lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-7902/53

Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 29.01.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-7902/53
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
29.01.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1036
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-7902/32Viru Maakohus Narva kohtumaja23.12.20141-14-7902/101Viru Maakohus Rakvere kohtumaja24.10.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

29. jaanuar 2015 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-7902

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 23. detsembri 2014 otsus kokkuleppemenetluses

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Zara Loginova, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 23. detsembri 2014 otsus muutmata ja süüdistatav Zara Loginova määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1.Viru Maakohtu 23.12.2014 otsusega tunnistati Zara Loginova kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 3 aastat 7 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 26.03.2014.
1.1.Kohtuotsusega mõisteti Z. Loginovalt välja menetluskuluna riigituludesse: sundraha 887,50 eurot, kaitsja Galina Tšelnokova poolt eeluurimisel osutatud õigusabi kulu 144 eurot, ekspertiiside tegemise eest 168 eurot ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 1 euro. Määrati, et Z. Loginoval on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud (kogusummas 1200,50 eurot) osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul. DNA ekspertiiside nr 14E-GE0463 ja nr 14E-GE0462 kulud kogusummas 2280 eurot ning narkootilise aine ekspertiisi nr 14E-AN0327 kulud summas 252 eurot jättis maakohus riigi kanda.

Sarnased lahendid

Rahvatervisevastased süüteod
  • 17.09.20261-26-5883/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.09.20261-26-5558/2Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.09.20261-26-5355/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 07.09.20261-26-6227/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.09.20261-26-6102/2Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20261-26-4890/7Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
2.
Süüdistatav Z. Loginova esitas Viru Maakohtu 23.12.2014 otsuse peale apellatsiooni, milles taotleb otsuse tühistamist kriminaalmenetluse kulude hüvitamise kohustuse osas. Z. Loginova

palub vähendada menetluskulusid kuni sundrahani, jätta menetluskulud täielikult riigi kanda või pikendada menetluskulude tasumise tähtaega.

2.1.Kaebuse esitaja leiab, et maakohus on menetluskulude kindlaksmääramisel rikkunud KrMS § 180 lg-t 3, mille kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Süüdimõistetu märgib, et menetluskulude tasumine kogusummas 1200,50 eurot, käib tal üle jõu ning antud hetkel, määrates tasumise tähtajaks ühe aasta, teenib kohus vaid kohtutäiturite huve.
2.2.Z. Loginova viitab enda andmetele, millest nähtub, et kuritegude toimepanemisele tõukas teda eluks vajalike rahaliste vahendite puudumine, mida maakohus oleks pidanud menetluskulude määramisel esmajärjekorras arvestama.
2.3.Kaebuse esitaja märgib, et haridust ja elukutset tal ei ole, mistõttu puuduvad väljavaated tööturule naasmiseks, seda eriti Narva linnas. Samuti märgib Z. Loginova, et vanglas pakutakse tööd alles pärast süüdimõistmist ning töötasuks on 0,63 eurot tunnis, millest 50% läheb kohtutäituritele varasemate võlgnevuste katteks.
2.4.Eeltoodust nähtuvalt leiab süüdistatav, et antud asjas määratud menetluskulude tasumine käib talle ilmselt üle jõu, kuna maakohus ei ole arvestanud vara täielikku puudumist, millega oleks antud võlga võimalik katta. Samuti ei ole kohus arvestanud süüdimõistetu resotsialiseerumisväljavaateid, et oleks võimalik raha teenida mõnel erialasel kohal töötades, sooritamata seejuures kuritegelikku ainete edasiandmist, eesmärgiga tagada endale elatusmiinimum. Seaduskuulekasse ühiskonda naasmine selliste võlgnevustega ei teeni resotsialiseerumise eesmärke ning lööb isikul vabanedes jalad alt. Kaebuse esitaja leiab, et menetluskulud iseenesest on juba teine karistus lisaks vangistusele ühe ja sama teo eest. Kaebuse esitaja lisab, et kohus oleks pidanud talle määratavatest menetluskuludest maha arvestama kõik ekspertiisikulud, sest ta ise tunnistas oma süüd, mistõttu ei olnud ekspertiisi tegemine vajalik. Samuti ei olnud talle mingit kasu kaitsja lihtsast juuresolekust ülekuulamisel, mistõttu ei ole õiglane võtta raha kaitsja tegevusetuse eest.
2.5.Kaebuse esitaja leiab, et maksetähtaega tuleks pikendada või maksmist korraldada alles pärast süüdistatava vanglast vabanemist. Vastasel juhul on maksetähtaja määramine (1 aasta) teadvalt ebareaalne ja paljasõnaline. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
3.Esmalt märgib ringkonnakohus, et käesolev kriminaalasi on lahendatud kokkuleppemenetluses, mistõttu kohtuotsuse apellatsioonikorras vaidlustamine on KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt piiratud. Nimetatud sättest koos KrMS § 318 lg-ga 4 tuleneb, et kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale ei saa apellatsiooni esitada, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Z. Loginova kaebuses ei ole osundatud ühelegi KrMS § 318 lg-s 4 loetletud asjaolule. Samuti ei ole ringkonnakohus kriminaalasja materjalidega tutvudes tuvastanud ühtegi asjaolu, mis annaks alust kokkuleppemenetluses tehtud otsuse vaidlustamiseks. Kuna aga otsusega välja mõistetud menetluskulusid võib KrMS § 189 lg 3 järgi vaidlustada otsusest eraldi kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatüki kohaselt, kuulub Z. Loginova kaebus lahendamisele määruskaebe-, mitte apellatsioonimenetluses.
4.KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Eeltoodust tuleneb, et reeglina kuuluvad menetluskulud süüdimõistetu poolt täielikule hüvitamisele ning vaid juhul, kui täieliku hüvitamiskohustusega seataks ohtu süüdimõistetu resotsialiseerumine ning majanduslik toimetulek, jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda. Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et seaduse sõnastusest tulenevalt ei ole kohtul võimalik süüdimõistetut täielikult menetluskulude hüvitamise kohustusest vabastada, kuivõrd kohus saab riigi kanda jätta vaid osa menetluskuludest. Seega puudub Z. Loginova taotluse rahuldamiseks seaduslik alus.
5.Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole praegusel juhul alust ka menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks või menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks. Siinkohal rõhutab ringkonnakohus, et olukorras, kus süüdistatav taotleb menetluskulude tasumisest osalist vabastamist varatuse tõttu, lasub tal kohustus esitada sellekohaseid tõendeid või vähemalt taotleda kohtult vastava teabe väljanõudmist (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. novembri 2012. a määrus asjas nr 3-1-1-105-12). Praegusel juhul on Z. Loginova taotluse esitamisel tuginenud üksnes sellele, et viibib vanglas, kus sissetuleku teenimise võimalused on piiratud, ning vabanedes on tal kohustus tasuda ka teisi võlgnevusi. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et maakohus on KrMS § 180 lg 3 kohaselt niigi arvestanud süüdistatava keerulise varalise olukorraga ning jätnud sellest tulenevalt kahe DNA ekspertiisi kulud, kogusummas 2532 eurot, riigi kanda. Kuna maakohus on menetluskulusid osaliselt vähendanud, jättes ligikaudu 2/3 riigi kanda ning ringkonnakohus nõustub antud juhul menetluskulude vähendamise põhjendusega, puudub ringkonnakohtul alus väita, et menetluskulude hüvitamine käiks Z. Loginoval ilmselgelt üle jõu. Maakohus on veelgi lisaks määranud, et menetluskulu kuulub hüvitamisele ositi ning seega ei pea süüdistatav kogu temalt välja mõistetud menetluskulude summat ühe korraga tasuma. Eeltoodud asjaoludel puudub ringkonnakohtu hinnangul alus Z. Loginova puhul uuesti KrMS § 180 lg 3 kohaldamiseks ja menetluskulu osaliselt riigi kanda jätmiseks.
6.Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 189 lg-st 3, §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Z. Loginova määruskaebuse rahuldamata ja Viru Maakohtu 23. detsembri 2014 otsuse muutmata.

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.09.20261-26-2217/18Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 27.08.20261-26-4633/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja