Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
30. jaanuar 2015 Jõhvi kohtumajas
Kriminaalasja number
1-14-7480 (14740000022 )
Eeluurimiskohtunik
Larissa Prokopenko
Kohtuasi Prokurör
Süüdistatav
Xxx Xxx süüdistuses KarS § 384 lg 1 üldmenetluse korras Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Rita Hlebnikova Xxx Xxx, isikukood xxx, elukoht xxx, EV kodakondsus, põhiharidus, emakeel – eesti keel, töökoht xxx, varem kriminaalkorras karistatud: 05.01.2012 Tartu Maakohtu otsusega KarS § 214 lg 2 p 1, 4, § 121, § 120, § 257 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti 4 aastat vangistust, millest koheselt ärakandmisele kuulus 1 aasta vangistust ja 3 aastat vangistust mõisteti tingimisi 3-aastase katseajaga; 26.01.2012 Tartu Maakohtu otsusega KarS § 201 lg 2 p 1, 4 järgi ja KrMS § 238 lg 2 ning KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks neli aastat vangistust. Tõkend – alukohast lahkumise keeld alates 03.06.2014 Vandeadvokaat Marko Kirjak
Kaitsja
30.01.2015
Kohtuistungi aeg
Juhindudes KrMS § 202 ja § 385 p 10 kohus
Viru Maakohtu menetluses on kriminaalasi Xxx Xxx süüdistuses KarS § 384 lg 1, § 380; § 3851 järgi üldmenetluse korras. Süüdistuse kohaselt: XXX XXXi süüdistatakse KarS § 384 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises mis seisnes selles, et tema, olles alates 22.03.2001 kuni 09.11.2010 OÜ Xxx /kuni 09.11.2010 Xxx OÜ; reg.kood xxx/ juhatuse liige ja kandes seega seadusest tulenevat äriühingu esindus- ja juhtimisfunktsiooni ning olles vastavalt Äriseadustiku § 187 ja Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 35 sätetele kohustatud täitma oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalne sh järgima äriühingu nimel tehingute tegemisel äriühingu huve ning olles teadlik äriühingul lasuvatest täitmata kohustustest võlausaldajate ees, ajavahemikul 07.08.2009 kuni 14.12.2009 sõlmis Xxx OÜ vara kahjustamise, maksevõime vähendamise ja äriühingu maksejõuetuse põhjustamise ning isikliku varalise kasu saamise eesmärgil järgmised lepingud ja ajavahemikul 11.05.2009 kuni 14.12.2009 teostas järgmised toimingud:
liige Xxx Xxx, Kinnistute mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingu ja asjaõiguslepingu, millega loovutas põhjendamatult OÜ-u Xxx vara s.o kinnistud asukohaga xxx, xxx ja xxx koguväärtusega 3 000 000.- krooni Xxx Xxx OÜ-le, millest 12 000.- krooni oli OÜ-u mitterahaline sissemakse millega Xxx OÜ-u suurendas oma osalust OÜ-s Xxx Xxx ning 2 988 000.- krooni ülekurss. Lepingu sõlmimise ja sellega põhjendamatult OÜ-u vara loovutamisega tekitas Xxx Xxx OÜ-le Xxx varalist kahju 2 988 000.- krooni (190968,01 eurot) s.o suure varalise kahju.
30.01.2015 esitas prokurör kohtule kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse. KarS § 384 lg1 järgi kvalifitseeritav süüteokoosseis näeb ette karistusõigusliku vastutuse füüsilisest isikust võlgniku, tema seadusliku esindaja või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani või seda asendava organi liikme poolt võlgniku varalise seisundi teadva kohustustevastase kahjustamise eest, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine või maksejõuetus ning karistusena on sätestatud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Tsiviilhagi kriminaalmenetluses esitatud ei ole. KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 sätestavad, et kriminaalmenetluse võib lõpetada II astme kuriteos avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur ja kui kahtlustatav on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks, nõustunud maksma kindla summa riigituludesse või nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd. Taoliste tingimuste esinemise korral võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Tuleb arvestada veel ka asjaoluga, et kriminaalmenetluse lõpetamist ei saa kohaldada, kui menetluse jätkamine on vajalik lähtuvalt avalikust menetlushuvist või eripreventiivsetest vajadustest. Avalikust menetlushuvist on prokuröri hinnangul võimalik rääkida juhul, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on olemas üldjuhul siis, kui isikut on kahe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on olemas üldjuhul siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus (kuriteo toime pannud isiku näol on tegemist sellises sfääris tegutseva ametiisikuga) või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitse vahendid. Käesolevas kriminaalmenetluses kannatanu puudub. Võrreldes käesoleva asja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, ei esine prokuröri hinnangul Xxx XXXI osas antud juhul KrMS § 202 kohaldamist välistavat eripreventatiivset vajadust. Tegemist on II astme kuriteoga. Xxx XXXILE etteheidetavates kuriteo episoodides tsiviilhagi esitatud ei ole. Süüdistatav on menetluskulude hüvitamiseks andnud oma nõusoleku. Eeltoodut arvestades tuleb asuda seisukohale, et Xxx XXXI suhtes pole ei eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel ilmtingimata tarvilik kriminaalmenetlusega jätkamine / karistuse kohaldamine. Seega võib väita, et puudub edasine avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks Xxx XXXI suhtes ning KrMS § 202 sätestatud aluste esinemise korral võib nende osas menetluse lõpetada. KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 sätestavad, et kriminaalmenetluse võib lõpetada II astme kuriteos avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur ja kui kahtlustatav on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks, nõustunud maksma kindla summa riigituludesse või nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd. Taoliste tingimuste esinemise korral võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks.
Tuleb arvestada veel ka asjaoluga, et kriminaalmenetluse lõpetamist ei saa kohaldada, kui menetluse jätkamine on vajalik lähtuvalt avalikust menetlushuvist või eripreventatiivsetest vajadustest. Avalikust menetlushuvist on prokuröri hinnangul võimalik rääkida juhul, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on olemas üldjuhul siis, kui isikut on kahe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edas-pidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on olemas üldjuhul siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Võrreldes käesoleva asja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, ei esine prokuröri hinnangul Xxx Xxx osas antud juhul KrMS § 202 kohaldamist välistavat eripreventatiivset vajadust. Muuhulgas võib välja tuua järgmist: Käesolevas kriminaalasjas Xxx Xxx ́ile KarS § 384 lg 1 järgi etteheidetav tegevus leidis aset 2009. aastal. Tegemist on II astme kuriteoga. Eeltoodut arvestades tuleb asuda seisukohale, et Xxx Xxx suhtes pole ei eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel ilmtingimata tarvilik kriminaalmenetlusega jätkamine / karistuse kohaldamine. Seega võib väita, et puudub edasine avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks Xxx Xxx suhtes ning KrMS § 202 sätestatud aluste esinemise korral võib tema osas menetluse lõpetada. Xxx Xxx nõustub kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel. Samuti nõustub Xxx Xxx ygotin KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel tasuma kriminaalmenetluse kulud 0,45 eurot ja KrMS § 202 lg 2 p 2 alusewl tasuma kindlöa summa 1200 eurot riigituludesse 6 kuu jooksul. Tõkendina tema suhtes oli menetluse käigus kohaldatud elukohast lhakumise keeldu. KrMS § 202 lg 6 kohaselt, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 2 järgi, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud.
KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse esemeks on II astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik huvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. KrMS § 202 lg 2 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks tasuda kriminaalmenetluse kulud, hüvitada kuriteoga tekitatud kahju, maksta kindel summa riigituludesse jne.
Kõnealuse kriminaalmenetluse esemeks on II astme kuritegu, mille eest KarS § 384 lg 1 näeb ette karistusena kas rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Xxx Xxx on varem kriminaalkorras karistatud 2 korda aastal 2012, tema süüd raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kohus võtab arvesse, et kuritegu, mille toimepanemises teda süüdistatakse, on toime pandud aastal 2009, st enne eelmisi karistusi ning kuriteo toimepanemisest on möödunud peaaegu 6 aastat. Kohus leiab, et Xxx Xxx süü pole antud kriminaalasjas suur ning puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks Viru Maakohtus avalik menetlushuvi. Xxx Xxx on andnud nõusoleku tasuda 6 kuu jooksul menetluskulud summas 0,45 eurot ja kindel summa 1200 eurot. Menetluse jätkamine ei ole vajalik eripreventiivsest kaalutlusest, kuna Xxx Xxx mõjutamine uutest kuritegudest hoiduma kriminaalmenetluse jätkamise ja nende süüdimõistmisega ei ole otstarbekas ning teda on võimalik mõjutada ka kohustuse panemisega kriminaalmenetluse lõpetamisel. Kohus leiab, et prokuröri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks Xxx Xxx suhtes KrMS § 202 lg 1 alusel on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Xxx Xxx on võtnud endale kohustuseks tasuda menetluskulud ja kindel summa 6 kuu jooksul alates määruse kuulutamisest. Süüdistataval on kindel elu- ja töökoht, mille tõttu on ta võimeline oma kohustusi õigeaegselt täitma. Kohus leiab, et süüdistatavaid võib mõjutada mittekaristuslikke meetmeid kohaldades, milleks on menetluse lõpetamine ja kohustuste määramine.
Kohus leiab, et kriminaalmenetlus Xxx Xxx süüdistuses KarS § 384 lg 1 järgi tuleb lõpetada KrMS § 202 lg 1 alusel avaliku huvi puudumise tõttu. Määrata Xxx Xxx ́ile kohustuseks tasuda menetluskulud summas 0,45 eurot ja kindel summa 1200 eurot 6 kuu jooksul alates määruse kuulutamisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.