Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

E.S on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 27.03.2013.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 113-2904 KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi ja karistuseks mõistetud 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1, 3 alusel liideti karistusele 22.11.2012.a Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas 112-11202 E.S-ile mõistetud karistus 4 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis E.S-ile mõisteti 5 aastat 1 kuu 17 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel arvati liitkaristusest maha E.S-i poolt eelmise kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus 03.05.2011.a kuni 27.03.2013.a, s.o 1 aasta 10 kuud 24 päeva vangistust. E.S-ile kohtuotsuste kogumis mõistetud liitkaristuse ärakandmata osa on 3 aastat 2 kuud 23 päeva vangistust, mille algust arvestati alates 28.03.2013.a. Kohtuotsus on jõustunud 11.04.2013.a. Kinnipeetava karistusaeg algas 28.03.2013 .a ja lõpeb 20.06.2016.a. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 23.12.2014.a. Kohtule esitatud mate rjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava E.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. E.S ei ole ka range järelevalve tingimustes suutnud alluda vanglas kehtestatud korrale. Ta on vangistuses viibimise ajal toime pannud distsiplinaarüleastumisi. Arvestades isiku varasemat eluviisi ja ellusuhtumist, ei ole välistatud prokuröri hinnangul uued seaduserikkumised ka tulevikus. Võttes arvesse E.S-i isikut ja tema poolt toime pandud kuritegude asjaolusid, ei toeta prokurör tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. E.S avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on käesolevaks ajaks teinud järeldused varasemast ja soovib edasi elada seaduskuulekalt ning enam antiigiäriga mitte tegeleda. Kaitsja leidis, et E.S on võimalik vabastada enne tähtaega. Kaitsja leiab, et vanglas viibimise aeg on olnud E.S-ile kasulik, ta on töötanud majandustöödel, käitumine ametnikega viisakas, distsiplinaarkaristus oli, kuid määrati karistus katseajaga ja seda täitmisele ei pööratud. Süüdimõistetul on kindel elukoht sõbra ema majas, kus ta saab omaette toa. Samuti olemas töökoht autojuhina. Lisaks on süüdimõistetul töövõimetus 50% ja ta hakkab saama pensioni.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on E.S temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku , kuid mitte vähem kui neli kuud. E.S on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (KarS § 76 lg 3). Seega esinevad formaalsed alused E.S-i tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

2 (3)

Vangla esitatud materjalidest nähtub, et E.S-i vabanemisjärgsed elutingimused on üldiselt head. Elukoha garanteerib lapsepõlvetuttav, kes eraldaks E.S-ile eraldi toa. Väidetavalt on vabanedes võimalus asuda tööle ettevõtja xxxxxxxxxxxx juurde OÜ Arson Investeeringud autojuhina. Nimetatud isik toetab teda ka vangistuse jooksul ka rahaliselt. Positiivne on ka see, et vangistuse ajal on E.S osalenud tööhõives. E.S-i karistusandemetest nähtub, et teda on varasemalt süüdi mõistetud korduvate varguste ja kelmuse eest. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks, käesolevalt kannab karistust taas varguste eest. Kuritegusid on E.S toime pannud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Vangla poolt esitatud iseloomustuse kohaselt ei tunnista E.S ennast kuritegudes süüdi ja leiab, et vargused ning kelmused ei ole taunitavad. Kuna aga kannatanud on olnud ka eakad ja nõrga vaimse tervisega isikud, viitab see selgesti ühiskonnanormide eirami sele. Kohtuistungil E.S küll selgitas, et ta käesolevaks ajaks on asunud süüd tunnistama ja saab aru, et rikkus seadust ning lubas edasiselt antiigiäriga mitte tegeleda. Kohus leiab, et süüdimõistetu suhtumist toimepandusse ilmestab väljend, mida ta oma tegevuse kohta kohtuistungil kasutas lubades edasiselt sellest loobuda, s.o antiigiäri. Eelnev ei anna kinnitust, et E.S ka tegelikult aktsepteerib enda poolt toimepandud tegude keelatust. Ka E.S-i käitumine vangistuse ajal ei kinnita süüdimõistetu muutusi. Distsiplinaarkorras on teda karistatud korduvalt peamiselt tubakatoodetega seotud rikkumiste eest, aga ka kaaskinnipeetava puhul füüsilise vägivalla kasutamise eest. 2014.a detsembris koostatud iseloomustuses on märgitud, et ta omab ühe kehtiva karistuse, milleks oli 5 päeva kartserit. Isik, kes taotleb ennetähtaegset vabastamist peaks enesele teadvustama, kuivõrd oluline on kehtestatud normide täitmine ja seda ka range järelevalve tingimustes ning millised tagajärjed toob kaasa nõuete rikkumine. Kuigi süüdimõistetu väidab, et ta on teinud järeldused ja muutunud, ei kinnita seda tema käitumine vangistuse ajal. Kõike eelnevat arvesse võttes leiab kohus, et E.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Menetluskulud E.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 19 .01.2015.a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Niina Agarjova. Kaitsja esitas 19.01.2015.a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 170,60 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud osaliselt ja kinnitanud pe aldisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 122,60 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaal menetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. See ga tuleb E.S-ilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.