Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 28.01.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number: 1-11-10980/44
Asja liik: Kriminaalasi
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 28.01.2015
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1227

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-11-10980

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

28.01.2015. a, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-11-10980

Kohtukoosseis

Sten Lind

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 29.12.2014. a määrus, millega kohus lõpetas Marko Langundi suhtes kriminaalmenetluse KarS § 3851 ja § 201 lg 2 p 1 tunnustel

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Marko Langundi (ik: 37504034213) määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Marko Langundi määruskaebus Pärnu Maakohtu 29.12.2014. a määruse peale läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör esitas 29.09.2011. a Pärnu Maakohtule süüdistusakti, mille kohaselt süüdistati Marko Langundit KarS § 201 lg 2 p 1 ja § 385 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. 29.12.2014. a toimunud kohtuistungil esitas prokurör kohtule taotluse M. Langundi suhtes kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel, põhjendades seda sellega, et isiku süü pole suur, etteheidetud tegude toimepanemisest on möödunud üle 6 aasta, kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning isik on nõus tasuma kindla summa 500 eurot riigituludesse, hüvitama tekitatud kahju 2500 eurot ja hüvitama kohtukulud. Süüdistatav ja kaitsja nõustusid kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel.

kohtumääruse jõustumist kannatanu esindaja Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele. Lisaks kohustati M. Langundit tasuma kriminaalmenetluse kuludena KrMS § 178 lg 1 p 3 alusel tunnistajale RM-le hüvitatud sõidukulud 103 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel toimikust koopiate tegemise kulu 16,70 eurot. M. Langundit kohustati eelnimetatud kulud hüvitama hiljemalt 29.06.2015. a. Kohtumääruse motiivides märkis maakohus, et arvestades KrMS § 202 sätteid saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Teo toimepanija süü suuruse hindamisel võetakse aluseks karistusseadustikus toodud põhimõtted. Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt sätestatud karistust, st väiksemad sanktsioonimäärad viitavad väiksemale süüle. Kohus leidis, et kohtueelses uurimises ei ole süüdistatavate käitumises tuvastatud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Maakohus märkis, et KarS § KarS § 3851 järgi kvalifitseeritava teo eest näeb seadusandja ette karistuseks rahalise karistuse või kuni 1-aastase vangistuse ning KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava teo eest rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse. Kohus arvestas, et süüdistatav M. Langund ei ole varem kriminaalkorras karistatud ning seega on kriminaalasja arvestades isik võimalik õiguskuulekale käitumisele suunata muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Lähtuvalt eeltoodust ja arvestades, et kriminaalmenetluse jätkamiseks M. Langundi suhtes puudub avalik menetlushuvi, teo toimepanemisest on möödunud üle 6 aasta, M. Langund pole uusi kuritegusid toime pannud ning on nõus täitma temale pandud kohustusi, pidas kohus võimalikuks lõpetada kriminaalasi KrMS § 202 alusel.

3.Pärnu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse M. Langund, kes palub kohtumäärus tühistada. Kaebuses märgitakse, et määruskaebuse esitaja on süüdistatavana kohtumenetluse pool KrMS § 17 lg 1 alusel. KrMS § 384 lg 1 alusel on kohtumenetluse poolel määruskaebuse esitamise õigus, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et maakohtu määrus tuleb tühistada, kuna KarS § 3851 järgi kvalifitseeritav kuritegu on alates 01.01.2015. a ehk enne 29.12.2014. a kohtumääruse jõustumist dekriminaliseeritud, mistõttu KarS § 3851 kuriteokoosseisu osas kriminaalmenetluse avaliku menetlushuvi tõttu lõpetamine ning süüdistatava suhtes KrMS § 202 lg 2 p-s 2 sätestatud rahalise kohustuse panemine rikub määruskaebuse esitaja õigusi ja seaduslikke huve. Ühtlasi on täielikult täitmata KrMS § 202 lg 1 rakendamise eeldused KarS § 201 lg 2 p 1 alusel kvalifitseeritud kuriteokoosseisu osas, kuna määruskaebuse esitajat pole kunagi kriminaalkorras karistatud, mistõttu puudub alus kõnelda ka KarS § 201 lg 2 p 1 kohase süüteokoosseisu realiseerimisest määruskaebuse esitaja poolt. Kaebaja väitel tuleb kohtumäärus tühistada seda enam, et rahalise kohustuse 500 eurot tasumise kohustus on otsustatud kahe erineva kuriteokoosseisu alusel, millest üks on tänaseks dekriminaliseeritud, mistõttu võib eeldada, et isegi ühe kuriteokoosseisu alusel (kui selleks on alust) oleks antud rahaline kohustus tunduvalt väiksem. Veelgi enam, olukorras kus ka KarS § 202 lg 2 p 1 alusel kvalifitseeritavas kuriteo osas puuduvad KrMS § 202 lg 1 rakendamise eeldused, tuleks määruskaebuse esitaja tegelikult õigeks mõista, millisel juhul ei saa kõneleda ka M. Langundi 2500 eurosest kohustusest väidetava kannatanu ees. Täiendavalt märgib määruskaebuse esitaja, et 29.12.2014. a kohtumääruse tühistamise korral kriminaalmenetlus jätkub ning süüdistatav tuleb nii dekriminaliseeritud KarS § 3851 kui ka KarS § 201 lg 2 p 1 alusel esitatud süüdistuse alusel õigeks mõista, millisel juhul saab süüdistatav ka riigilt oma kulutused kaitsjale tagasi. Seega rikub Pärnu Maakohtu 29.12.2014. a määrus intensiivselt määruskaebuse esitaja õigusi.

4.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Kaebuses leitakse, et M. Langundil kui süüdistatavana kohtumenetluse poolel on KrMS § 384 lg 1 alusel määruskaebuse esitamise õigus, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. Seoses sellega märgib ringkonnakohus, et viidatud KrMS § 384 sätestab määruskaebeõigusega isikute ringi. Nimetatud säte ei ütle aga, milliste määruste peale on võimalik määruskaebust esitada. Seda, milliste määruste peale ei ole võimalik määruskaebust esitad, sätestab KrMS § 385. Nagu on märgitud ka maakohtu määruses, ei saa KrMS § 385 p 10 kohaselt esitada määruskaebust KrMS §-des 201–2031 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetamise ja uuendamise määruse peale, välja arvatud KrMS §-s 2031 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetamise määruse peale. See piirang tuleneb arusaamast, et kriminaalmenetluse otstarbekuse tõttu lõpetamise määrustega vähendatakse võimalikku põhiõiguste riivet võrreldes sellega, mis võiks kaasneda kriminaalmenetluse jätkumisega. Samuti viidatakse sellele, et üldjuhul saab menetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetada vaid nii süüdistatava kui prokuröri nõusolekul (vt P. Pikamäe: § 385 komm. 6. – E. Kergandberg, P. Pikamäe (koost.). Kriminaalmenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2012). Erandina ongi Riigikohtu praktikast pärit tõlgenduse kohaselt võimalik vaidlustada kriminaalmenetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamise määrust osades, mis ei olnud süüdistatava nõusolekuga hõlmatud, mis lahendati nõusolekust hälbivalt või mille suhtes otsustuse tegemisest kahtlustatavat või süüdistatavat eelnevalt ei teavitatud ja nõusolekut ei küsitud. Selline on nt konfiskeerimise küsimus, mille peab kohus vastavalt KrMS § 206 lg 1 p-le 3 lahendama, kuid mille osas KrMS § 202 grammatilise tõlgenduse kohaselt ei ole nõutav süüdistatava nõusoleku küsimine (vt Riigikohtu 10.02.2011. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-113-10). Käesoleval juhul on aga määruskaebuses vaidlustatud menetluse lõpetamist ja selle tingimusi, mille suhtes on aga süüdistatav maakohtu istungi protokollist ja maakohtu määrusest nähtuvalt nõusoleku andnud. Ringkonnakohtu hinnangul õigustab edasikaebekeeldu muuhulgas ka asjaolu, et kaebusega taotletavat eesmärki on võimalik saavutada ka sellega, kui määrusega pandud kohustus jäetakse täitmata. Nimelt on kaebuse kohaselt selle esitaja eesmärgiks kriminaalmenetluse jätkamine. Vastavalt KrMS § 202 lg-le 6 uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega, kui isik, kelle suhtes menetlus lõpetati, ei täida talle määrusega pandud kohustusi. Tõsi küll, kuna M. Langundile anti erinevate kohustuste täitmiseks aega kuni 29.06.2015, ei ole menetluse uuendamine sel alusel praegu veel võimalik.