Kohtulahend

3 CD-plaati – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Valget värvi verekahtlase määrdumisega kilekott – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Üks leib „Isa peenleib“ – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. 2 pudelit purgiõlut „Alexander Pint“ – hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

Tsiviilhagi: VÕS § 1043, 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada tsiviilhagi ja välja mõista R.N-ilt: • XXX kasuks 245 eurot. Menetluskulud: KrMS § 175; § 179; § 180 alusel välja mõista R.N-ilt menetluskulud: sundraha 975 eurot, kaitsjatasu 240 eurot, toimiku koopiate kulu 1 eurot. Menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete, sh viitenumbritega R.N-ile kohtuotsusest eraldi Tallinna Vanglasse. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Juhul, kui isik tasub rahalise karistuse ja/või menetluskulud igakuiste osamaksetena maksegraafiku alusel, kuid jätab osamakse tähtaegselt tasumata, maksegraafik tühistub. Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud

tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsuses ettenähtud kriminaalmenetluse kulude hüvitamist on võimalik vaidlustada määruskaebuse lahendamise menetluses. Asjaolud ja menetluse käik: Kuriteo asjaolud (süüdistuse sisu): 25.10.2014.a ajavahemikul 13.00-13.30 Tallinnas Soo tn 44 maja juures tänaval lõi R.N käega XXX(XXX) kukla piirkonda, misjärel XXXkui ka R.N kukkusid tänavale maha. Pikali maas olles lõi R.N käega korduvalt, vähemalt 6 korral kannatanut pea piirkonda ning seejärel tõusis R.N püsti ja lõi maaslamavat kannatanut veel vähemalt 8 korral jalgadega pea piirkonda, nõudes samal ajal kannatanult raha. XXXvastas, et tal ei ole raha, misjärel rebis R.N kannatanu õlalt seljakoti ja jooksis sündmuskohalt minema Salme tänava suunas. Tol momendil, kui R.N rebis kannatanu õlalt seljakotti, haaras kannatanu R.N-i rinnaesisest, kriimustades selle käigus R.N-i vasakut põske. R.N põgenes seljakotiga mööda kõrvaltänavaid ning võttis röövitud seljakotist rahakoti, milles oli sularaha 245 eurot, jättis sularaha endale ning seljakoti koos rahakotiga viskas tänava peale. XXX röövitud Hedgreen seljakotis väärtusega 15 eurot oli pruuni värvi rahakott Sacchi maksumusega 5 eurot, milles oli sularaha 245 eurot, rahalise väärtuseta kannatanule väljastatud elamisluba nr PA 0062938, rahalise väärtuseta kannatanu arvelduskonto numbriga Hansapanga klienditoe kaart, ZEN-kõnekaardi plastikümbris maksumusega 7 eurot, rahalise väärtuseta Tallinna linna ühistranspordi kaart, rahalise väärtuseta kannatanu nimele väljastatud Soome Vabariigi tööohutuskaart Työturvalisuuskortti, rahalise väärtuseta Saunalahti number, rahalise väärtuseta Ehituse ABC, Bauhof ja Espak kliendikaardid, rahalise väärtuseta paber XXX Soome Vabariigi aadressiga, rahalise väärtuseta Saunalahti SIM-kaart. Lisaks eeltoodud rahakotile ja seal sees olnud asjadele oli XXX seljakotis veel rahalise väärtuseta kannatanu nimele välja antud välismaalase pass nr XXX, optilised prillid väärtusega 10 eurot, võtmehoidjaga universaalvõti maksumusega 245 eurot, rahalise väärtuseta kaks välgumihklit ja mentooliga nohupulk-ninainhalaator, üks pudel viina Mernaya Na Molok maksumusega 8,90 eurot, rahalise väärtuseta tühi viskipudel Highland Reserve, rahalise väärtuseta Nokia mobiiltelefoni laadija, rahalise väärtuseta kodulooma pass nr XXX, kokkupandav taskunuga väärtusega 10 eurot, rahalise väärtuseta kruvikeeraja otsik, rahalise väärtuseta sigaretipaberi Rizzla pakend, rahalise väärtuseta naise kujutisega reklaamvisiitkaart, rahalise väärtuseta täitesulepea, rahalise väärtuseta Soome Vabariigi kõnekaardi plastikümbris, rahalise väärtuseta kaks kannatanu nimele välja antud ümbrikus olevat Tallinna Sõle teeninduse paberit, mobiiltelefon Nokia 2720a maksumusega 85 eurot ja riidematerjalist reisi-kosmeetikakott maksumusega 2 eurot, milles olid rahalise väärtuseta luup, väike lusikas, välgumihkel, pliiats, mütsil kantav helkur, 3 pakki sigaretipaberit Columbus ning üks 10-sendine euromünt. R.N põhjustas XXX füüsilist valu ja tervisekahjustusi- pindmised pea- ja kaelavigastused ning varalist kahju summas 633 eurot.

Oma tegevusega pani R.N toime võõra vallasasja äravõtmise vägivallaga selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, olles isikuks, kes on varem toime pannud röövimise, s.o KarS § 200 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: XXX on tekitatud varalist, moraalset ja füüsilist kahju. XXX on esitanud tsiviilhagi varalise kahju osas summas 245,00 eurot /tl 38-39/. Karistuse liik ja määr: Karistust kergendavaks asjaoluks on kahtlustatavana ülekuulamisel avaldatud puhtsüdamlik kahetsus KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Vastavalt kokkuleppele nõuab prokuröri abi kohtus R.N-i karistamist KarS § 200 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 3 aastat ja 2 kuud. KarS § 68 lg 1 järgi lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse aja algust hakata lugema alates R.N-i kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 29.10.2014.a. Kohtuistungil jäi süüdistatav R.N sõlmitud kokkuleppe juurde. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on talle selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral on tal kohustus tasuda riigituludesse menetlukulud – sundraha, kaitsjatasu. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel R.N tuleb süüdi tunnistada KarS § 200 lg.2p.4 järgi ning talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. R.N’ilt kuulub välja mõistmisele sundraha summas 975 eurot ja kaitsjatasu 240 eurot. Süüdistatav esitas taotluse menetluskulude ajatamiseks, kuivõrd nende tasumine ühe kuu jooksul ei ole võimalik. Prokurör nõustus taotlusega. Kohus asub seisukohale, et esitatud taotlus kuulub rahuldamisele. Süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul

tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7, määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Kohus juhindub KrMS § 180 lg.1; § 189 lg.3; § 248 – 249; § 306; §310; § 311, § 313 sätetest.

Piret Liivo Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.