Kriminaalasi nr 1-10-15327
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja
02. veebruar 2015, Rakvere kohtumaja
koht Kohtuasja number
1-10-15327
Kohtunik
Heli Väinaste
Kohtuistungi sekretär
Enjar Malm
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Q.G’i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
Q.G , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, rahvuselt venelane, haridus 7 klassi, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 23.09.2009 ja lõpp 11.11.2015
Jätta Q.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud Viru Vangla esitas 18.12.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Q.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Q.G kannab käesoleval ajal Pärnu Maakohtu kohtuotsusega 11.03.2011 mõistetud karistust, mille kohaselt tunnistati ta süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ning karistuseks
mõisteti kuus (6) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 (ühe kolmandiku) võrra ja karistuseks mõisteti Q.G-le neli (4) kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1,3 alusel liideti 18.05.2010.a Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja poolt mõistetud vangistus 6a 1k 19 päeva, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning liitkaristuseks mõisteti Q.G-le kuus (6) aastat üks (1) kuu ja 19 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvatakse alates 23.09.2009.a. Q.G on kriminaalkorras karistatud 10-l korral, vanglakaristust kannab ta kolmandat korda. Käesolevat vangistust kannab isik varguse eest, millele on liidetud varasemad kuriteod: arvutikelmus, ähvardamine, narkootilise aine väikeses koguses ebaseaduslik käitlemine, vägivald võimuesindaja suhtes, tapmine, röövimine, kelmus, surnu mälestuse teotamine. Kuriteod on läinud kergemast raskemaks ning tagasi kergemaks. Enamike kuritegude toimepanemist iseloomustab vägivald ning varalise kasu saamise eesmärk. Vangistuses olles on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammid „Viha juhtimine“ ja „Eluviisitreening“. Q.G on olnud hõivatud vangla majandustöödel ning tööga väljaspool vanglat. Käesoleval hetkel on isik hõivatud vangla majandustöödel. Alates 12.06.2014 on kinnipeetav paigutatud Viru Vangla avavanglaosakonda. Kinnipeetav on registreeritud Eesti Töötukassas aktiivse tööotsijana alates 14.11.2014. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 5 aastat 4 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 9 kuud vangistust. Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Q.G soovib elama asuda aadressile xxxx, kuid antud aadressile ei saanud kriminaalhooldusametnik kodukülastust teha. Samuti puudub ametnikul kinnipeetava vennalt kindel vastus isiku tema juurde elama asumise kohta. Suuliselt on A T keeldunud kinnipeetavat enda juurde elama võtmast. Q.G-l on 6 klassi haridust. Eriala ta ei oma, kuid võimalusel oleks ta seda motiveeritud omandama. Vanglas on kinnipeetavat rahaliselt toetanud peamiselt lähedased. Vabaduses olles on isik kõige pikemalt, umbes 6 kuud, töötanud teetöödel ning omandanud tööoskused seal töö käigus. Vabanedes isikul töökoht puudub. Kinnipeetav näeb töökoha vajalikkust ning on motiveeritud töötama. K-raha andmetel on isikul tasumata rahalisi nõudeid 1742,08 eurot, vabanemisfondis on 1065 eurot. Kinnipeetava päritoluperekonda kuuluvad ema, isa ja 2 venda. Emaga on kinnipeetaval suhtlemine aktiivne, seevastu isaga on suhted katkenud. Isiku üks vendadest ja ema kannavad käesoleval hetkel vangistust. Abikaasa J T on isikul suhted katkenud. Kuriteod on enamjaolt toime pandud grupis, kus isik ise on pigem eestvedaja kui mõjutatav. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad valdavalt kriminaalse taustaga isikud. Varasema riskihindamise andmetel on isikut 2-l korral (2002 ja 2003.a) karistatud AS rikkumise eest. Narkootikumidest on kinnipeetav vabaduses olles tarvitanud vahetevahel kanepit ja amfetamiini, kuid ei eita ka teiste narkootikumide proovimist. Enne vangistust tarvitas isik 3 kuu jooksul igapäevaselt amfetamiini. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud ka narkootilise ja psühhotroopse aine väikese s koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Vangistuses on isik näidanud igati üles motivatsiooni narkootikumidest loobumiseks. Varasemalt on kinnipeetav rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Arvestades Q.G eelnevat kriminaalset käitumist, siis on selge, et isik ei aktsepteeri ühiskonnas kehtivaid reegleid. Kinnipeetav on käitunud impulsiivselt, millele viitavad kuriteod ning käitumine vanglas. Kinnipeetava enda sõnade kohaselt on ta edaspidi motiveeritud elama õiguskuulekalt. Kinnipeetava puhul seisneb ohtlikkus vägivalla kasutamises, materiaalse kahju tekitamises. Oht on suurem, kui isik jätkab narkootikumide ja alkoholi tarvitamist. Kinnipeetava puhul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 83%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 45%. Lähtuvalt eeltoodust vangla ei toeta Q.G ennetähtaegset
vabastamist. Juhul, kui kohus otsustab Q.G tingimisi enne tähtaega vabastada, siis teeb Viru Vangla ettepaneku kohaldada tema suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2,4 sätestatud lisakohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetav Q.G on olnud abielus N K. Varasemast informatsioonist nähtub, et peresiseselt on omavahelised suhted head. Ametnik ei ole saanud venna A T kinnipeetavast vestelda. Varasemast informatsioonist nähtub, et kinnipeetav on õppinud xxxx. Alaealisena on kinnipeetav viibinud vangistuses 2-l korral. Väärteokorras on isikut korduvalt karistatud NPALS § 151 ja KarS § 218 järgi ning ühel korral AS § 71, KarS § 279 järgi. Varasemal katseajal on ametnik esitanud kohtusse erakorralise ettekande, sest Q.G ei täitnud katseajal kontrollnõudeid korrektselt. Kriminaalhooldusametnik teeb riskide maandamiseks ettepaneku panna kinnipeetavale KarS § 75 lg 2 p 2,4 sätestatud kohustused. Q.G avaldas kohtuistungil soovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav andis oma elukohaks xxxx, mida ei ole kontrollitud. Nimetatud aadressil elab tema tüdruksõber koos emaga, kes mõlemad on teadlikud tema võimalikust sinna tulekust. Eelmisest nädalast sai ta tööle xxxx, kus ta töötab metsa haljastajana. Sinna oleks võimalik tööle jääda ka peale vabanemist. Kinnipeetava väitel lõpetas ta 7 klassi Viljandi Vanglas. Narkootikumide tarvitamisest on ta kindlasti ise suuteline loobuma. Kinnipeetava sõnul on abikaasa J T käimas lahutusprotsess. Q.G soovis, et teda vabastataks, sest ta tahaks elada rahulikku perekonnaelu. Prokuröri abi Enn Pustak on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Q.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub eelnimetatud kinnipeetava kohta 19.11.2014 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele ja ei pea vajalikuks neid korrata, ega toeta samuti nagu vangla Q.G ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Täiendavalt märgib prokurör järgnevat. Eelnimetatud kinnipeetava varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 10-l korral. Reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Q.G on toime pannud erinevaid kuritegusid - vargused, arvutikelmus, ähvardamine, narkootilise aine väikeses koguses ebaseaduslik käitlemine, vägivald võimuesindaja suhtes, tapmine, röövimine, kelmus, surnu mälestuse teotamine, mis on (kindlasti osaliselt) seotud narkootikumide tarbimisega. Praegu kannab ta Pärnu Maakohtu 11.03.2011 kohtuotsusega mõistetud liitkaristust. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetaval puudub vabaduses kindel alaline elukoht. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb kriminaalhooldus ja täitmisele kuuluvad KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded ja KarS § 75 lg 2 sätestatud võimalikud lisakohustused. Lisaks on kindla elukohaga seotud veel kolm kontrollnõuet (KarS § 75 lg 1 p 3,4,5). Kriminaalhoolduse teostamise võimatus välistab iseenesest KarS § 75 lg 1 p 1 sätestatud kontrollnõude täitmise ning taotluse rahuldamise tema vangistusest ennetähtaegse vabastamise osas. Samuti on alust kahelda, kas süüdimõistetu suudaks nõuetekohaselt järgida ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ja kriminaalhoolduse nõudeid ning kohustusi. Viru Maakohtu 19.09.2008 kohtumäärusega (seoses vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamisega) oli Q.G allutatud kriminaalhooldusele, kuid ta ei täitnud nõuetekohaselt kriminaalhoolduse nõudeid. Pärnu Maakohtu 23.09.2009 kohtumäärusega pöörati kandmata karistus täitmisele. Varasemad karistused ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Enne vangistust oli
kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarbimisega (väärteomenetluse korras on isikut korduvalt karistatud NPALS § 15 alusel), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Väärib märkimist, et eelmainitud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt uue kuriteo ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 83% ja 45%. Seega on Q.G puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Eelnimetatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Tulenevalt toimepandud kuritegude tehioludest (mh 19.06.2009, 30.06.2009 ja 22.09.2009 toimepandud kuritegude vägivaldsusest) ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ei saa jätta kõrvale toimepandud kuriteo raskust ning isiku varasemat ükskõikset suhtumist teiste inimeste isikupuutumatusse, omandisse ja kaaskodanike turvatundesse. Käesolevaks ajaks ära kantud karistus ei ole proportsionaalne tema poolt toimepandud kuritegude raskusega ning ei täidaks karistamise üldisi eesmärke. Prokuratuur ei pea õigeks vabastada isikut ennetähtaegselt vangistusest olukorras kus, olles varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, pani ta toime (mh jõhkrad vägivaldsed) varavastased, avaliku rahu vastase ning rahvatervisevastase kuriteo. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks on põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest enne tähtaega vabastamata. Eeltoodu alusel prokuratuur ei toeta Q.G tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu , tutvunud prokuröri arvamusega, Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Q.G ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Q.G on kriminaalkorras karistatud 10-l korral, reaalset vanglakaristust kannab ta kolmandat korda. Q.G kannab käesoleval ajal Pärnu Maakohtu 11.03.2011 kohtuotsusega mõistetud liitkaristust mitmete kuritegude toimepanemise eest, sealhulgas esimese raskusastme kuritegude eest. Eeltoodust järeldub see, et varasemad korduvad karistused ei ole avaldanud kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset m õju, vaid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kinnipeetaval puudub vabanemise korral kindel alaline elukoht, sest vend A T on suuliselt keeldunud teda enda juurde aadressile xxxx võtmast, seda aadressi xxxx, mille kinnipeetav kohtuistungil andis ja kus väidetavalt elab tema tüdruksõber koos emaga, ei ole kriminaalhooldusametnik aga kontrollinud, kuid vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb kriminaalhooldus ja täitmisele kuuluvad KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuded, sealhulgas nõue elada kohtu määratud alalises elukohas. Alalises elukohas elamise nõudega on seotud veel 3 kontrollnõuet. Elukoha puudumise korral ei ole kriminaalhoolduse teostamine võimalik. Kriminaalhoolduse teostamise võimatus välistab aga iseenesest vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Kinnipeetaval puudub vabanedes töökoht, sest garantiikirja selle kohta, et ta võetakse peale ennetähtaegset vabanemist tööle xxxx, kus ta praegu metsahaljastajana töötab, ei ole. Narkootikumide tarvitamist tuleb Q.G puhul pidada uue kuriteo toimepanemise üheks riskifaktoriks. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et narkootikume tarvitades, töökoha mitteleidmisel ja majanduslikesse raskustesse sattudes, võib kinnipeetav toime panna uusi kuritegusid. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava puhul uue kuriteo
toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 83% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 45%, millest tulenevalt Viru Vangla tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Arvestamata ei saa jätta ka seda, et Q.G-l on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määru sele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Q.G suhtes käesoleval ajal selliseid asjaolusid ei esine. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.