XXXXXXXXXXXXXXX, emakeel: vene keel, töökoht: puudub, elukoht: XXXXX XX-X XXXXXXX. Viibib Tallinna Vanglas. Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 03.07.2013 kuni 04.07.2013; alates 04.07.2013 kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu. Harju Maakohtu 30.10.2013 määrusega kuulutatud tagaotsitavaks seoses Harju Maakohtu 18.06.2013 otsuse nr. 1-13-4924 täitmisele pööramisega. Kinni peetud 10.12.2014 Eelnevalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, neist viimati: 18.06.2013 Harju Maakohtu poolt KarS § 329 alusel 5-kuulise vangistusega. KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 68 lg 1 alusel 3 kuu ja 9 päevase vangistusega, mis asendati KarS § 69 alusel 198 tunni üldkasuliku tööga, millest on tehtud 12 tundi. Korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest.
Kaitsja
Leelo Viil
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 16. detsembri 2014 kohtuotsus H.F ’i suhtes täies ulatuses.
2.Lõpetada kriminaalmenetlus H.F’i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p -de 4 ja 5 - § 25 lg 2 järgi KrMS § 274 lg 1 alusel.
3.Kohtumenetluses tekkinud menetluskulud jätta KrMS § 183 alusel riigi kanda.
4.Rahuldada süüdistatava apellatsioon.
Edasikaebe kord Kohtuotsus tehakse teatavaks 2. veebruaril 2015. a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu 16.12.2014 otsusega lühimenetluses tunnistati süüdi H.F KarS § 199 lg 2 p-des 4 ja 5 - § 25 lg-s 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõisteti temale karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati H.F-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud. KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 18.06.2013 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse võrra, so tegemata üldkasuliku töö 186 tunni võrra, mis vastab vastavalt KarS § 69 lg 6 sätetele vangistusele 3 (kolm) kuud ja 3 (kolm) päeva ning mõisteti kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 5 (viis) kuud ja 3 (kolm) päeva. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 03.07.2013 kuni 04.07.2013, so 2 (kaks) päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 5 (viis) kuud ja 1 (üks) päev, millise karistuse ärakandmist tuleb arvestada alates H.F-i kinnipidamisest kohtu määruse aluse, so alates 10.12.2014. Kohaldati H.F-i suhtes kohtuotsuse täitmise tagamiseks tõkendit vahistamine ning määrati, et tõkend tühistatakse kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmise tähtaja saabumisel.
2.H.F süüdistatakse selles, et olles varem toimepannud varguse, uuesti 03.07.2013 kella 20.26 ajal Tallinnas, XXXXXXXXX XX asuvas S ASile kuuluvas kaupluses võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis avalikult, kuid vägivalda kasutamata Lancome „La Vie Est Belle“ lõhnatestri maksumusega 87 eurot, millega möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid peeti kinni turvateenistuse poolt. Seega pani H.F toime varguse katse, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas kuriteo toimepanemist, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, avalikult, kuid vägivalda kasutamata, so KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 5 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
ESITATUD APELLATSIOON
2(4)
3.Süüdistatav H.F esitas apellatsiooni, milles vaidlustab maakohtu otsust tervikuna seoses alates 01.01.2015 Karistusseadustiku muudetud redaktsiooni jõustumisega. Apellant märgib, et teda süüdistatakse väheväärtusliku asja varguse katses, mille maksumus on 87 eurot. Alates 01.01.2015 kriminaalvastutus varguse eest saabub kui varastatu väärtus on rohkem kui 200 eurot. KAITSJA SEISUKOHT SEOSES ESITATUD APELLATSIOONIGA
5.Ringkonnakohtule esitatud seisukohas kaitsja märgib, et käesolevas asjas on maakohus H.F ’i süüdi tunnistanud selles, et ta püüdis varastada korduvalt ja avalikult 03.07.2013. a Tallinnas, XXXXXXXXX XX asuvast kauplusest S AS-le kuuluvat kaupa summas 87 eurot. Karistusseadustiku § 218 lg 4 kohaselt (alates 01.01.2015. a kehtiv regulatsioon) loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära. Alates 01.01.2015. a on miinimumpäevamäära suurus 10 eurot. 03.07.2013. a H.F ’i poolt varastatud kauba üldmaksumus ei ületa 20 miinimumpäevamäära, so 200 eurot. Kuivõrd H.F’i poolt 03.07.2013. a toimepandud varguse puhul ei ole tegemist süstemaatilise vargusega, vastab tema tegu KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo tunnustele. Vastavalt Karistusseadustiku § 5 lg 2 on seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Kaitsja leiab, et menetlus H.F ’i suhtes 03.07.2013. a toimepandud varguse katse episoodis tuleb lõpetada seoses menetlust välistava asjaolu ilmnemisega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
6.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide, apellatsiooni ja kaitsja seisukohas toodud väidetega leiab, et süüdistatava apellatsioon kuulub rahuldamisele ning maakohtu otsus kuulub tühistamisele täies ulatuses.
7.Ringkonnakohus nõustub süüdistatava apellatsioonis ja kaitsja vastuses toodud seisukohaga, et seoses Karistusseadustiku ja Kriminaalmenetluse seadustiku uue redaktsiooni jõustumisega alates 01.01.2015 muutus väheväärtusliku asja maksumuse piirmäär, millest alates saabub kriminaalvastutus. KarS § 218 lg 4 tähenduses loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära. KarS § 44 lg 2 uue regulatsiooni kohaselt on miinimumpäevamäära suurus 10 eurot, seega süüdistatava süüdimõistmiseks kriminaalkorras peab varastatu väärtus olema rohkem kui 200.- eurot. H.F ’i poolt varguse katse objektiks olnud eseme väärtus oli 87 eurot. KarS § 5 lg 2 kohaselt seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud.
8.Kriminaalmenetlus tuleb lõpetada, kui KrMS § 199 lg 1 p 1 nimetatud juhul vastab süüdistatava tegevus väärteo tunnustele. Kuna kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette võimalust tunnistada süüdistatav kriminaalmenetluse tulemina süüdi väärteos, mis saab olla üksnes eraldiseisva väärteomenetluse esemeks, siis saab kohtukolleegium võtta üksnes abstraktset seisukohta, kas süüdistatava tegevuses võivad ilmneda väärteo tunnused, jättes süüküsimuse ette otsustamata (RKKKl nr 3-1-1-23-12). Käesoleva kaasuse puhul on tuvastatud, et H.F püüdis 03.07.2013. a varastada korduvalt ja avalikult Tallinnas, XXXXXXXX XX asuvast kauplusest S ASle kuuluvat kaupa summas 87 eurot. Süüdistatava poolt 03.07.2013. a toimepandud varguse katse
3(4)
puhul ei ole tegemist süstemaatilise vargusega, seega vastab tema tegu KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo tunnustele. Kohus KrMS § 274 lg 1 alusel lõpetab kriminaalmenetluse määrusega, kui KrMS § 199 lg 1 p 1 nimetatud juhul vastab süüdistatava tegevus väärteo tunnustele. Käeoleval juhul, seoses Karistusseadustiku uue redaktsiooni jõustumisega 01.01.2015 muutus süüdistatava suhtes kohaldatav materiaalõigus, mis leevendab tema olukorda ning omab seega tagasiulatavat jõudu. Kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 274 lg 1 alusel tingib maakohtu otsuse tühistamise täies ulatuses. 9.Maakohus kohaldas H.F ’i suhtes tõkendina vahistamist ning määras H.F ’i karistuse ärakandmist alates viimase kinnipidamisest 10.12.2014. Tühistades maakohtu otsuse täies ulatuses, ringkonnakohus tühistab ka H.F ’i suhtes käesolevas kriminaalasjas tõkendina valitud vahistamist, kuid märgib, et H.F ei kuulu vahi alt vabastamisele, kuna ta oli vahistatud täitmiskohtuniku määruse alusel kriminaalasjas nr. 1-13-4924 ning nimetatud kriminaalasjas mõistetud ärakandmata karistus oli täitmiskohtuniku 29.12.2014 määrusega pööratud täitmisele.
10.KrMS § 183 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral hüvitab menetluskulud riik, seega jäävad käesolevas kriminaalasjas tehtud menetluskulud riigi kanda.
11.Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4; § 338 p 2 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 16. detsembri 2014 kohtuotsuse täies ulatuses ning lõpetab kriminaalmenetluse H.F’i suhtes KrMS § 274 lg 1 alusel.
Pavel Gontšarov allkirjastatud digitaalselt
Orvi Tali allkirjastatud digitaalselt
Ivi Kesküla allkirjastatud digitaalselt
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.