30. jaanuar 2015, Rakvere kohtumaja, kirjalik menetlus
Kohtuasja number
1-15-313
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Prokurör
Sirje Merilo
Kohtuasi
Viru Vangla esildis Sergei Krõlovi karistuse vähendamiseks või vabastamise otsustamiseks Sergei Krõlov süüdistatuna Kriminaalkoodeksi ( KrK) § 101 p 1,6,7,8, § 141 lg 2 p 2,3,4 ja § 139 lg 2 p 2 järgi
Süüdimõistetu
Sergei Krõlov, isikukood 35510240072, kannab karistust Viru Vanglas, Ülesõidu 1, Jõhvi isik kannab eluaegset vangistust karistuse kandmise algus 23.11.1992
Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 5 lg2, KrMS § 431,432, 384 ja § 387, KarS RakS § 1 lg 3,4, § 3 lg 2, § 4
RESOLUTSIOON
1.KarS § 5 lg 2, KrMS § 432 lg 35 alusel mõista Sergei Krõlovile kriminaalasjas 1-239/93 uus liitkaristus.
2.Sergei Krõlov tunnistada Lääne-Viru Maakohtu 18.05.1993 otsuse alusel süüdi ja karistada KrK § 101 p 1,6,7,8 järgi eluaegse vangistusega, Sergei Krõlov tunnistada süüdi ja karistada KrK § 141 lg 2 p 2,3,4 järgi 8 aastase vangistusega, KarS § 64 lg 1
alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega. KarS § 65 lg 1 alusel lugeda Lääne-Viru Maakohtu 04.09.1992 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus 2 aastat vangistust kaetuks mõistetud karistusega ning lõplikuks karistuseks mõista eluaegne vangistus.
3.
Sergei Krõlovi karistuse algus on 23.11.1992. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Sergei Krõlovile ja prokurör Sirje Merilole.
Edasikaebe kord Kohtumäärusele peale on õigus esitada määruskaebus 10 päeva jooksul määruskaebuse kättesaamisest alates. Asjaolud
1.Viru Vangla esitas 16.01.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Krõlovi karistuse vähendamise või vabastamise otsustamiseks. Lääne-Viru Maakohtu 18.05.1993 kohtuotsusega kriminaalasjas 1-239/93 mõisteti Sergei Krõlov süüdi ja karistati KrK § 101 p 1,6,7,8 järgi surmanuhtlusega, KrK § 141 lg 2 p 2,3,4 järgi 8 aastase vabaduskaotusega, KrK § 139 lg 2 p 2 järgi 1 aasta ja 6 kuu vabaduskaotusega. KrK § 40 lg 1 alusel mõisteti kuritegude kogumi eest karistuseks surmanuhtlus. KrK § 41 alusel loeti selle karistusega kaetuks Lääne-Viru Maakohtu 04.09.1992 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus ja lõplikuks karistuseks mõisteti kohtuotsuste kogumis erakordne karistus -surmanuhtlus. 18.03.1998 võttis Eesti Vabariik vastu Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni lisaprotokolli nr 6 ratifitseerimise seaduse, mille alusel kaotati Eesti Vabariigis surmanuhtlus. 02.06.1998 Tallinna Linnakohtu määrusega asendati Sergei Krõlovile Lääne-Viru Maakohtu 18.05.1993 otsusega mõistetud karistus eluaegse vabadusekaotusega. Sergei Krõlovi karistuse algus oli 23.11.1992. Kohtumääruse põhjendused
2.Kohus, tutvunud asja materjalidega leiab, et Sergei Krõlovile tuleb KarS § 5 lg 2, KrMS § 432 lg 35 alusel mõista uus liitkaristus. Sergei Kõlovi karistuse vähendamiseks või tema karistusest vabastamiseks alused puuduvad. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 431 lg 1 kohaselt kriminaalmenetluse seadustiku §des 424–4281 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. Kriminaalmenetluse seadustiku § 432 lg-te 34 ja 35 järgi on võimalik süüdimõistetud isiku karistust KarS § 5 lg 2 alusel vähendada, vabastada isik vangistusest või moodustada uus liitkaristus juhul, kui uus seadus lühendab otsuse aluseks olevate teo eest ettenähtud vangistust või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav või vangistusega karistatav. Karistusseadustik (jõustunud 01.01.2015) § 5 lg 2 kohaselt seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, on tagasiulatuv jõud ka isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele
jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest. Karistusseadustiku rakendamise seaduse (KarS RakS) § 1 lg 4 kohaselt kui isikule on kriminaalkoodeksi järgi mõistetud karistus kuritegude või kohtuotsuste kogumis ja ta kuulub neist mõne kuriteo eest mõistetud karistuse kandmisest vabastamisele käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud alustel, siis moodustatakse uus liitkaristus karistusseadustiku järgi, raskendamata isiku karistust. KarS RakS) § 1 lg 3 kohaselt karistuse kandmisest vabastatakse kuriteos süüdimõistetud isik, kui karistusseadustiku või muu seaduse järgi vastab kuriteokoosseisule väärteokoosseis. (KarS RakS) § 3 lg 2 kohaselt enne karistusseadustiku jõustumist toimepandud tegu, mis on kuriteona karistatav ka karistusseadustiku kohaselt, kvalifitseeritakse selle toimepanemise ajal kehtinud kriminaalkoodeksi vastava paragrahvi järgi. (KarS RakS) § 4 kohaselt karistuse mõistmisel pärast karistusseadustiku jõustumist enne selle jõustumist toimepandud kuriteo eest kuritegude või kohtuotsuste kogumis lähtutakse kuriteo toimepanemise ajal kehtinud seadusest, mõistes liitkaristuse karistusseadustiku järgi, raskendamata kohtualuse karistust.
3.Lääne-Viru Maakohtu 18.05.1993 kohtuotsusega mõisteti Sergei Krõlov süüdi ja karistati KrK § 101 p 1,6,7,8 järgi surmanuhtlusega, KrK § 141 lg 2 p 2,3,4 järgi 8 aastase vabaduskaotusega, KrK § 139 lg 2 p 2 järgi 1 aasta ja 6 kuu vabaduskaotusega. KrK § 40 lg 1 alusel mõisteti kuritegude kogumi eest karistuseks surmanuhtlus. KrK § 41 alusel loeti selle karistusega kaetuks Lääne-Viru Maakohtu 04.09.1992 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus ja lõplikuks karistuseks mõisteti kohtuotsuste kogumis erakordne karistus surmanuhtlus. 02.06.1998 Tallinna Linnakohtu määrusega asendati Sergei Krõlovile LääneViru Maakohtu 18.05.1993 otsusega mõistetud karistus eluaegse vabaduskaotusega.
4.Sergei Kõlovile on Lääne-Viru Maakohtu 18.05.1993 otsusega mõistetud liitkaristus KrK § 101 p 1,6,7,8, KrK § 141 lg 2 p 2,3,4 järgi ja KrK § 139 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. KrK § 101 p 1,6,7,8 mõisteti Sergei Kõlov süüdi mõrvas isiku poolt, kes on varem tapmise toime pannud, omakasu ajendil, eriti julmal ja piinaval viisil, raugaealise suhtes, korduvalt näkku ja kaela löömise teel. 01.01.2015 kehtima hakanud karistusseadustiku muudatustega on mõrv endiselt kuritegu, selline tegu tuleks käesoleval ajal kvalifitseerida KarS § 114 p 1,4,5 järgi, samuti ei ole seaduses vähendatud nimetatud kuriteo eest määratava karistuse ülemmäära. Karistuse ülemmääraks on eluaegne vangistus.
5.KrK § 141 lg 2 p 2,3,4 järgi mõisteti Sergei Kõlov süüdi, et tema varem röövimise toime pannud isikuna, tungis korterisse, kus tapmisega ähvardades nõudis K. K raha ja kasutades relvana nuga, tekitades tervisekahjustuse, röövis K. K raha 130 krooni suuruses summas. 01.01.2015 kehtima hakanud karistusseadustiku muudatustega on röövimine endiselt kuritegu, selline tegu tuleks käesoleval ajal kvalifitseerida KarS § 200 lg 2 p 4,8,9 järgi, samuti ei ole seaduses vähendatud nimetatud kuriteo eest määratava karistuse ülemmäära, karistuse ülemmääraks on 15 aastat.
6.Seadusandja on teinud muudatusi KarS § 44 lg-s 2 ning suurendanud miinimumpäevamäära 10 euroni. Nimetatud muudatus nihutas kuriteo ja väärteo piiri. Muudetud seaduse kohaselt on varavastane süütegu, mille rahaline väärtus ei ületa 200 eurot karistatav § 218 lg 1 järgi ning
seda isegi juhul, kui tegemist on varguse toimepanemisega ning mille eest isikut on varem varguse toimepanemise eest karistatud. Liitkaristuse aluseks oleva Lääne-Viru Maakohtu 18.05.1993 otsusega on Sergei Krõlov KrK § 139 lg 2 p 2 järgi süüdi mõistetud selles, et tema varem varguse toimepannud isikuna varastas salaja H. K pensionitunnistuse, ostukaardi ja raha 175 krooni. Seega ei ületa varastatu väärtus käesoleval juhul 20 miinimumpäevamäära ning tegemist on varavastase süüteoga väheväärtusliku asja vastu, mis on karistatav KarS § 218 lg 1 järgi. Kuna seaduse kohaselt ei ole liitkaristuse mõistmise aluseks olev vargus enam kuriteona karistatav, tuleb nimetatud tegu jätta liitkaristuse mõistmisest välja.
7.Kuna Sergei Krõlovi poolt toimepandud tegu KrK § 139 lg 2 p 2 järgi on väärtegu, siis tuleb kontrollida, kas isiku väärteokorras vastutusele võtmise tähtaeg on möödunud. KarS § 81 lg 3 alusel väärtegu on aegunud, kui selle lõpule viimisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat, kui seadus ei näe selle eest ette kolmeaastast tähtaega. Kuna väärtegu on toime pandud 04.11.1992, siis on käesoleval ajal Sergei Krõlovi poolt toimepandud väärtegu aegunud.
8.Lääne-Viru Maakohtu 18.05.1993 otsusega on loetud Sergei Krõlovile Lääne-Viru Maakohtu 04.09.1992 otsusega KrK § 139 lg 2 p 2,3 järgi mõistetud ja ärakandmata karistus 2 aastat vangistust kaetuks 18.05.1993 Lääne-Viru Maakohtu otsusega mõistetud karistusega. Kohus kontrollis, kas esinevad nimetatud Lääne-Viru Maakohtu 04.09.1992 otsuses KarS § 5 lg 2 toodud alused. Lääne-Viru Maakohtu 04.09.1992 otsusega mõisteti Sergei Krõlov süüdi KrK § 139 lg 2 p 2,3 järgi ja karistati 2 aastase vangistusega. Sergei Krõlov tunnistati süüdi selles, et tema tungis sisse aknaklaasi lõhkumise teel V. J korterisse ja varastas sealt asju kokku summas 858.50 krooni. Sergei Krõlovi poolt toimepandud tegu vastab käesoleval ajal KarS § 266 lg 2 p 1 koosseisule, kuna isik on toime pannud omavolilise sissetungimise elamiseks kasutatavasse ruumi. Selle teo eest on ettenähtud karistusena rahaline karistus või kuni 3 aastane vangistus. Sergei Krõlovile selle teo eest mõistetud karistus 2 aastat vangistust ei ületa käesoleval ajal mõistetava karistuse ülemmäära, mistõttu ei tule selle teo eest mõistetud karistust vähendada.
9.Lääne-Viru Maakohtu 18.05.1993 otsusega on Sergei Krõlovile liitkaristusena mõistetud karistus, kus keskseks karistuseks on KrK § 101 p 1,6,7,8 järgi mõistetud eluaegne vangistus, tuleb käesoleval ajal uue liitkaristuse mõistmisel lugeda kergemad karistused kaetuks raskema karistusega. Ka varasem - Lääne-Viru Maakohtu 04.09.1992 otsusega KrK § 139 lg 2 p 2,3 järgi mõistetud ja ärakandmata karistus 2 aastat vangistust tuleb lugeda KarS § 65 lg 1 alusel kaetuks mõistetud karistusega ning lõplikuks karistuseks tuleb mõista eluaegne vangistus.
10.Kohus leiab, et Sergei Kõlovile mõistetud üksikkaristused ega liitkaristusega mõistetud raskem karistus ei ületa sanktsiooni ülemmäära, mistõttu Lääne-Viru Maakohtu 18.05.1993 otsusega Sergei Krõlovile mõistetud liitkaristus – eluaegne vangistus vähendamisele ei kuulu. Eeltoodud põhjendustel puuduvad alused Sergei Kõlovi karistuse vähendamiseks või tema karistusest vabastamiseks.
11.Vastavalt KrMS § 384 lg 1 maakohtu määruse peale määruskaebuse esitamise õigus on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve.
Vastavalt KrMS § 387 lg 1 esitatakse määruskaebus kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 ei ole sätestatud teisiti. Puudutatud isikutel on õigus määrusele 10 päeva jooksul edasi kaevata. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.