutses eesmärgiga võõrad, äravõetud vallasasjad omastada.
12.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4 Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium tühistab Harju Maakohtu 23. oktoobri 2014. a otsuse osaliselt, s.o K.J-ile 6. novembri 2013. a, 13. novembri 2013. a, 24. novembri 2013. a, 11. augusti 2014. a ja 13. septembri 2014. a toimepandud varguste eest mõistetud karistuse osas. Kohtukolleegium teeb selles osas uue otsuse, karistades K.J 6. novembri 2013. a, 13. novembri 2013. a, 24. novembri 2013. a, 11. augusti 2014. a ja 13. septembri 2014. a toimepandud varguste eest ühe aasta ja üheksa kuu vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks üks aasta ja kaks kuud vangistust. Karistusaja hulka tuleb arvata eelvangistuses viibitud aeg. Muus osas jätab kolleegium maakohtu vaidlustatud otsuse muutmata. Süüdistatava apellatsiooni rahuldab kolleegium täielikult ja kaitsja apellatsiooni osaliselt.
13.Kaitsja taotleb ringkonnakohtule koos apellatsiooniga edastatud tasutaotluses töötasuna 60 euro väljamõistmist apellatsiooni koostamise eest kolme pooltunni vältel. Taotletavale tasule lisandub käibemaksuna 12 eurot. Kohtukolleegium peab tasu põhjendatuks ja taotlust nõuetekohaseks. KrMS § 185 lg 1 sätestab, et apellatsioonimenetluses KrMS § 337 lg 1 p-des 24 või lg-s 2 nimetatud lahendi tegemisel kannab menetluskulud riik. Kuna kolleegium teeb KrMS § 337 lg 2 p-s 4 nimetatud lahendi, siis jääb kaitsjatasu riigi kanda.
Andres Parmas /allkirjastatud digitaalselt/
Julia Katškovskaja /allkirjastatud digitaalselt/
Ivi Kesküla /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.