Kohtulahend

ei pane katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Määrata katseajaks 2 (kaks) aastat. Katseaja algus – 29.01.2015. G.T-le valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisest. Asitõend: CD- plaat, mis asub hoiul kriminaalasja materjalides, jätta hoiule kriminaalasja materjalide juurde. Mõista G.T-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 292 (kakssada üheksakümmend kaks) eurot 50 senti, kaitsja Igor Belugini poolt kriminaalasja eeluurimisel osutatud õigusabi eest 120 (ükssada kakskümmend) eurot, kaitsja Igor Belugini poolt 29.01.2015 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 24 (kakskümmend neli) eurot. Määrata, et on G.T õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud (summas 436,50 eurot) osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 NORDEA PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700006714, ning selgitus „G.T , 1-15-722, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Asja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas G.T-le on esitatud süüdistus selles, et tema, viibides 27.01.2015.a peale kella 15.30 alkoholijoobe seisundis aadressil xxx asuvas korteris, isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus haaras jõuga oma abikaasa xxx juustest kinni, samuti lõi rusikaga viimast vastu õlga ning seejärel lükkas teda, mille tagajärjel kannatanu kukkus põrandale. Oma tegevusega põhjustas G.T kannatanule xxx füüsilist valu. Rahvastikuregistri väljavõttest nähtub, et süüdistatav G.T ja kannatanu xxx on abielus. Nii eelnevalt nimetatud väljavõttest kui ka kriminaalasja materjalidest tulenevalt elavad nii kannatanu kui ka süüdistatav aadressil xxx. Järelikult on kannatanu kehaline väärkohtlemine süüdistatava poolt pandud toime lähisuhtes. Sel moel pani G.T toime teisele inimesele valu tekitanud kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, s.o KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.