Kohtulahend

käibesse, kasutamaks seda näiliselt seadusliku tulu teenimiseks. Teisisõnu varjatakse kõnealusel viisil rahapesu eelset seost rahapesu objektiks oleva vara ja seda kuritegelikult kontrolliva isiku vahel. Seejuures tuleb silmas pidada, et kehtiva õiguse kohaselt ei ole välistatud isiku samaaegne karistamine nii eelkuriteo kui ka selle kuriteo läbi saadud vara suhtes toime pandud rahapesu eest. Samas on nõutav, et tuvastatud oleks eelkuriteona käsitatav kuriteosündmus. Rahapesu objektiivse koosseisu tuvastamiseks tuleb seega esmalt kindlaks teha, kas on toimunud eelkuriteona käsitatav kuriteosündmus, millest on saadud rahapesu objektiks olev vara. Eelkuriteo toimepanemist kinnitavad järgmised tõendid: Danske Bank OYj teatis koos välispanga s.o Lloyds TSB Bank PLC Swift sõnumiga laekumise tühistamiseks kinnitab, et 12.08.2013 on tehtud XXX kontolt Marko Bachi kontole XXXXXXXXXXXXXXX rahaülekanne summas 40000 eurot. Teatise kohaselt palutakse tehing tühistada, konto külmutada ja võimalusel raha tagastada, kuna ülekanne on kelmuslik ja nende kliendi poolt vaidlustatud. M.Bachi pangakonto väljavõtte (lk 25-32) kinnitab, et 12.08.2013 laekus M.Bach kontole 40000 eurot. Soome politsei poolt Eesti Politsei- ja Piirivalveametile edastatud dokumendid (lk 11-24) kinnitavad, et Soomes on 22.08.2013 registreeritud kuriteoavaldus raske rahapesu kohta, milles on põhjust kahtlustada, et Marko Bach on võtnud Suurbritanniast vastu kuriteoga hangitud varasid 40000 eurot oma Danske Banki kontole Soomes. Laekunud summast on 39900 eurot koheselt edasi kantud Eesti XXXOY-le. M.Bach on võtnud raha 12.08.2013 õhtul Tallinnas XXX kontoris välja. Eeltoodud tõendid kinnitavad, et eelkuriteoks on Suurbritannia Lloyds TSB Bank PLC nimelisest pangast kelmuse tulemusena XXX kontolt 12.08.2013 Marko Bach Danske Bank OYi Soome kontole XXXXXXXXXXXXXXX kantud raha summas 40000 eurot. Asjaolu, et M.Bach kontole laekunud summad, kanti koheselt peale laekumist edasi AS-i XXX kontole, kust nad samuti koheselt sularahas välja võeti, kinnitab panga teadet, et esmane Suurbritannia pangast tehtud kanne, oli tehtud kontoomaniku tahte vastaselt. Vastupidisel juhul ei oleks olnud tuvastamata isikutel vaja neid summasid nii kiiresti sularahas välja võtta. Eelkuritegu, millise toimepanemisest saadud rahade käitlemine on inkrimineeritud süüdistatavale rahapesuna, on toime pandud tuvastamata isiku/isikute poolt. Tuvastamist leidnud eelkuritegu on Eesti seaduse kohaselt kvalifitseeritav KarS § 213 järgi kui arvutikelmus, mis teo toimepanemise ajal kehtinud redaktsiooni kohaselt seisnes varalise kasu saamises arvutiprogrammi või andmete ebaseadusliku sisestamise, muutmise, kustutamise, rikkumise, sulustamise või muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel. Alates 01.01.2015 kehtivad KarS § 213 redaktsiooni kohaselt loetakse arvutikelmuseks teisele isikule varalise kahju tekitamist arvutiprogrammi või andmete ebaseadusliku sisestamise, muutmise, kustutamise, rikkumise, sulustamise või muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel varalise kasu saamise eesmärgil. Seega on eelnimetatud käitumine ka alates 01.01.2015 kehtiva KarS § 213 redaktsiooni kohaselt jätkuvalt kuriteona karistatav. Vastavalt ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni artikkel 23 lg 2 p.c (Eesti on nimetatud konventsiooniga vastava seaduse alusel ühinenud 27.05.2010 ja see jõustus Eesti suhtes 12.05.2010) hõlmavad eelkuriteod nii asjaomase konventsiooniosalise jurisdiktsiooni piires kui ka väljaspool seda toime pandud kuritegusid. Väljaspool konventsiooniosalise jurisdiktsiooni toime pandud kuritegu kujutab endast eelkuritegu siiski üksnes juhul, kui see on kuritegu selle riigi õiguse kohaselt, kus see on toime pandud, ja oleks kuritegu selle riigi õiguse kohaselt, kes rakendab või kohaldab käesolevat artiklit, kui see oleks seal toime pandud. Kohustus arvutikelmuse kriminaliseerimiseks on juba sissekirjutatud Arvutikuritegevusvastasesse konventsiooni, millega on ühinenud nii Eesti Vabariik (ühines 23.11.2001 ja jõustus 01.07.2004), Suurbritannia (ühines 23.11.2001) kui ka Soome Vabariik (ühines 23.11.2001 ja jõustus 01.09.2007). Suurbritannias on sellealaste kuritegude eest karistamine reguleeritud Arvutisüütegude seaduses (Computer Misuse Act) 18:1- 18:3 kui arvutikuriteod (Computer misuse offences ). Soome Vabariigis on sellealaste kuritegude eest karistamine reguleeritud

kriminaalkoodeksi (Rikoslaki - RL) 36:1-2 kui kelmus ja raske kelmus. Seega on eelkuritegu karistatav nii Eesti Vabariigis, Suurbritannias kui ka Soome Vabariigis. Samuti on rahapesu karistatav Soomes (Rikoslaki - RL) 32:6-7 kui rahapesu ja raske rahapesu. Marko Bachi pangakonto väljavõtte (lk 25-32) kinnitab, et 12.08.2013 laekus M.Bach kontole 40000 eurot ning sellest summast on 12.08.2013 39900 eurot kantud edasi XXXOY kontole. Et raha laekus XXXOY kinnitavad nii AS XXX kiri kui rahasaadetise nr XXX väljaminekuorder ja ka vara päritolu selgitus. 12.08.2013 rahasaadetise nr XXX väljaminekuorder kinnitab, et Marko Bach on sularahas saanud 12.08.2013 kätte 39270 eurot. Ka M.Bachi enda ütlused kinnitavad, et ta käis 2013 augustis Tallinnas AS XXX kontoris ja võttis seal enda kontolt sularahas välja suure summa raha, mille suuruse sai teada seal samas kontoris. M.Bachi ütluste kohaselt on ta ise kasutanud kohtuistungi ajaks internetipanka mõned kuud. Swedbanki pangakaart on mõned aastad, kontojääki kontrollib automaadist. On olnud tööl Soomes 1998, 2011 ja 2012. 2012 aastal sai Soomes palka pangakontole. Selleks avas Soomes pangakonto. Bachi ütluste kohaselt sai ta kontot avades ka internetipanga paroolid. Pangadokumendid lk 38-48 kinnitavad, et M.Bach avas Soomes Sampo pangas pangakonto 20.07.2012. Tööleping lk 49-50 kinnitab, et M.Bach töötas 04.07.2012-03.08.2012 Kuopios OYs XXX . M.Bachi pangakonto väljavõte kinnitab, et 23.07.2012 ja 27.07.2012 XXX OY poolt kantud palgana 380 ja 900 eurot. M.Bachi pangakonto väljavõte kinnitab, et kontole on 2 korda 2012 aastal laekunud palk, mis on osasummadena välja võetud ja 12.08.2013 laekus sinna 40000 eurot, mis kanti AS-i XXX . Rohkem pangakontot kasutatud ei ole. M.Bachi ütluste kohaselt helistas talle endise töökaaslase XXX poeg XXX , kes ütles, et ei ole telefoni jutt ja tuli XXX kohale. Oli XXX varem näinud Soomes 4-6 korda. XXX küsis kas Bachi Soome pangakonto toimib ja selgitas, et sõbral sõideti Soomes auto katki ja Soome riik maksab kindlustussumma välja ainult Soome pangakontole. Sõbral ei olevat Soomes kontot. XXX lubas, et Bach saab sõbralt selle eest 500 eurot, kui laseb raha enda arvele kanda ja raha välja võtab. Kohe oli jutt, et kui raha arvele tuleb, tuleb see Tallinnas välja võtta. XXX küsis pangakonto numbrit ja internetipanga paroole, et vaadata kas raha on laekunud. Kuna teadis oma kogemusest, et Soomes ei saa ilma töölepingu ja isikutunnuseta arvet avada, siis ei olnud kahtlust, et see raha võib tulla kuritegelikult teel. 2 päeva hiljem XXX helistas ja tuli talle järgi. Sõitsid Kalevi Spa juurde ja XXX ütles, et XXX ist saab raha kätte, et sellist summat kontolt ei saa. Ei tekkinud küsimust selle summa edasikandmiseks XXX arvele. Sai aru, et XXX sõber ise vaatab Bachi antud internetiparoolidega, millal raha peale tuleb. Ootasid 2-3 tundi. Mingi aeg helistati ja XXX kirjutas paberi peale mingid numbrid. Küsis, et kas numbrite alusel saab raha kätte ja XXX ütles, et see ongi kood. Läks selle koodiga panka ja esitas isikut tõendava dokumendi. Teller andis täitmiseks blanketi ja käis ise tagaruumis. Summa suuruse sai alles pangas teada. Teller pani erinevates kupüürides raha ümbrikusse ja andis Bachile. Turvamees saatis Bachi ukseni. Hakkas kaubahalli poole minema, siis tuli vastu XXX ja andis ümbriku talle. XXX läks Bachist mööda Viru hotelli poole. Bach läks autosse. Varsti tuli XXX ja sõitsid Sõle Statoili, kuhu tuli hõbedane maastur. XXX väljus ja andis Bachile 500 eurot. Järgmine päev tõi XXX pangakaardi, kuid paroolid olevat unustanud. XXX sõbraga ei kohtunud, sai aru, et ta on Soomes. Pangas käies oli autos veel 2 inimest, kelle osas sai aru, et nemad sellest rahast midagi ei tea, nad ei tulnud autost välja. Augustis 2013 tegi veel ÜKT tunde. Tunnid tegi ära detsembriks 2013. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaks või lükkaks ümber M.Bachi ütlusi selle kohta, millistel asjaoludel kanti tema pangakontole 40000 eurot ja miks ja kelle palvel ta selle raha AS XXX kaudu enda pangakontolt välja võttis. Bachi ütluste kohaselt ei osanud ta AS-s XXX blanketti täita. Pani nime ära. Raha päritolu ei osanud panna. Teller ütles, et seal on punktid ja tõmmake sinna rist, kust see raha on tulnud.

Mõtles, et see on formaalsus kuhu risti teeb. Tegi päranduse kohale. Teller käskis siis pärandaja nime panna. Kuna aasta alguses oli vanatädi surnud, siis pani tema nime. Teller küsis, kas see raha tuleb Soomest ja mis pangast. Ütles, et Soomest, aga panga nime ei teadnud, siis teller ütles panga nime ette. Marko Bachi ankeetandmete kohaselt on tal põhiharidus, mille omandamine eeldab et isik oskab lugeda. On üldteada asjaolu, et dokumente täites, on isiku enda kohustus süveneda täidetavasse dokumenti ja teha endale selgeks, milliseid andmeid on vaja dokumenti kanda. Vara päritotu selgituse (lk 56) dokumendi kohaselt tuleb märkida vara päritolu. AS XXX dokumendis on antud järgmine loetelu: ost-müük, pärandus, dividendid, laen, kingitus, muu. M.Bachi ütlustest ei nähtu, et teller või keegi teine isik oleks sundinud teda tegema risti just valiku „pärandus“ ees olevasse lahtrisse. M.Bachi ütluste kohaselt valis ta juhuslikult päranduse ja tõmbas sinna lahtrisse risti. Kohtu arvates ei ole eluliselt usutav, et kui teller M.Bachi n.ö juhuslikult tehtud valiku põhjal palus kirjutada selgitusse pärandaja kohta täpsemad andmed, oli M.Bach juhuslikult koheselt ilma järele mõtlemata valmis andma vanatädi Leida Bachi andmed. Kohtul ei ole alust kahelda M.Bachi ütlustes, et tal tõepoolest vanatädi aasta alguses ära suri, kuid mingit pärandust vanatädi M.Bachile ei jätnud. Asjaolu, et M.Bach märkis raha päritoluks pärandus ja oli valmis kohe kirjutama selgitustesse Leida Bachi andmed, viitab sellele, et M.Bachil oli tegelikult varem valmis mõeldud, mida vara päritolu selgituse kohta dokumenti kirjutada. M.Bachil oleks olnud võimalik kirjutada raha päritolu kohta ka näiteks kindlustusmakse, sest dokumendil antud valikute loetelu ei olnud ammendav, vaid oli lahtine loetelu ning oli võimalik valida ka lahter „muu“. M.Bachi väide, et midagi muud kui pärandus ta ei lugenud, ei ole eluliselt usutav. M.Bachi ütlustest nähtub, et sellise suure summaga puutus ta kokku esmakordselt. Kohtu arvates on eluliselt usutavam see, et esmakordselt ootamatult (M.Bach kinnitas, et sai summast teada alles maksekorralduselt) suure rahasummaga kokku puutuv inimene, püüab täita kõik dokumendid väga täpselt ja küsib selleks vajaduse korral abi. M.Bachi ütlustest nähtub, et ta ei öelnud AS XXX töötajale, et tegemist on kindlustusmaksega ja kuna L.Bach Marko Bachile tegelikult mingit pärandust, mis Soomest Eestisse kanti, ei jätnud, esitas M.Bach AS XXX töötajale vara päritolu kohta teadlikult valeandmeid. Asjaolu, et M.Bachil oli pärandaja isiku kohta koheselt vastus valmis, kinnitab kohtu arvates seda, et M.Bach ja tuvastamata XXX nimeline isik olid varem omavahel kokku leppinud, mida M.Bach raha päritolu kohta AS-s XXX ütlema või kirjutama peab. Mis omakorda kinnitab, et M.Bach läks juba AS-i XXX kohale teadmisega, et ta annab raha päritolu kohta valeandmeid. Teades juba eelnevalt, et ta annab raha päritolu kohta valeandmeid, tekiks igal keskmisel inimesel kahtlus rahade tegeliku päriolu ja seaduslikkuse kohta. M.Bachi enda poolt Sampo Pangaga sõlmitud kliendilepingu kohaselt on kaardi kasutajatunnus, pangakoodide salasõna ja turvakaart isiklikud ning neid ei tohi anda kolmandale isikule. Samuti peab teavitama panka koheselt, kui kolmas pool on saanud tema kaardi või sellega seotud kasutajatunnuse või pangakoodid või nendega seotud kasutajatunnuse, turvakaardi või turvakaardiandmed teada või kahtlustab nende teadasaamisest või valdusse sattumist. (lk 46) Sõlmides Sampo Pangaga kliendilepingu, oli M.Bachi kohustuseks lugeda läbi ja teha endale selgeks kõik lepingu tingimused. Pank on teinud omalt poolt kõik, et informeerida kliente, et pangakoode ja salasõnasid ei tohi anda kolmandatele isikutele. Seega on M.Bachi väide, et varem ei ole keegi tema usaldust kuritarvitanud ja tema ei teadnud pangakoodide andmisega kaanevatest ohtudest paljasõnaline ja antud soovist vabaneda vastutusest. Süüdistatav M.Bach eitas, et ta oleks teadnud, mis eesmärgil tegelikult temalt pangakaarti pangakonto andmeid ja internetiparoole küsiti ning üritas jätta kohtus arvamust, et ta üritas üksnes aidata vähetuttavat XXX . Asjaolu, et XXX ütles, et see ei ole telefoni jutt ja ta tuli oma lugu XXX rääkima, oleks pidanud M.Bachis seoses oma pangakonto andmete, pangakaardi ja paroolikaardi andmisega kahtlust tekitama. Kui tõepoolest oleks olnud tegemist Soome kindlustusrahadega, oleks seda juttu võinud ilma probleemideta ka telefonis rääkida. Tõsiasi, et vähetuttav isik ei taha Sinuga mingist Sinu pangakonto kasutamisega seotud teemast telefoni teel

rääkida, vaid on nõus ainult nelja silma all rääkima, viitab ilmselgelt sellele, et asi ei ole päris seaduslik. M.Bachi enda ütlustest nähtub, et Kalev Spa juures oodati 2-3 tundi, millal raha laekub, et see siis kohe välja võtta. Asjaolu, et raha laekumise korral taheti seda viivitamatult välja võtta ja selleks oldi juba eelnevalt mitu tundi varem AS-i XXX juures valmis, tekitaks igas keskmises inimeses kahtlust tehingu seaduslikkuses. Eriti veel olukorras, kus eelnevalt on kokku lepitud, et raha sularahas väljavõtmisel tuleb raha päritolu kohta valetada ja kirja panda tädi pärandus. Bachi ütluste kohaselt, ei ole ta kunagi varem oma pangakaarti, kontoandmeid ega paroolikaarti kellegi teise isiku kätte andnud, ainult sugulastele. Väide, et kõnealusel juhul tegi ta seda üksnes soovist aidata vähetuttava XXX tundmatut sõpra ei ole eeltoodud teisi asjaolusid arvestades eluliselt usutav. On eluliselt usutav, et isik võib anda mõnele sugulasele või heale tuttavale korraks oma pangakaarti kasutada, võimaldades tal enda konto kaudu tuttava nimele laekunud summat välja võtta, kuid ei ole usutav, et isik annaks kasutada oma pangakaarti ja kontonumbrit ning paroolikaarti niisama juhututtavale või selle sõbrale, keda isik ise üldse ei tunnegi. Kohtu arvates ei ole usutav, et keegi paluks kanda sisuliselt vähetuttava isiku kontole suurema summa raha (40000 eurot), ilma et tal oleks garantiid, et vähetuttav isik seda raha enda huvides ära ei kasutaks. Kui algusest peale oli jutuks, et raha peab pangakontolt välja võtma M.Bach ise, puudunuks vajadus anda võõra isiku kätte oma pangakaart. Pangakaardi andmine tundmatu XXX kätte kinnitab pigem seda, et XXX ja/või teised tuvastamata isikud soovisid vältida olukorda, kus M.Bach võiks oma kontole laekunud raha ise pangakaardiga pangaautomaadist välja võtta. Asjaolu, et temalt võeti ära nii pangakaart kui pakuti 500 eurost summat, mis M.Bachi tavalist teenistust arvestades (tema enda sõnade kohaselt juhutöödest 1000 eurot kuus), oli Bachi jaoks märkimisväärne summa, tekitaks igas mõistlikus inimeses kahtlust tema kontol toimuvate tehingute seaduslikkuse kohta. Kohtu arvates on eluliselt usutav, et M.Bach andis oma pangakonto andmed, pangakaardi ja paroolikaardid algusest peale eesmärgiga sellega natuke raha teenida. Seega oli M.Bachi käitumise (konto andmete edastamine, oma paroolikaardi ja pangakaardi edastamine ja AS XXX i kaudu kontole laekunud raha välja võtmine) eesmärgiks raha teenimine. M.Bachi ütlustest nähtub, et selline vähetuttava isiku palvel tasu eest oma pangakonto andmete edastamine ja raha välja võtmine ei ole tema puhul tavaline käitumine. Seega nähtub M.Bachi enda ütlustest, et ta käitus viisil, mis ei olnud tema jaoks igapäevane ja harilik. Asjaolu, et enda pangakonto andmete andmise ja sinna laekunud raha välja võtmise eest pakutakse sulle suures summas (500 eurot on märkimisväärselt suurem summa kui 2013 kehtinud palga alammäär 320 eurot) raha, tekitaks igas keskmises inimeses kahtlusi selliste rahade liikumise seaduslikkuses. M.Bachi ütlustest nähtub, et ta ei olnud enne vaidlusaluseid sündmusi XXX aasta otsa suhelnud ja enne seda oli teda aasta tagasi ühe kuu jooksul 4-6 korda Soomes tööl olles näinud, mis kinnitab, et tegemist on sisuliselt vähetuttava isikuga. M.Bachi enda ütlused (sai summast teada alles XXX i kontoris) kinnitavad, et ta ei tundnud huvi, mis tema pangakontol toimub. Ta võttis XXX palvel AS-i XXX kontoris oma kontolt kantud raha välja, tundmata huvi, kust ja kui palju tema kontole laekunud oli. Seega suhtus M.Bach täiesti ükskõikselt oma pangakontol edaspidi toimuva suhtes, mööndes sellega igasugust võimalikku rahade liikumist enda pangakontol ja oma pangakonto mistahes eesmärgil kasutamist, s.h, et tema kontot võidakse hakata kasutama kuritegelikul eesmärgil, s.o kuriteo tulemusel saadud raha ülekandmiseks ja, et ta ise täideviijana võib võtta pangakontolt välja sinna kuriteo tulemusena laekunud summasid. On üldteada asjaolu, et seaduslike tehingute jaoks ei ole vaja kasutada võõraste isikute kontosid. Variisiku - antud juhul Marko Bachi - konto kasutamine, ning sellele Suurbritannia pangast laekunud raha kohene edasikandmine AS-i XXX ja sealt sularahas väljavõtmine kinnitab vastuvaidlematult, et tehingute eesmärgiks oli varjata vara ebaseaduslikku päritolu ning tegelikku omanikku. Nende toimingute tulemusena katkeb kuriteoga saadud rahaliste vahendite side eelkuriteoga, s.t et rahalised vahendid puhastatakse kuritegelikust taustast ning seda raha on võimalik kasutada nii legaalses kui mittelegaalses majanduses.

Kuivõrd Marko Bach andis oma pangakonto andmed, paroolikaardid ja kontolt väljavõetud rahasummad tuvastamata XXX nimelise isiku kätte, on eelkuriteo jt rahapesu toimepanijad s.o need isikud, kes on teadlikud tegelikest asjaoludest ja kontrollisid rahade tegelikku liikumist ning tegid esmase ülekande ja kasutasid väljavõetud summasid, jäänud käesoleva menetluse käigus välja selgitamata. Paludes Bachi pangakonto andmeid ja võttes sinna kontole laekunud raha läbi ülekande AS-i XXX pärast sularahas enda kätte, soovis tuvastamata isik vältida nähtavat seost enda ja Suurbritanniast laekunud rahasumma vahel. See kinnitab eelkuriteo toimepanijate lõppeesmärki – saada teenitud kriminaaltulu kätte läbipestuna ja suhteliselt riskivaba legaalse või mittelegaalse kasutusvõimalusega, kuivõrd neid ja nende kasutuses olevat raha ei osata seostada raha algse päritoluga. Rahapesu eesmärk on pestud raha lõpliku omandaja ja näiteks eelkuriteo kannatanute aga ka eelkuriteo toime pannud ja rahasid enda kuritegeliku kontrolli all hoidva isiku vahel otsese seose kaotamine. Käesoleval juhul oli tegemist skeemiga, kus Suurbritannia panga pangakontolt kanti konto omaniku tahte vastaselt raha Marko Bachi Soomes Danske Bank OYj-s kontole, kust see tuvastamata isiku/isikute poolt kanti edasi AS-i XXX ning kust see edasi M.Bachi enda poolt sularahas välja võeti. Sularahana välja võetud raha sai edasi kasutada ükskõik mis eesmärkidel ja selle raha puhul kaotati seos Suurbritannia isiku pangakontoga. Käesoleval juhul olid raha teekonna jälgimise raskendamiseks kasutatud skeemis kolme erinevat riiki: rahade liikumine sai alguse Suurbritannia panga pangakontolt ja läbi Soome pangas asuva konto jõudis raha AS-i XXX Eestis, kus see sularaha välja võeti. M.Bachi kontol liikunud ja tema poolt sularahas välja võetud summasid oli edaspidi võimalik kasutada nii legaalses kui illegaalses äris, mille kaudu on võimalik soodustada varimajandust, kahjustades seeläbi riigi majandus- ja finantssüsteemi usaldusväärsust. Kogu sellise tegevuse eesmärgiks oli varjata vara ebaseaduslikku päritolu ning raha tegelikku omanikku, mis on iseloomulik rahapesule. Andes oma pangakonto andmed, pangkaardi ja interneti paroolikaardid võõrale isikule, võimaldas M.Bach kanda oma kontole kuritegelikku raha ja seda sealt ka hiljem edasi AS-I XXX kontole kanda. Ilma M.Bachi poolt konto andmete ja paroolikaartide edastamiseta puudunuks konto, kuhu kuritegelikul teel saadud raha edasi kanda. Samuti ei oleks tuvastamata isik/isikud saanud ilma paroolikaartideta kanda raha pärast Bachi kontole laekumist koheselt edasi AS-i XXX kontole. Samuti võttes hiljem tuvastamata XXX palvel kuritegelikul teel laekunud rahasumma 39720 eurot ise AS-st XXX sularahas välja ning andes selle tuvastamata XXX nimelisele isikule edasi, pani M.Bach 39720 euro ulatuses rahapesu toime täideviijana, sest ta tegi ise vahetult toiminguid kuriteo tulemusena tema kontole laekunud rahaga. M.Bachi käitumises on tuvastatud tema endapoolne initsiatiiv: käis AS XXX kontoris raha välja võtmas (tegevus oli suunatud raha kättesaamisele) ja edastas selle tuvastamata isikule. Lk 6 toodud põhjendustel suhtus M.Bach täiesti ükskõikselt oma pangakontol toimuva suhtes ja enda poolt mistahes päritolu raha pangakontolt väljavõtmisse, mööndes sellega igasugust võimalikku rahade liikumist enda pangakontol ja oma pangakonto mistahes eesmärgil kasutamist, pannes sellega kuriteo toime kaudse tahtlusega. Käesolevas kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta ja M.Bachi käitumisest ei ole olnud võimalik ka seda järeldada, et M.Bachi arusaamisvõime maailma asjadest ja elukorraldusest oleks kuidagi pärsitud või madalama tasemega, mis ei võimaldanud tal oma tegevuse ebaseaduslikkust ette näha. Eeltoodust tulenevalt tuleb Marko Bachi tegevus kvalifitseerida KarS § 394 lg 1järgi kui rahapesu. M.Bachi isikut arvestades usub kohus, et tema ei olnud isikuks, kes oleks eelkuriteo ja kogu järgneva rahapesu skeemi väljamõtlejaks või initsiaatoriks. On usutav, et M.Bach tegutses lihtsalt talle antud instruktsioonide kohaselt, kuid teise isiku juhiste järgi tegutsemine ei vabasta

isikut süüst ega vastutusest, vaid iseloomustab tema rolli ja teopanust. Samuti ei välista KarS § 17 lg 3 kohaselt seaduse mittetundmine tahtlust ega ettevaatamatust. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi, süü suurust ning süüdistatava isikut. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Kohus võtab karistuse mõistmisel arvesse, et kuriteod pandi toime augustis 2013 ja sellest tänaseks möödunud aega. KarS § 394 lg 1 näeb ette rahalise karistuse või kuni 5 aastase vangistusega. Marko Bachi karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Marko Bachi iseloomustab, et ta on varem kriminaalkorras ja väärtegude eest karistatud, tal on olemas kindel elukoht ja töökoht, ning ka inkrimineeritava kuriteo toimepanemise ajal oli tal olemas sissetulek juhutööde näol. M.Bachi poolt käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks olevad kuriteod on toime pandud katseajal s.o ajal, mil M.Bach pidi tegema talle Harju Maakohtu 29.11.2011 kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö tunde, mis iseloomustab M.Bachi suhtumist ühiskonnas kehtivate normide järgimisse. Varasem karistusest tingimisi vabastamine ei ole avaldanud M.Bachile piisavat mõju ning ei ole mõjutanud M.Bachi õiguskuulekalt käituma, vaid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist väljendades sellega oma negatiivset suhtumist kehtivate õigusnormide täitmisse. Asjaolu, et käesolevaks ajaks on M.Bach talle eelmise kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö tunnid juba ära teinud, ei muuda tõsiasja, et menetlusesemeks olev kuritegu pandi toime katseajal. Pidades silmas karistuse eripreventiivseid eesmärke, samuti arvestades M.Bachi rolli ( ei olnud kuriteo plaani väljamõtleja) kuriteo toimepanemisel ja seda, et menetlusesemeks olevast kuriteost alates ei ole süüdistatav kohtule teadaolevalt uusi kuritegusid toime pannud, on kohtu hinnangul piisav, kui karistada Marko Bachi kergema liigilise karistusega s.o rahalise karistusega üle sanktsiooni keskmist määra s.o 400 päevamäära. Arvestades M.Bachi ütlusi tema sissetuleku suuruse kohta, on tema perekondlikku ja tööalast seisundit elik majanduslikku olukorda arvestades põhjendatud rahalise karistuse tasumise määramine KarS § 66 lg 1 alusel ositi 12 kuu jooksul. Kuigi alates 01.01.2015 kehtib rahalise karistuse miinimumpäevamäärana 10 eurot, ei ole KarS § 5 lg 3 kohaselt seadusel, mis raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, tagasiulatuvat jõudu ja M.Bachi puhul tuleb kohalda kuriteo toimepanemise ajal kehtinud seaduses ettenähtud miinimumpäevamäära suurust 3.20 eurot. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 1 tulenevalt jääb M.Bachi poolt valitud kaitsjale makstud tasu tema enda kanda. Kriminaalmenetluse kulud koosnevad antud asjas kaitsetasust ja sundrahast. Sundraha on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt antud asjas (II astme kuriteos süüdimõistmisel) 1,5 kuupalga alammäära, s.o 585 eurot ja KrMS 175 lg 1p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 144 eurot. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Selliseid erandlikke asjaolusid, mis kinnitaks, et süüdistataval käiks kohtukulude tasumine ülejõu, käesolevas asjas tuvastatud ei ole. Süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1p7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12-kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Süüdistatava puhul on tegemist isikuga, kes on omanud ja omab püsivat töökohta, kuid sissetuleku suurust arvates, mis on Bach ütluste kohaselt umbes 1000 eurot kuus ning tal on ka elatisraha võlgnevus, mida ta tasub, on ilmne, et ta ei suudaks tasuda sundraha ja kaitsetasu 30 päeva jooksul. Menetluskulude ajatamine on põhjendatud juhul, kui nende tasumine ajatamise perioodi jooksul on tõenäoline. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks

riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. KarS § 831 lg 1 kohaselt konfiskeerib kohus tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale. KarS § 84 kohaselt kui süüteoga saadud vara on võõrandatud või ära tarvitatud, võib kohus välja mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Kuivõrd on tuvastatud, et Marko Bach sai oma pangakontole raha laekumise lubamise ja selle sularahas väljavõtmise eest 500 eurot ning selle summa saamine oli seotud tema osalemisega rahapesus, tuleb nimetatud summa KarS § 831 lg 1 alusel konfiskeerida. Kuna kõnealune summa on ära tarvitatud tuleb kohaldada KarS § 84 ning välja mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele s.o 500 eurot. Juhindudes KrMS § 306, 311- 313, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Marko Bach KarS § 394 lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 400 päevamäära (päevamäär 3.20 eurot) s.o 1280 eurot. Vastavalt KarS § 66 lg 1 määrata rahaline karistus tasumisel ositi 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, kohustusega Marko Bach poolt tasuda igakuiselt vähemalt 106.66 eurot. Rahaline karistus tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleist või e-toimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Marko Bach, kriminaalasi 1-14-10535, rahaline karistus.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda IT-abi poole telefoninumbril 663 6464 (e-postiaadress: [email protected]). Välja mõista Marko Bachilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 585 (viissada kaheksakümmend viis eurot) ja KrMS § 180 lg1 ja 175 lg 1p 4, 3 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 144 eurot. Kohustada Marko Bachi tasuma väljamõistetud kaitsjatasu, sundraha 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 60.75 eurot. Sundraha ja kaitsjatasu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleist või e-toimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Marko Bach, kriminaalasi 1-14-10535, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda IT-abi poole telefoninumbril 663 6464 (epostiaadress: [email protected]).

KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel konfiskeerida Marko Bachilt 500 eurot. Konfiskeerimis asendamiseks välja mõistetu summa kanda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleist või etoimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Marko Bach, kriminaalasi 1-14-10535, konfiskeerimise asendamine.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda IT-abi poole telefoninumbril 663 6464 (e-postiaadress: [email protected]). Apellatsioon tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 28.jaanuaril 2015 Kohtunik Liina Pohlak

Rahvakohtunikud Ave Aun

Andrus Aruaas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.