Kohtulahend

alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub alljärgnevale seisukohale. Nii teo toimepanemise ajal kehtinud kui käesoleval ajal kehtiv KarS § 201 lg 1 sätestab vastutuse valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise eest. Kannatanu XXX ülekuulamisprotokollidest nähtuvalt läks ta 18.05.2013 kella 11.25 ajal enda tumesinist värvi tööbussiga MB Sprinter reg nr-ga XXX Tallinnas Ahtri tänaval asuvasse Olerex tankasse kohvi ostma. Tanklasse tuli temaga koos ka sõber Tõnis XXX. Tema maksis kohvi eest ära ja nad läksid automaadist kohvi võtma. Kohvi võtmise ajaks pani ta enda rahakoti kohvimasinaga ühe laua peale. Kohvitopsid võtsid nad sõidukisse kaasa ja nad sõitsid minema, kuid enda rahakoti unustas ta Olerexi tanklasse kohviautomaadi kõrvale. Umbes poole tunni pärast avastas ta rahakoti kadumise ning talle tuli meelde, et oli rahakoti tanklasse unustanud. Koheselt, umbes kella 11.52 ajal helistas ta Olerexi tanklasse ja teavitas juhtunust. Tankla töötaja vaatas saali üle, kuid tema rahakotti sealt ei leitud. Ta palus vaadata ka turvakaamera lindistust ja sellelt selgus, et keegi oli rahakoti laua pealt ära varastanud. Nad sõitsid koos Tõnisega tanklasse tagasi ja nad vaatasid koos selle lindistuse üle. Lindistuselt nähtus, kuidas kaks meesterahvast läksid kohviautomaadi juurde, üks neist võttis tema rahakoti ja viskas selle teise mehe käes olnud riidest Säästumarketi kandekotti. Pärast seda lahkus Säästumarketi kotiga mees koheselt tanklast ja teine meesterahvas järgnes talle natukese aja pärast. Nad mõlemad suundusid mööda Hobujaama tänavat Coca-Cola Plaza poole. Rahakoti äravõtnud isik oli umbes 30 aastane, keskmise kehaehitusega ja kandis seljas valgete triipudega sinist värvi dressipluusi. Säästumarketi kotti kandnud meesterahvas oli umbes 50 aastane, pikemate sorakate juustega, keskmise kehaehitusega ja kandis seljas pruuni

nahktagi. Tanklas tööl olnud naisterahva sõnade kohaselt rääkisid mehed vene keeles. Varastatud rahakott oli pruuni värvi nahast Cameli toode väärtusega 100 eurot. Rahakotis olid tema juhiluba, aegunud ID kaart, väikelaeva juhiluba, erinevad kliendikaardid, kontrollimata lotopiletid ja sularaha 300 eurot, millest enamus olid 20 eurosed kupüürid. Kokku tekitati talle vargusega varalist kahju 400 eurot (tl 2-5). Oma täiendaval ülekuulamisel 18.05.2013 märkis kannatanu, et samal päeval umbes kella 19.10 paiku leidis ta koos abikaasa XXX täpselt sama kirjeldusega meesterahvad Norde Centrumi juures asuvas Statoilis vihmavarjus. Ta on 100 %liselt kindel, et need samad meesterahvad varastasid tema rahakoti, kuna riided ja välimus klappisid täielikult videosalvestuselt nähtud meesterahvastega. Nad helistasid politsei lühinumbrile 110 ja politseipatrull pidas kõnealused isikud kinni. Enne politsei saabumist vaatasid nad üle isikute kotid ja pruuni tagiga meesterahva taskus oli 18 eurot. Rohkem nad nende juurest raha ei avastanud ning see 18 eurot jäi neile, kuigi asotsiaalid väitsid politseile, et nad võtsid neilt selle raha ära. Isikud tunnistasid talle ja politseile rahakoti varguse üles (tl 7-8). Samuti täiendas kannatanu oma ütlusi selliselt, et 19.05.2013 hommikul tellis ta kraana sadama Dterminali juurde prügikonteineri tühjendamiseks, et võimalusel kätte saada oma rahakott ja selles olnud dokumendid. Nimelt peale politsei poolt kahtlustatavate kinni pidamist väitsid kahtlustatavad, et olid tema rahakoti visanud sadama prügikasti. Peale seda läksid nad koos politseipatrulliga kohta, kuhu isikud olid rahakoti visanud. Täna, so 19.05.2013 hommikul sai konteiner kraana abil viidud prügi mahalaadimise kohta ja kui prügi sai maha laetud, siis oma rahakotti ta prügikonteineris olnud prahi hulgast ei leidnud. Kindlasti poldud kõnealust konteinerit vahepeal tühjendatud ja seega pole isikud andnud tema rahakoti kohta õigeid andmeid (tl 9-10). 20.05.2013 antud täiendavates ütlustes märkis kannatanu sedagi, et koos abikaasa XXX käisid nad 19.05.2013 kontrollimas täiendavalt prügikonteinereid ka Põhja pst Rimi kaupluse juures, kus oli kokku kolm suurt konteinerit ja üks väiksem plastmaterjalist konteiner. Üks oli olmeprügi jaoks, mis oli lahtine, teised kaks olid plasttaara jaoks, mis olid tabalukuga kinni. Nad said võtmed ja kontrollisid üle kõik Rimi taga olnud prügikonteinerid. Ühest, sellest kõige väiksemast plastikmaterjalist konteinerist leidsid nad tema Danske panga deebetkaardi, Olerexi tankla kütusekaardi, tema nimele väljastatud juhiload, Tallinna sadama väravakaardi, lapse pildi, kehtetu ID kaardi koos pin-koodidega ja Tööriistamarketi kliendikaardi. Ta ei leidnud sealt väikelaeva lube ja erinevaid kliendikaarte, samuti eelmise nädala kontrollimata lotopileteid. Ta märgib ka, et rahakotis oli sularaha mitte alla 270 euro, kuna ta pidi välja ostma auto varuosa ja selle tarbeks oli ta eelnevalt pangast välja võtnud 350 eurot. Sellest rahasummast oli ta juba osa ära kulutanud, arve oli ca 50 eurot ning mõned korrad oli ta võtnud ka kohvi. Seega teab, et sularaha pidi tal olemas umbes 270 euro ringis. Suuremates prügikastides polnud midagi nagu polnud midagi ka Norde Centrumi Rimi taga olnud prügikastides, mida nad samuti kontrollimas käisid. Talle tekitati vargusega kahju 400 eurot ja kuna rahakoti otsimiseks prügikonteineritest oli vajalik tellida kraana, siis seda ta ka tegi, kulutades selle tarbeks 150 eurot. Politseilt on talle aga üle andnud tsiviilhagi katteks 15,83 eurot. Puudu jääva summa osas soovib esitada tsiviilhagi (tl 34-35). Kanntanu ütlusi ja süüdistatava poolt süüteo toimepanemist tõendab ka 21.05.2013 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, milles oli vaadeldavaks Olerex AS turvajuhi XXX poolt politseile asitõendina üle antud CD plaadil olevad turvakaamera väljavõtted 18.05.2013 ajavahemikus kella 11.23st kuni kella 11.39ni Ahtri tankla salvestusega. Vaadeldavaks objektiks oli CD-R plaadil olevad videofailid ning avades esimese videofaili nimetusega „6 kaamera.asf“, on ekraanipildil näha üleval vasakpoolses nurgas kuupäev ja kella-aeg „2013/05/18 EL 11:23:30“ ning kaamera andmed „CAM6 Camera6“. Kaadris on näha tankla siseruum kaubariiulitega, saali keskel riiulid ning tagapool klaasustega külmkapid, kus on joogipudelid. Kaadris otse vaataja suunas on iseteenindusega kohvilett, millel on näha tumedat värvi neljakandiline rahakott. Vasakul pool kaadris on näha kohviautomaadi ülemist serva (foto 1). Salvestuse käivitamisel on näha inimeste liikumist kaadris vasakult paremale müügileti suunas. Kell 11.31.48 siseneb tanklasse T.S , kellel on seljas tumedamat värvi jope, rinnal ja käistel hele triip ning kellel on jalas dressipüksid, mille külgedel on valged triibud. T.S liigub kaadris vaataja suunas

vasakult paremale müügileti suunas ja kaob vaateväljast (foto 2). Kell 11.32.00 siseneb tanklasse XXX, kelle on seljas pruuni värvi pikem nahktagi, käes sangadega tumedat värvi ja valgete kirjadega suurem kaubakott ning kes liigub vaataja suunas vasakult tankla saali keskel oleva riiuli juurde, jäädes esmalt vaataja suunas seljaga ja pöörates siis küljega, näoga müügileti poole (fotod 3 ja 4). Kell 11.33.37 suundub T.S saali keskel seisva XXX suunas, käes rahakott, mida sätib ning paneb siis oma rahakoti jope parempoolsesse välimisse rinnataskusse (fotod 5 ja 6). Kell 11.33.32 suundub T.S tankla iseteenindusega kohvileti suunas, kus leti peal on rahakott (foto 7). Kell 11.33.36 võtab T.S iseteenindusletilt rahakoti oma paremasse kätte. Samal ajal on XXXema poole seljaga. T.S liigub seejärel vaataja suunas vasakule kohviaparaadi juurde ja sel ajal on tal rahakott paremas käes. Seejärel pöörab ta ümber, liigub XXX suunas tagasi ja võtab samal ajal rahakoti oma vasakusse kätte (fotod nr 8 ja 9). Kell 11.33.48 paneb/libistab T.S vasakus käes oleva rahakoti XXX kandekotti ja jääb näoga vaataja suunas seisma riiuli juurde. Tema kõrval seisev XXX vaatab korraks kotti ja sätib käes oleva koti maha, nuuskab taskurätti ja võtab see järel koti tagasi kätte (foto 10). Kell 11.35.26 lahkub XXX tanklast koos käes oleva kaubakotiga, T.S jääb riiuli juurde seisma ja ootama (foto 11). Kell 11.39.00 suundub T.S leti juurde, kust ta saab tellitud kauba. Seejärel liigub ta kaadris paremalt vasakule, väljapääsu suunas (foto 12) ning kell 11.39.08 kaob ta kaadrist. Avades teise videofaili nimetusega „13 kaamera .asf“ on ekraanipildil näha üleval vasakpoolses nurgas kuupäev ja kella-aeg „2013/05/18 EL 11.23.32“ ning kaamera andmed: „CAM13 Camera13“. Kaadris on näha tankla siseruumi, vaatega ülevalt alla, kaadris vasakul pool on kassalett (foto 13). Salvestuse käivitamisel on näha tanklasse sisenejaid ja tanklaruumis toimunud T.S-i ja XXX tegevust, mida on kirjeldatud eelneva videofaili vaatluse käigus (tl 20-29). Kahtlustatavana peeti T.S kinni 18.05.2013 aadressilt Lootsi 1, Tallinn ja ta vabastati 20.05.2013 ning kahtlustatavana toimunud ütlustes tunnistas ta talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemist, selgitades, et see oli eile, so 18.05.2013, kui ta läks koos XXX ostma Olerex tanklasse kebabi. Kõnealune tankla asub Rimi Nordic Centrumi lähedal. XXX tunneb ta umbes 5 aastat. Tol päeval soovis ta süüa ja ta tellis endale kebabi, XXX oli temaga lihtsalt kaasas, tema midagi ei tellinud. Seal kebabi oodates nägi ta, et seal, kus teed tellitakse, seal on ilma omanikuta rahakott. Rahakott oli randmekoti moodi tõmbelukuga, rohkem vutlari moodi, pruuni värvi, krobeline ja arusaamatu kujuga. Ta nägi seda rahakotti, läks selle juurde, võttis selle ära ja pani omale taskusse. XXX sinnapoole, kus rahakott asus, tema meelest ei vaadanud. Sel hetkel, kui ta rahakotti nägi, ta XXX midagi ei öelnud, vaid läks vaikselt, võttis rahakoti ära ja tuli tagasi leti äärde kebabi ootama. Kui ta oli rahakoti ära võtnud, siis tuli ka XXX tellimisleti juurde. Ta on kindel, et kõnealuse võõra rahakoti pani ta enda jope taskusse, mitte ei andnud XXXkätte. Kebabi tegemise ajal peale nende tanklas kedagi teist polnud. Peale kebabi kättesaamist tegi tema XXX ettepaneku raudteejaama sõitmiseks, et seal veel ka suppi süüa. Trammiga sõites ütles ta XXX, et nad läheksid ühe peatuse enne Balti jaama maha, sest tal oli vaja ühte asja vaadata. Seal läksid nad Rimi taha, kus ta rääkis XXX, et tanklas oli peremeheta rahakott ja ta võttis selle kaasa. Alles seal nägi XXX tanklast tema poolt kaasa võetud rahakotti. Algselt mõtles ta, et tagastab rahakoti tasu eest selle omanikule, kui ta aga nägi, et rahakotis oli raha 170 eurot (5x20 eurot ja 10 ning 5 eurosed rahatähed peamiselt) ning ka münte, siis mõtles ta, et ei hakka selle jamaga tegelema. Mis kaardid või dokumendid rahakotis veel olid, seda ta ei vaadanud. Samuti mõtles ta algselt endale jätta rahakoti, võttes selle tarbeks rahakotist välja ka kaadrid ja viskas need Rimi taga asunud konteinerisse, kuid siis mõtles ta ümber ja viskas ka rahakoti Rimi taga asunud konteinerisse, ent mitte samasse konteinerisse, kuhu oli visanud kaardid. XXX nägi tema konteineri juurde minekut, kuid mida ta seal ära viskas, seda XXX ei näinud. Samuti andis ta XXX raha 70-75 euro ringis. Eile õhtul, so 18.05.2013 õhtul olid nad XXX mõlemad Olerexi tankla lähedal ja jõid õlut, kui nende suunas tuli kurikaga mees, kellega koos oli eesti keeles karjuv naine. Ta küsis oma rahakoti kohta. Tema võttis selle peale välja oma rahakoti ja vastas, et see on tema rahakott, kuid kus tema oma on, seda ta ei tea. Isik võttis tema rahakoti enda kätte ja võttis sellest välja raha. Rahakotis oli tema enda raha 50 eurot ning täiendavalt see raha, mis tema rahast oli alles jäänud, st raha, mille ta oli võtnud tanklas olnud rahakotist. Seejärel ütles isik

XXX, et ka XXX näitaks ette oma rahakoti. XXX näitas oma rahakotti ning see meesterahvas võttis ka XXX rahakotist raha välja. Raha andis ta temaga kaasas olnud naisterahva kätte. Seejärel tuli kohale politseipatrull ning koos sõideti prügikonteinerite juurde, sest osa pabereid viskas ta sinna. Rimi konteinerite juurde nad ei sõitnud, sinna aga viskas ta rahakotis olnud kaardid ja rahakoti (tl 65-68, 73-75). Oma täiendaval ülekuulamisel täpsustas T.S , et enne seda, kui ta Olerexi tanklast rahakoti leidis, oli tal endal raha olemas ca 65 euro ringis – 50 eurose kupüüri eest ostis ta Olerexi tanklast kebabi ja 15 eurot sai ta sotsiaalosakonnast korterikompensatsioonina. Olerexis vahetas ta oma 50 eurose rahakupüüri lahti ja sai tagasi peenemat raha, so paberraha ja münte. Ta mäletab täpselt, et võõras rahakotis oli sularaha paberrahana 170 euro ringis ning mündid. Raha jagasid nad Rimi taga kohe XXX ära ja kumbki sai neist 85 eurot. Ta täpsustab ka seda, et tegelikkuses mäletab ta hämaralt kuhu ta selle rahakoti pani. Ta mäletab nagu seda, et ta pani selle endale taskusse, kuid võimalik, et ta pani selle ka XXX kaasas olnud kotti. Ta ei mäleta seda asjaolu põhjusel, et oli õlut tarvitanud. Küll mäletab ta kindlalt seda, et tanklas olles nad omavahel rahakotist ei rääkinud ja kokkulepet neil rahakoti varguseks polnud. Kõnealuse rahakoti võttis ta ära üksi, XXX sellest kavatsusest ei teadnud. Kui võõras meesterahvas nad koos naisterahvaga sama päeva õhtul kinni pidasid ja rahakoti kohta küsisid, siis Olerexi tankalt nimetades sai ta aru, et see võib olla rahakoti omanik. Kui meesterahvas talt rahakotti küsis ja tema ka rahakotti näitas, siis ta ei tea, kui palju võis tal rahakotis sularaha olla, kuid kõik tema rahakotis olnud paberraha võttis meesterahvas ära ja andis üle naisterahvale. Tal võis olla esialgsest summast, so 65 eurot tema enda raha + 85 eurot, so 150 eurost, ära kulutatud ca 60 eurot ning sellise arvutuse järgi võis tal kotis paberraha sularahana olla 80-90 eurot ja mündid. Siis küsis isik XXX rahakotti, mida XXX ka näitas ja isik võttis ka XXX raha ära. Kui palju raha oli XXX rahakotis, seda ta ei tea, kuid ilmselgelt see raha, mida nad olid jaganud ja võimalik, et ka tema enda raha. Meesterahvas võttis ära ainult paberraha, münte ära ta ei võtnud. Kuna meesterahvas võttis temalt arvestuslikult ära 80 eurot, siis ta leiab, et selles osas ta kahju hüvitama enam ei peaks. Samas on ta nõus vabatahtlikult andma tema kinnipidamisel temal kaasas olnud raha 10 eurot tsiviilhagi katteks (tl 64-72). Kohtueelsel menetlusel on XXX selgitanud, et laupäeva hommikul sai ta kokku T.S-iga ja koos mindi kauplusesse Rimi, kust osteti õlut ja joodi seda. Peale õlle joomist läksid nad Olerexi tanklasse, kuna T.S soovis endale süüa osta. Nad läksid koos tanklasse, kust Andrei ostis endale süüa. Juua Andrei sealt ei võtnud. Ta nägi, kuidas Andrei seisis ja tellis, kuid koguaeg ta Andreid ei jälginud. Kui Andrei toitu tellis, siis seisis ta Andrei kõrval, kuid tellimise valmimise ajaks läks Andrei veidi eemale. Tema ütles, et läheb välja suitsu tegema ja ta läkski välja ning veidi aja pärast tuli ka Andrei välja. Ta ei näinud, et Andrei oleks tanklas olles tema kotti midagi pannud ja kotis olid tal prillid, tühi taara ja õlu. Midagi rohkemat tal polnud. Tema seisis Andrei juures, kõrval ja tee tellimise kohas ta üldse ei käinud. Sealt edasi sõitsid nad Põhja pst peatusesse. Põhja pst lähedal asuva Rimi kaupluse juures rääkis Andrei talle, et kusagil laua või riiuli peal tanklas, kust nad olid just tulnud, oli lebanud karp või rahakott. Seda rahakotti näitas Andrei ka talle ning see oli pruuni värvi sellise ebatavalise kuju ja lukuga kott. Kotis olid kaardid ja võib-olla ka mingid paberid. Kõnealune rahakott oli Andrei käes ja tema võttis sealt kaardid ning paberid välja. Tema seda üldse ei puutunud. Andrei ütles, et rahakotis olevad kaardid ja paberid on vaja ära visata. Selleks läksid nad kaupluse Rimi taga asuvate prügikonteinerite juurde ja seal nägi ta, kuidas Andrei viskas sinna konteinerisse kõik selle, mis rahakotis oli. Tegelikkuses ta täpsemalt ei vaadanud, kui Andrei rahakoti sisu tühjendas. Samuti ei oska ta öelda, kas Andrei viskas ära ka rahakoti või jäi see tema kätte, sest ta ei olnud vahetult Andrei kõrval, kui ta prügikastidesse dokumente ära viskas. Seejärel sõitsid nad trammiga Balti jaama ja seal läksid nad sööma ning jõid veel ka õlut. Süüa ja juua ostis Andrei nii endale kui ka talle. Seejärel andis Andrei talle raha 85 eurot ja see raha pärines leitud rahakotist. Ta teab, et rahakotis oli 175 eurot paberraha ja täiendavalt ka münte. XXX kinnitab, et Olerexi tanklas viibides ei näinud ta, millal ja kuidas Andrei rahakoti leidis ja Andrei rääkis talle rahakoti leidmisest alles siis, kui nad olid tanklast ära läinud ja viibisid Põhja pst Rimi juures. Ta sai aru, et Andrei andis talle 85 eurot, mis polnud tema oma, vaid ta sai selle tanklast leitud rahakotist.

Sellest, et Andrei oleks soovinud rahakoti selle omanikule tagastada, Andrei talle ei rääkinud. Tema aga võttis Andreilt raha vastu, kuid seda ta ära kulutada ei jõudnud, kuna see võeti talt ära. Õhtul peale kella 19, kui nad olid Andreiga vihma eest peitu läinud maja juurde, mis asub Lootsi tänaval, tulid nende juurde meesterahvas ja naisterahvas ning meesterahvas küsis Andrei käest oma rahakotti ja dokumente. Andrei ütles, et tal neid pole. Siis vaatasid nad Andrei rahakotti ja võtsid temalt ära raha. Kui palju summaarselt, seda ta ei tea. Siis võtsid nad ära tema rahakoti, kus oli sees 60 eurot ja peenraha ning võtsid ka temalt raha ära ja andsid seejärel rahakoti tagasi. Seejärel kutsusid nad politsei ja politsei toimetas nad jaoskonda. Politsei saabudes rääkis politseiga Andrei ja tema näitas ette ka koha, kus konteinerid asusid. Tema politsei auto aknast ei näinud, millise koha Andrei ette näitas ja tema käest seda keegi ka ei küsinud. Ta kinnitab, et rahakoti varguses ta ei osalenud, kuid tunnistab, et sai Andrei käest raha, mis pärines Andrei poolt varastatud rahakotist. Kõnealuse raha eest ostis ta endale viina ja õlut ja enne Andrei poolt raha andmist tal endal raha polnud (tl 91-94). Oma täiendaval ülekuulamisel täpsustas XXX, et päris kõike ta toimunu kohta ei mäleta, kuna oli tarbinud õlut, kuid ta ei näinud seda momenti, et Andrei oleks tanklas tema kotti midagi pannud. Tanklas nägi ta Andreil käes vaid tema enda rahakotti, kui Andrei toitu tellis. On võimalik, et ta võis enda rahakoti tema kotti panna, kuid tema sellist momenti ei mäleta. Sel samal päeval, kui ta Andreilt raha sai, siis õhtul olid nad Andreiga Lootsi tänaval Statoili tankla lähedal ühe elumaja juures, kui nende juurde tulid meesterahvas ja naisterahvas, kuid temalt võttis raha ära naisterahvas. Naisterahvas otsis ta läbi ja siis võttis ta oma taskust rahakoti. Naisterahvas tegi rahakoti lahti ja võttis sealt ära paberraha. Seal oli 3x20 eurot, kokku 60 eurot. Tegemist oli sellesama rahaga, mille Andrei oli talle andnud. Andrei andis talle 85 eurot, kuid sellest oli ta jõudnud ära kulutada ca 20 eurot. Rahakotti jäi talle metallraha kusagil 5 euro ringis (tl 97-100). Kriminaalmenetlusse on tunnistajana kaasatud ka XXX, kelle ütlusest tuleneb muuhulgas, et kannatanu XXX on tema mees, selgitas, et 18.05.2013 umbes kella 19 paiku tulid nad mehega Kadrioru poolt linna ning ta märkas Statoili tankla taga ühe elamu juures sarnaselt riides isikuid, keda ta oli ka Olerexi tankla videosalvestuselt näinud. Nad parkisid oma sõiduki ära, läksid isikute juurde ja küsisid, kus on tema mehe rahakott. Isikud ütlesid, et nad pole midagi teinud ega midagi võtnud. Seejärel näitas ta Olerexis tehtud pilte. Kuna noorem meesterahvas ajas vastu sellele, et tema oleks midagi võtnud, siis selle tõestuseks võttis ta välja oma rahakoti ja näitas, et see pole ju tema mehe oma. Vanema meesterahva puhul jäi mulje, et ta ei saanud üldse midagi aru või ei tohtinud midagi öelda, kuid see noorem meesterahvas oli aktiivne seletaja. Tema võttis rahakoti oma kätte, vaatas üle selle sisu ja nägi seal ID kaarti, mis polnud tema mehe oma. Raha seal rahakotis igatahes polnud, kuid ta tundis, et rahakott on müntidest raske. Kui palju rahakotis münte võis olla, ta öelda ei oska, kuna ta andis rahakoti nooremale meesterahvale tagasi. On võimalik, et ka tema mees võttis kõnealuse rahakotti enda kätte, kuid ta teab, et rahakott sai tagastatud nooremale meesterahvale. Seejärel huvitas teda, kas vanemal meesterahval on ka rahakott. Selle võttis vanem meesterahvas ise omal taskust välja, andis talle ja ta vaatas ka vanema meesterahva rahakotti. Seal samuti paberraha polnud ja ta ei näinud seal ka tuttavat värvi kaarte, mis oleksid võinud tema mehele kuuluda. Seega andis ta rahakoti vanemale meesterahvale tagasi. Ta ei oska öelda, kas vanema meesterahva rahakotis oli münte või mitte, sest rahakoti sisu ta rohkem ei vaadanud. Vanemal mehel oli ka musta värvi kandekott, mis oli tühi ja oli kokku volditud. Võimalik, et ka tema mees vaatas selle vanema mehe rahakotti, kuid kuna ta teab, et mehe kaarte seal ei paistnud olevat, siis sai vanem meesterahvas rahakoti tagasi. Rahakottide kontrollimisel eitas noorem meesterahvas jätkuvalt rahakoti äravõtmist ja nad ise pakkusid, et politsei välja kutsutaks. Kui ta hakkas politseisse helistama, siis seesama noorem meesterahvas palus politseid mitte kutsuda ja lubas ette näidata rahakoti asukoha. Tema mees ütles vaid, et ei usu neid isikuid ja seega on vaja politsei välja kutsuda. Siis hakkas noorem meesterahvas rääkima D-terminali konteinerist, et oli rahakoti sinna visanud. Politseisse helistamise järgselt saabus politsei 5-6 minuti jooksul ning peale seda, kui nad olid juhtunu ära rääkinud, hakkas politsei neid isikuid läbi otsima ning vanem meesterahvas tõsist välja oma asjad. Seejärel ütles politsei talle, et kinnipeetud isikud väidavad, et nad oli neilt raha ära võtnud ja jutt oli mingist

summas „vosjem“. Järgnevalt sai kokku lepitud, et nad näitavad ette selle koha, kuhu nad rahakoti viskasid, sest noorem meesterahvas rääkis, et oli selle visanud D-terminali juures pudelitünni. Nad sõitsid sinna, politseiametnikud tulid autost välja ja võtsid autost välja ka noorema meesterahva. Seejuures ütles tema, et nad võtavad süüdistuse tagasi, kui rahakott tõepoolest seal on. Tema palus isikul täpselt ette näidata koha, kuhu ta rahakoti viskas. Selle peale näitas isik kõnealuse koha ette. Nad võtsid koheselt autost taskulambi ning vaatasid konteineri august sisse, kuid rahakotti näha polnud. Siis käisid nad politseis tunnistust andmas, kuid hiljem läksid nad konteineri juurde tagasi. Uuesti sinna tagasi minnes oli neil kaasas metallotsaga lehtede reha. Sellega kraapis tema mees konteineris ja tema vaatas teisest august taskulambiga. Selline tegevus aga tulemust ei andnud. 19.05.2013 hommikul kella 8 ringis tellis mees oma tuttava kaudu kraana, et konteiner tühjendada. Nad pidi veidi ootama ning hiljem sai kraana kaasabil konteiner veetud laoplatsi ja selle tühjendamisel selgus, et rahakotti seal polnud ja noorem meesterahvas oli rahakoti kohta valetanud. Hiljem, saades teada, et võimalik koht on ka Põhja pst-l asuva kaupluse Rimi taga asuvad konteinerid, siis läksid nad ka sinna konteinereid kontrollima. Enne seda käisid nad ka D-terminali Rimi juures, sest nad ei teadnud, millisest Rimist käis jutt. Põhja pst-l asuva Rimi taga olevatest konteineritest leidsid nad mehele kuuluvad pangakaardi, kliendikaardid, juhiload, kehtetud IDkaardi ja ainuke, mida nad ei leidnud, oli väikelaevajuhi luba, tema pilt, 50 kroonine, mis oli õnnetoovaks amuletiks ja lotopiletid. Neil oli võimalik kontrollida ka teisi konteinereid, kuid ka seal polnud mehe rahakotti näha. Ühe suure konteineri tõstsid nad veel prahist tühjaks ja panid hiljem tagasi, suuremas konteineris oli aga kokku pressitud taara (tl 30-33). Tunnistaja M. Rahe on andnud ütlusi selle kohta, et olles 18.05.2013 täitmas teenistuskohustusi autopatrulli 3081 koosseisus, said nad kella 19.20 paiku väljakutse Tuukri Statoili juurde, kus hoiti kinni kahte varast. Kinnipeetud isikud koos kinnipidajatega leidsid nad Lootsi tn 3a, Tallinn kortermaja juurest kella 19.25 ajal. Kõnealune maja jääb kohe Statoili kõrvale. Kontrollides isikute andmeid selgus, et kinnipidajateks olid XXX ja XXX, kinnipeetuteks aga XXX ja T.S. Kinnipidajad selgitasid, et XXX oli oma rahakoti unustanud Ahtri tänaval asuvasse Olerex tanklasse kella 11.30 ajal ja kinnipeetud isikud olid tema rahakoti leidnud ja ära võtnud. Kuna XXX oli näinud tema rahakoti omastanud isikuid Olerex tankla turvalindilt, siis ta tundis nad tänaval ära, pidas nad kinni ja kutsus kohale politsei. Kohapeal seletasid kinnipidajad, et nad olid kombanud kinnipeetud enne nende tulekut läbi ja otsinud nende käest kadunud/varastatud rahakotti koos dokumentidega. Väidetavalt oli rahakotis enne selle kadumist olnud 200-300 eurot sularaha. Täpset rahasummat XXX öelda ei osanud. Kinnipidajad tunnistasid, et nad olid vaadanud ka kinnipeetute rahakotti ja ta sai aru, et nad olid mingi osa rahast kinnipeetutelt ära võtnud, kuid kinnipeetutel enam kogu summat alles polnud. Kui palju kinnipidajad olid ära võtnud, seda nad ei maininud, kuid tema mäletamist mööda võtsid nad ära niipalju kui oli. Tema selgitas kinnipidajatele, et kui nad võtavad ise raha ära, siis võivad kinnipeetud ise nende vastu avalduse esitada. Selle peale ütles naisterahvas, et tõestage, et nad kinnipeetutelt midagi ära võtsid. Selle peale ütles noorem kinnipeetu Andrei, et neilt oli ära võetud mingi summa, jutt oli 80 eurost ja kusagilt jäi talle kõrvu summa 18 eurot. Tunnistaja märgib ka, et võimalik, et viimati nimetatud summa jäi talle keelebarjääri tõttu valesti meelde. Peale seda, kui noorem kinnipeetu mainis äravõetud summat, siis naisterahvas ütles kohe, et niipalju seal ei olnud. Siis küsis XXX naisterahvalt, palju tal siis raha on, millele vastuseks näitas naisterahvas ette taskutes olnud raha. Tema seda ei näinud, kuid XXX ütles, et raha oli 3x20 eurot ja üks 5eurone. Kui palju XXX raha sel momendil oli, seda ta öelda ei oska, sest kinnipidajatega tegeles XXX. Tema tegeles kinnipeetutega. Jutuajamine toimus kinnipeetutega vene keeles, noorem meesterahvas mainis paar sõna eesti keeles vahele. Kinnipeetud isikud tunnistasid, et nad olid Olerex tanklast rahakoti äravõtmisega seotud. Kuna neile jäi ebaselgeks, kes kellelt ja kui palju oli raha ära võtnud, siis ta selgitas, et nad peavad kõik osakonda minema. Enne seda soovisid nad aga teada, kus on XXX rahakott. Noorem meesterahvas selgitas, kus see on ja selgus, et kusagil sadama territooriumil. Kuna kõik oli ebaselge, siis panid nad kinnipeetud isikud politseiauto kongi ja noorem kinnipeetud meesterahvas juhatas neid sadama territooriumile ning näitas ette koha, kuhu ta oli rahakoti visanud. See oli sadamas Dterminali juures. Seejärel kontrollisid nad ka tasulambi valgel prügikasti, kuid rahakotti ei

paistnud. Sündmusest oli ka möödas juba 8 tundi. Edasi toimetasid nad kinnipeetud isikud politseiosakonda, kannatanud sõitsid kohale ise (tl 38-41). Tunnistaja XXX ütluste kohaselt oli ta 18.05.2013 koos Marko Rahega täitmas teenistusülesandeid autopatrulli 3081 koosseisus, kui nad said kella 19.20 paiku väljakutse Tuurki Statoili tankla juurde. Väljakutse sisuks oli see, et hoitakse kinni vargaid. Kinnipeetud isikud koos nende kinnipidajatega leidsid nad Lootsi tn 3a, Tallinn korrusmaja juures kella 19.25 ajal. See jääb kohe Statoili kõrvale. Kontrollides isikute andmeid selgus, et kinnipidajateks olid XXX ja XXX, kinnipeetuteks aga XXX ja T.S. Kinnipidajad selgitasid olukorda, et meesterahvas oli hommikupoolikul unustanud Olerex tanklasse rahakoti ning oli näinud videosalvestuselt, kes rahakoti võttis. Nad olid koos seda isikut otsinud ja nägid nüüd neid Tuukri Statoili juures, mistõttu kutsusid välja ka politsei. Kaks kinnipeetavat, vanem meesterahvas XXX, kes oli silmnähtavalt tarbinud alkoholi ja oli seetõttu ebaadekvaatne suhtlemisel ja noorem meesterahvas Andrei istusid maas korterelamu juures ning XXX seisis kurikaga nende ligiduses. Ka naisterahvas oli seal. Alguses kinnipeetud ütlesid, et nad pole midagi võtnud, kuid peale nendega vene keeles toimunud vestlust tunnistas T.S, et oli Olerexist leidnud rahakoti. Teine kinnipeetu – XXX– oli vait ega rääkinud midagi. Kui ta nooremalt kinnipeetult küsis, kui palju siis rahakotis raha oli, vastas noormees talle, et 200 eurot. Ja kui ta küsis, kus raha praegu on, siis vastas ta, et kannatanud olid neilt enne politsei saabumist temalt kusagil 80 eurot ära võtnud. Olerexist leitud rahakoti oli ta aga visanud kusagile D-terminali juurde prügikonteinerisse. Kui ta naisterahvalt küsis, kui palju nad raha ära võtsid, võttis naisterahvas vasakust taskust välja rahakupüürid. Ta nägi kolme 20 euro kupüürist ja ühte 5 euro kupüürist rahatähte. Kui alguses Andrei ütles, et kannatanud olid ära võtnud 80 eurot, siis ütles naisterahvas selle peale, et nii palju seda raha polnud. Otseselt naisterahvas ei öelnud, et ta oli kinnipeetutelt raha ära võtnud, kuid tema vastustest oli aru saada, et mingi summa oli ta isikutelt ära võtnud, kuid niipalju kui väitis Andrei, so 80 eurot, seda raha polnud. Ka ei nimetanud Andrei, kas temalt võttis raha ära naisterahvas või meesterahvas. Kuna kinnipidajate auto oli eemal, siis XXX käis kurikat vahepeal ära viimas ja on võimalik, et sel momendil, kui naisterahvas näitas ette tal taskus olnud rahatähti, ta juures ei olnud (tl 43-44). Osutatud tõendikogumit analüüsides leiab kohus, et tõendikogumi pinnalt on üheselt sedastatav kannatanu XXX poolt rahakoti unustamine Olerex tanklasse. Samuti on täielikult tõendamist leidnud, et XXX rahakoti leidis Olerexi tanklast T.S , kes selle tankla kohviautomaadi juurest ka ära võttis. Märgitust järeldub, et rahakoti näol oli tegemist leiuga. Asjaõigusseaduse § 98 lg 1 kohaselt peab isik, kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma valdusesse võtnud, sellest viivitamata teatama kaotajale või omanikule. Kui kaotaja või omanik on leidjale teadmata, on leidja kohustatud leiust teatama politseile, kui asja väärtus ületab 50 eurot. Kriminaalmenetluse raames kogutud tõendusteabe kohaselt on kannatanu märkinud rahakoti maksumuseks 100 eurot, millele lisandub selles olnud sularaha, mida vastavalt isikuliste tõendiallikate ütlustele oli enam kui 50 eurot. Samas puuduvad tõendid selle kohta, et T.S oleks täitnud asjaõigusseaduse § 98 lg 1 nimetatud kohustust, st teavitanud leiust kas selle omanikku, eseme kaotajat või alternatiivselt politseid. Osutusega asjaõigusseaduse § 100 lg-le 4 ei tekkinud T.S sellest tulenevalt ka rahakoti omandiõigust. Seega järeldub, et leitud rahakoti näol oli tegemist T.S-i jaoks võõra varaga, mis oli tema valdusesse juhuslikult sattunud. Mis puudutab rahakotis varastatud rahasumma suurust, siis kannatanu on andnud ütlusi selle kohta, et rahakotis oli tal selle kadumise ajal umbes 300 eurot, kindlasti mitte vähem kui 270 eurot. T.S on kohtueelsel menetlusel aga märkinud, et rahakotis oli selle leidmisel 170 eurot. XXX ütluste kohaselt oli leitud rahakotis sularaha 175 eurot paberrahas ning täiendavalt ka mündid. Kohtuistungil jäi T.S selle juurde, et leitud rahakotis oli raha 180 eurot. Märgitust tuleneb, et isikulised tõendiallikad on kohtueelsel menetlusel ja T.S ka kohtus, andnud erinevaid ütlusi leitud rahakotis olnud rahasumma suuruse kohta.

Eeltoodule hinnangut andes leiab kohus, et esinevad alused nõustuda riikliku süüdistajaga selles, et põhjendatuks saab pidada ja lugeda rahakotis olnud rahaliste vahendite suuruseks 200 eurot. Nimelt on tuleneb süüdistatava ütlustest, et rahakotis oli paberrahas 170 eurot, kuid oli ka peenraha müntides. Sarnast asjaolu on kinnitanud ka XXX, kes on selgitanud, et paberraha oli 175 eurot ning sellele lisandub veel metallraha. Kui palju seda oli, ta ei tea. Peale selle on T.S vahetult pärast kinnipidamist politseiametnik avaldanud, et rahakotis oli rahalisi vahendeid 200 eurot. Hinnates kannatanu ja tunnistaja XXXpoolt antud ütlusi, siis kohtu hinnangul tuleb nende ütlused lugeda valdavas osas tõendikogumiga sobituvaks, ent mis puudutab rahakotis olnud rahasumma suurust ning nende isikute väiteid sellesse, et nad pole rahalisi vahendeid T.S-ilt ja XXX ära võtnud, siis selles osas on nende ütlused ebausaldusväärsed. Sellega seonduvalt tuleb viidata kõigepealt tunnistaja XXX ütlustele, et T.S ja XXX oli küll rahakotis münte, mida nad üle lugema ei hakanud, kuid paberraha polnud. Seejuures on kannatanu ja tunnistaja XXX täielikult eitanud T.S-ilt ja XXX rahaliste vahendite äravõtmist. Kannatanu on oma 18.05.2013 ütlustes märkinud aga seda, et pruuni tagiga meesterahva taskus oli 18 eurot ja see jäi neile. Tutvudes aga XXX isiku ja asjade läbivaatluse protokolliga, siis nähtub sellest, et temalt on leitud küll kinnipidamise järgselt sularaha, kuid see oli müntides kogusummas 5,68 eurot (tl 89-90). Seega pole XXX koheselt pärast tema kinnipidamist kannatanu väidetud 18 eurot leitud. Peale selle on XXX märkinud, et kinnipeetud isikutel paberraha polnud, neil oli küll metallraha, kuid seda nad üle lugema ei hakanud. St, et tunnistaja ütlustest johtuvalt ei saanud kannatanu teada, kui palju oli XXX rahalisi vahendeid, sest neid rahalisi vahendeid nende ütluste kohaselt üle ei loetud. Seega järeldub eelnevast, et rahaliste vahendite osas, sh rahaliste vahendite äravõtmise osas on T.S-ilt ja XXX on kannatanu ja tunnistaja XXX ütlused ebausaldusväärsed, nendega ei ole võimalik selles osas arvestada ja rahalistesse vahenditesse puutuvalt tuleb kannatanu ja tunnistaja XXX ütlused kõrvale jätta. Seega loeb kohus kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendite pinnalt tõendatuks, et kannatanul oli rahakoti kadumise hetkel rahakotis 200 eurot, nagu on märgitud T.S-ile esitatud süüdistuses. Edasiselt nähtub tõendikogumist, sh süüdistatava enda ütlustest, et peale rahakoti leidmist ei teavitanud ta sellest asjaolust politseid, vaid ta suundus koos XXX ja leitud rahakotiga trammi peale, koos sõideti Põhja puiesteel asuva Rimi kaupluse juurde, kus tutvuti rahakoti sisuga, tühjendati see dokumentidest, visati need ära, sealt edasi sõideti Balti jaama, kus asuti rahakotis olnud rahalisi vahendeid oma tarbeks, so alkoholile ja toidule kulutama. Samuti andis T.S osa rahalistest vahenditest XXX, kes on seda ka tunnistanud. Selline käitumine viitab kohtu veendumuse kohaselt sellele, et T.S asus leitud rahakotti, selle sisu ning selles olnud rahalisi vahendeid enda omaks pidama ja manifesteeris sellega omastamistahet. Märgitust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava objektiivne käitumine, so võõra vallasasja leidmine avalikust kohast ja sellest politseile teatamata jätmine koos vallasasjaga lahkumisega, selle endale jätmise ning rahaliste vahendite osaline sõbrale andmine tõendab seda, et süüdistatav pööras juhuslikult tema valdusse sattunud võõra vallasasja ebaseaduslikult enda ja kolmanda isiku kasuks ja realiseeris sellega KarS-s § 201 sätestatud süüteokoosseisu. Teo objektiivselt avaldunud tehiolud ja T.S-i ütlused annavad kohtu veendumuse kohaselt aluse järelduseks, et T.S pani rahakoti omastamise toime kavatsetult. Kohtueelsel menetlusel on T.S-i tegevus kvalifitseeritud KarS § 201 lg 2 p 1 järgi. Teo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 201 lg 2 p 1 sätestas vastutuse valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise eest, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse või omastamise. Käesoleval ajal kehtiv KarS § 201 lg 2 p 1 sätestab vastutuse valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise eest, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse,

röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise. Seega on seadusandja täiendanud KarS § 201 lg 2 p 1 loetelu. Samas nähtub T.S-ile esitatud süüdistust, et tema puhul on KarS § 201 lg 2 p 1 koosseis täidetud sellega, et teda on eelnevalt karistatud varguse toimepanemise eest. Tutvudes kriminaaltoimiku materjalidega, siis leiab kohus, et riiklik süüdistaja on põhjendatult ja kriminaaltoimiku materjalidega kooskõlas olevalt ühe kvalifitseeriva tunnuse olemasolule viidanud. Nimelt nähtub kriminaaltoimikust, et Harju Maakohtu 22.10.2010 otsusega kriminaalasjas nr 1-10-10906 on T.S süüdi mõistetud KarS § 199 lg 2 p-s 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises (tl 113-115). Seega on sedastav, et T.S on varem varguse toime pannud isikuks ning sel põhjusel on riiklik süüdistaja põhjendatult osutanud süüdistatava teos kvalifitseeriva tunnuse KarS § 201 lg 2 p 1 esinemisele. Osutatust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda ja kolmanda isiku kasuks pööramisena, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, so vastavat KarS § 201 lg 2 p-s 1 ettenähtud kuriteona.

Siinkohal tuleb tähelepanu pöörata asjaolule, et XXX ütluste kohaselt võttis XXX talt ära 60 eurot, mis oli kolme 20 eurose kupüürina. Politseiametnik A. Kiinvald on aga märkinud, et tema nägi 65 euro väljavõtmist XXX poolt ning seal oli kolm kahekümne eurost rahatähte ja

üks viie eurone rahatäht. Kohtu veendumuse kohaselt viitab eelosutatud erinevus rahaliste vahendite suuruses sellele, et lisaks XXX äravõetud rahalistele vahenditele oli XXX taskus ka täiendavaid rahalisi vahendeid ehk märgitu toetab täiendavalt kinnipeetud isikute versiooni neilt rahaliste vahendite äravõtmise kohta. Seega leiab kohus kokkuvõttena, et esitatud nõudest tuleb maha arvestada ka XXX ära võetud 60 eurot, sest selle on kannatanu juba kätte saanud ning T.S-ilt ära võetud 80 eurot, mille kannatanu on samuti juba T.S-ilt kätte saanud. Seega on põhjendatud T.S-ilt täiendavalt välja mõista 144,70 eurot. Seega kuulub T.S-ilt välja mõistmisele 144,70 eurot. Kuna kohtuistungil on T.S selles osas nõuet tunnistanud ja on selle õigeks võtnud, siis leiab kohus, et selles osas kuulub kannatanu esitatud nõue rahuldamisele TsMS § 440 lg 1, VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. Ülejäänud osas ehk 250 euro nõudes (150 eurot kraana tellimise väidetav kulu + 100 eurot, kuna kriminaalmenetluse käigus ei leidnud tõendamist, et kannatanul oli rahakotis 300 eurot) tuleb kannatanu hagi jätta rahuldamata ning seejuures, seoses kraana tellimisega seonduva nõudega, tuleb märkida, et kriminaalmenetluse käigus pole kannatanu esitanud tõendeid, millest järelduks 150 euro suuruse kahju tekkimine. Seega on tegemist tõendamata kahjuga ning puudub alus selle väljamõistmiseks süüdistatavalt.

Muid karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid kohus kriminaalasja lahendamisel ei tuvastanud ja nende võimalikule täiendavale esinemisele pole osutanud ka kohtumenetluse pooled. Neid asjaolusid arvestades leiab kohus, sh võttes arvesse, et T.S-i süü ei ole kuigi suur, et T.S-ile on võimalik mõista karistus oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, so alammäära lähedasena. Kuivõrd süüdistatava süü talle inkrimineeritava süüteo toimepanemisel pole eriti suur, siis kohus leiab, et süüdistatavale mõistetava vangistuse võib jätta tingimisi kohaldamata, allutades süüdistatava käitumiskontrollile lootuses, et kõrvalise isiku järelevalve ja suunamine suudavad süüdistatavat mõjutada õiguskuulekusele. Ühtlasi selgitab kohus, et kui süüdistatav selle katseaja jooksul oma ellusuhtumist muuta ei suuda, kuulub mõistetav vangistus täitmisele pööramisele tõdemusega, et süüdistatav ei suuda iseseisvalt ja ka kriminaalhooldaja abiga ootuspäraseid järeldusi teha. KrMS § 180 lg 1 alusel väljamõistetavatesse menetluskuludesse puutuvalt märgib kohus, et käesoleva kriminaalasja raames on menetluskuludeks sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest ja määratud kaitsjale kohtueelsel ja kohtulikul menetlusel makstud tasu. Mis puudutab menetluskulude väljamõistmist, siis tuleb tõdeda, et ankeetandmete kohaselt süüdistataval puudub töökoht või muu legaalne sissetulek, mis tagaksid talle igakuised legaalsed elatusvahendid, kuid siinkohal ei saa jätta märkimata, et süüdistatava näol on tegemist täisealise ja töövõimelise isikuga, kelle puhul kohus eeldab tema tööle asumist. Süüdistatava enese sõnade kohaselt saab ta ka sissetulekut rehvitöökojas töötades, kuid teda tööle vormistatud ei ole. Seega saab süüdistatava enda selgitustest siiski teha järeldusi mõningase sissetuleku kohta. Samuti puuduvad kriminaalasjas tõendid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud rahasumma tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Peale selle on olnud kuriteo toimepanek süüdistatava enda vaba ja teadlik valik. Seega tuleb kriminaalmenetluse käigus tekkinud menetluskulu täies ulatuses süüdistatavalt välja mõista. Samas leiab kohus arvestades menetluskulude summa suurust kogumis ja konkureeriva kohustuse olemasolu tsiviilhagi hüvitamise näol, et esinevad alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu vältel võrdsete osamaksetena (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.