Kohtulahend

Asjaolud Viru Vangla esitas 15.12.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava B.P elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. B.P kannab karistust Viru Maakohtu 04.02.2014 kohtuotsuse kohaselt, mille järgi on ta süüdi tunnistatud KarS § 294 lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 2 (kaks) aastat

järgi ning karistuseks mõisteti 1 (üks) vangistust. B.P tunnistati süüdi KarS § 316 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning B.P-le mõisteti liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust. B.P karistuse kandmise alguseks loeti 15.12.2013. B.P on kriminaalkorras karistatud esimest korda, reaalset vangistust kannab samuti esimest korda. Alates 06.10.2014 kannab kinnipeetav karistust Viru Vangla avavanglaosakonnas. Alates 20.10.2014 on isik määratud majandustöödele koristajaks, kus ta on motiveeritud töötama. 11.11.2014 külastas isik Eesti Töötukassat, kus registreeris ennast aktiivseks tööotsijaks. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta 1 kuu ning kanda jääb tal veel enam kui 10 kuud vangistust. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. B.P plaanib pärast vabanemist elektroonilise järelevalvega elama asuda aadressile xxxx, kus ta elas elukaaslase sõnul ka enne vangistust. Korteris on head elamistingimused, kommunaalteenuste eest võlgnevusi ei ole. Tegemist on 3-toalise korteriga, kus elavad kinnipeetava elukaaslane ja 2 alaealist last. Kodukülastusel on välja selgitatud, et tingimused sobivad elektroonilise valve paigaldamiseks. Korteri omanik on B.P, elukaaslane on nõus elektroonilise valve rakendamisega B.P suhtes oma elukohas. Selle kohta on võetud elektroonilise valve nõusolek. Kinnipeetav on oma sõnul lõpetanud aastal 2002 Narva Kesklinna Gümnaasiumi. Peale keskhariduse omandamist läbis isik ajateenistuse. Seejärel jätkas isik õpinguid Paikuse Politseikoolis, mille lõpetas aastal 2007. Hiljem asus kinnipeetav õppima TÜ Narva Kolledžisse, ent katkestas õpingud vanglasse sattumise tõttu. Eesti keele tase on isiku oma sõnul hinnatud C1-ga. Aastatel 2007-2012 töötas B.P xxxx ja aastast 2012 xxxx, viimati xxxx umbes 1,5 aastat. Kinnipeetav on väitnud, et sissetulek oli piisav, ta suutis säästa, kuid soovides perele pakkuda paremat elukvaliteeti, pani toime kuriteo. Elukaaslane toetab kinnipeetavat rahaliselt vangistuse ajal. K-raha andmetel ei ole isikul maksmata rahalisi nõudeid ning vabanemisfond on täis. Vabanemisel garanteerib isikule töökoha xxxx, mille direktor S Z kinnitas telefonivestluses, et kinnipeetav saab tööd nende ettevõttes xxxx. B.P päritoluperekonnast ema L P ja õde elavad xxxx, isa P P elab xxxx. Vangistuses olles on kinnipeetav aktiivselt suhelnud elukaaslase A T. Isikul on alaealine tütar A P, kuid peres kasvab veel elukaaslase poeg O T. Kinnipeetava kooselu oma elukaaslasega on kestnud 3 aastat. Ühe kuriteo kaasosalisega tutvus kinnipeetav töökohustuste täitmisel uurimise käigus, hiljem hakati suhtlema ja see päädis kuriteo toimepanemisega. Eelnevat arvestades võib järeldada, et isik võib olla mõjutatav. Alkoholi tarvitas isik oma sõnul mõistlikus koguses tähtpäevadel, narkootikume pole isik kordagi tarvitanud. Kinnipeetav on mõistnud toimepandud kuriteo hukka. Ta teadis, mis toimepandud tegu kaasa võib tuua, ent ei mõelnud piisavalt teoga kaasnevatele tagajärgedele. Edaspidi soovib kinnipeetav elada seaduskuulekalt. Viru Vangla andmetel on kinnipeetava puhul mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 7%. Tulenevalt riskiprotsendist toetab Viru Vangla

kinnipeetava B.P ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalvega, tehes ettepaneku kohaldada B.P suhtes lisaks KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuetele KarS § 75 lg 2 p 4,8,9 sätestatud kohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetava lähedasteks xxxx on elukaaslane ja lapsed, ema ja vanaema. Kinnipeetava noorem õde elab xxxx, isa xxxx. Lähedased on nõus kinnipeetavat moraalselt toetama. Kokkusaamised vangistuse perioodil on olnud sagedased, suheldakse telefonitsi. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku B.P tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel kohustada teda täitma KarS § 75 lg 2 p 4,8,9 sätestatud lisakohustusi, määrates elektroonilise valve tähtajaks 3 (kolm) kuud. B.P ise soovib elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kui kohus ta vabastab, siis on tal kohe järgmisel päeval võimalus xxxx tööle asuda. Peale kaitseväge ta töötas ehitusel ja tal on töökogemus xxxx olemas. Tal on ka C-kategooria juhtimisõigus, mis annab võimaluse veokit juhtida. Perekond toetab teda, suhted on väga head. Ta mõistab, et karistas mitte ainult ennast, vaid ka oma perekonda. Kinnipeetav teab, mida tähendab kriminaalhooldus ja käitumiskontroll. Prokuröri abi Enn Pustak on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa B.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 18.11.2014 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Käesolevaga kinnitab prokuratuur, et ei seisa vastu eelnimetatud kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele. Täiendavalt märgib prokurör järgnevat. B.P käitumises vangistuses on mitmeid positiivseid asjaolusid – vangistuse jooksul töötamine, Eesti Töötukassas aktiivseks tööotsijaks registreerumine, avavangla osakonnas paiknemine, distsiplinaarkaristuste puudumine jm, mis viitavad sellele, et süüdimõistetu on teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Riskianalüüsi hindamise tulemusena on mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 7%. Süüdimõistetu on väheohtlik. Prokuratuur leiab, et antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas. Uue kuriteo toimepanemise riske on võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ja elektroonilise valve kohaldamisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega. Kõik eeldused B.P ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud. Kuigi eelnimetatud kinnipeetav on pannud toime ametialase ja õigusemõistmisevastase kuriteo, mis on äärmiselt taunitavad ja kahjustavad ühiskonna ootust ametialase tegevuse õiguspärasusest ja õigusemõistmise (sõna laiemas mõttes) toimumisest, on prokuratuur seisukohal, et ärakantud karistusaeg on piisav, et lugeda karistuse eesmärgid täidetuks. B.P kannab esimest karistust ning üldjuhul esimest korda süüdimõistetud ja vangistusega karistatud isikud vabastatakse tingimisi enne tähtaega. Peab märkima, et õigusemõistmises tuleb kõiki isikuid kohelda võrdselt. Seega ei saa ainuüksi asjaolu, et B.P on pannud kuriteod toime xxxx pidades seada teda teiste süüdimõistetud isikutega võrreldes halvemasse olukorda ja tingida tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmist, kui muud eeldused selleks on täidetud. Arvestades eelnimetatud positiivseid asjaolusid tema käitumises oleks põhjendatud anda süüdimõistetule võimalus tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima õiguskuulekat eluviisi, suunata isikut seaduskuulekale käitumisele vabaduses. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks B.P jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli kuni karistusaja lõpuni, st kuni 15.12.2015. Lähtudes eeltoodust toetab prokuratuur, isiku

taasühiskonnastamise huvides B.P tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning teeb ettepaneku panna talle vabanemisel KarS § 75 lg 2 p 4,8 ja 9 sätestatud kohustused: asuda tööle või võtta ennast töötuna arvele Eesti Töötukassas kahe nädala jooksul vanglast vabanemise päevast arvates, osaleda kriminaalhooldaja poolt pakutavates sotsiaalabiprogrammides, alluda elektroonilisele valvele. Vastavalt KarS § 75 1 lg 3 p 2 määrata B.P-le elektroonilise valve pikkuseks 3 (kolm) kuud. Kaitsja kinnitas kohtuistungil, et B.P puhul on täidetud kõik eeldused tema vangistusest vabastamiseks. Kaitsja ei osanud leida ühtegi B.P negatiivselt iseloomustavat asjaolu, välja arvatud see, et ta on toime pannud kuriteo ja kannab karistust vanglas. Kaitsja teadis öelda, et olles vangistuses, ei muretsenud kinnipeetav enda pärast, vaid oma pere pärast, et neile muret tekitas ja kuidas nad toime tulevad. Vangla, kriminaalhooldaja ja prokurör toetavad B.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kaitsja palus B.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu B.P võib kolme kuulise elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ja seda vaatamata sellele, et ta kannab muuhulgas karistust esimese raskusastme kuriteo eest KarS § 294 lg 2 p 1 järgi, sest üksnes kuriteo raskus ei välista süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. B.P on esimest korda kriminaalkorras karistatud ning ta kannab reaalset vanglakaristust esimest korda, mistõttu on kohtu hinnangul selle positiivne mõju potentsiaalselt tugev. Kinnipeetav kannab alates 06.10.2014 karistust Viru Vangla avavanglaosakonnas, ta on määratud alates 20.10.2014 majandustöödele koristajaks, 11.11.2014 on ta ennast registreerinud Eesti Töötukassas aktiivseks tööotsijaks. B.P puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Eeltoodust järeldub see, et kinnipeetav on vangistuses olles astunud reaalseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles muutunud ja edaspidigi motiveeritud muutuma. Kinnipeetaval on vabaduses kindel elukoht ja garanteeritud töökoht xxxx xxxx. Kinnipeetaval on moraalset ja materiaalset toetust pakkuvad lähedased. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on kinnipeetava puhul 7% (väga madal risk), millest tulenevalt Viru Vangla toetab B.P tingimisi ennetähtaegset vabanemist elektroonilise valve alla. Elektrooniline valve on väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus B.P viibib. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski, saaks kohtu hinnangul maandada kriminaalhoolduse teostamise ajaks B.P-le KarS § 75 lg 2 p 4,8,9 sätestatud lisakohustuste panemisega. Kohtu arvates vabanemine elektroonilise järelevalvega piirab teataval määral kinnipeetava B.P elu, kuid ühtlasi aitab see tal esialgu kohaneda eluga vabaduses. Kohtu hinnangul tuleks B.P-le , keda on esimest korda kriminaalkorras karistatud ja kes reaalset vanglakaristust kannab esimest korda, anda võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on edaspidi suuteline elama seaduskuulekalt. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Kaido Kooga, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 123,12 eurot. Kohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.