Kohtulahend

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS

Täisealise isikuna väikeses koguses narkootilise aine (marihuaana) ebaseadusliku edasiandmisega nooremale kui kaheksateistaastasele isikule pani Evert XXX toime KarS § 185 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluskäik Juhindudes KrMS § 245 sätetest on Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Mariana London, süüdistatav Evert XXX ja tema kaitsja Toomas Pilt sõlminud kokkuleppe. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele taotleb prokuröri abi kohtus Evert XXX süüditunnistamist KarS § 184 lg 1 ja KarS § 185 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ja tema karistamist nende kuritegude eest KarS § 63 lg 1 alusel vangistusega 2 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus 09.07.2014 a, so 1 päev ja ärakandmata vangistuseks jääb seega 1 aasta 11 kuud 29 päeva. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui süüdistatav ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Lisaks kohustada süüdistatavat KarS § 75 lg 2 p 2,7 alusel käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning mitte suhtlema talle teadaolevalt narkootikume tarvitavate isikutega või narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest süüdimõistetud isikutega (v.a lähisugulased). Asjas toimunud istungil palus prokurör muuta KarS § 75 lg 2 p 2 tulenevat lisakohustust alates 01.01.2015 kehtiva KarS § 75 lg 2 p 21 kohaseks - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Kaitsja nõustus nimetatud muudatusega kokkuleppes. Evert XXX nõusolekul ning juhindudes KarS § 832 lg 1 konfiskeerida kuriteoga saadud sularaha kokku summas 140,00 eurot. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kaitsja ja prokurör jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Evert XXX kuulub KarS § 184 lg 1 ja KarS § 185 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Konfiskeerimine KarS § 184 lg 5 p 2 kohaselt käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo eest kohaldab kohus kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule. KarS § 832 lg 1 kohaselt mõistes isiku süüdi kuriteos ja karistades teda vähemalt üheaastase või eluaegse vangistusega, võib kohus käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel konfiskeerida osa kuriteo toimepanija varast või kogu vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemuse, isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevuse või muu põhjuse tõttu on alust eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena. Konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik tõendab, et selle eest on täielikult või olulises osas tasutud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. Harju Maakohtu 29.10.2014 määrusega on arestitud Evert XXX vara – sularaha summas 140,00 eurot. Kohus asub seisukohale, et konfiskeerimise tagamiseks arestitud vara tuleb KarS § 184 lg 5 p 2 ja KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerida. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt Evert XXX õpib XXX . Maksu- ja Tolliameti andmetel 2013. aastal isiku üksi deklareeritud tulu pärast tulumaksu mahaarvamist oli 1259,00 eurot. Kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendid viitavad sellele, et isik teenis raha kuriteo toimepanemise teel. Evert XXX legaalse sissetuleku ja tema varandusliku olukorra põhjendamatu erinevus annab kohtule alust eeldada isiku vara ebaseaduslikku päritolu. Evert XXX ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid üheselt vara omandamist õiguspäraselt saadud vahendite arvel. Evert XXX on andnud kokkuleppe sõlmimisel nõusoleku nimetatud vara konfiskeerimiseks. Eeltoodust johtuvalt kohus otsustas KarS § 184 lg 5 p 2 ja KarS § 832 lg 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel konfiskeerida riigituludesse Evert XXX 140,00 eurot. Asitõendid KarS § 191 alusel kohus konfiskeerib käesolevas jaos sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme. NPALS § 7 lg 3 kohaselt kuriteo- või väärteoasjas asitõendiks olev või konfiskeerimisele kuuluv narkootiline või psühhotroopne aine või nende lähteaine antakse üle riiklikule ekspertiisiasutusele. Riiklikul ekspertiisiasutusel on õigus nimetatud aineid anda käesoleva seaduse § 5 lõigetes 1 ja 11 nimetatud õppeotstarbel kasutamiseks. Aine säilitamise, õppeotstarbel kasutamiseks üleandmise ja hävitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. KarS § 83 lg 1 kohaselt kohus võib konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. KrMS § 126 lg 3 p 4 kohaselt kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Kriminaalasja materjalide juures asuvate asitõenditega seoses otsustab kohus alljärgnevat: - narkootiline aine, mis on jäetud hoiule EKEI keemiaosakonda, KarS § 191 alusel konfiskeerida ja NPALS § 7 lg 3 alusel anda üle EKEI-le.

-

13 ruudulise paberi tükki, 1 suurem minigrip kilekott, 1 väiksem minigrip kilekott, 1 ruudulise paberi tükk, 3 minigrip kilekotti, digitaalne kaal, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 kohaselt menetluskulud on: riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud; määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on: esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Kriminaalasja menetluskulud on: - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu summas 120,00 eurot; - KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 975,00 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu summas 588,00 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerimise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Lähtudes KrMS § 313 lg 1 p-st 7 on kohus kohtuotsuse tegemisel pädev kaaluma kohtuotsuse täitmise asjaolusid ja tal on seejuures õigus määrata kohtukulude vabatahtlikuks hüvitamiseks ka ühest kuust pikem tähtaeg. Evert XXX kaitsja esitas kohtule taotluse menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks ja nende ajatamiseks maksimaalsele perioodile, kuivõrd Evert XXX alles õpib ja iseseisev sissetulek tal puudub. Prokurör toetas menetluskulude osalist riigikanda jätmist ja ositi tasumist. Kohtu hinnangul esinevad Evert XXX puhul erandlikud asjaolud, mis annavad aluse menetluskulude suuruse vähendamiseks ja riigi kanda jätmiseks. Eeltoodust johtuvalt kohus vähendab Evert XXX menetluskulusid 1122,00 euro võrra ning jätab nimetatud summa riigi kanda. Süüdistataval tuleb tasuda menetluskulud summas 561,00 eurot. Võttes arvesse menetluskulude suurust ja Evert XXX majanduslikku olukorda, ei ole tal võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda. Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes KrMS § 313 lg 1 p 7 ja KrMS § 180 lg 3 tuleb Evert XXX menetluskulud summas 561,00 eurot tasuda 12 (kaksteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 46,75 eurot. Vastavalt KrMS § 159 lg 3 sisalduvad nõude täitmiseks vajalikud andmed eraldi dokumendis (makseinfo), mis tehakse kohtu kantselei kaudu avalikult teatavaks ja e-toimiku süsteemi kaudu kättesaadavaks koos kohtuotsusega. Kohus selgitab, et makseinfo lehel on informatiivne

tähendus, s.t et kaevatav ning õiguslikku tähendust omav dokument on kohtulahend, millega nõue välja mõisteti, mitte aga dokument, mille alusel toimub nõude tasumine. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus KrMS § 423 ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra.

(allkirjastatud digitaalselt) Ingrid Kullerkann kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.