Kohtulahend

ning mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud ja 14 (neliteist) päeva.

kolme tualettpaberirulliga on hoiustatud akti nr 2014-2145 alusel Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlasse aadressil Tallinn, Rahumäe tee 6 (tl 141), tagastada KrMS 126 lg 3 p 2 alusel V.M-ile , hoiustades kõnealused esemed tema kinnipidamiskohas, tema isiklike asjade hulgas.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

V.M-i süüdistatakse selles, et tema, olles 04.03.2014 karistatud Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 alusel episoodi eest, mis oli toime pandud 03.10.2013, seega isikuna, kes on varem toime pannud varguse, uuesti, 18.04.2014 ajavahemikus kella 16.30st kuni kella 21.00ni tungis sõiduki ukseklaasi lõhkumise teel Tallinnas, Lootsi 7 pargitud sõidukisse Volvo V70 reg nr-ga XXX, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXX(XXX) kuuluva rahakoti väärtusega 50 eurot, milles oli SEB Panga pangakaart, Swedbank ́i deebetkaart ja krediitkaart, Tallinna Kaubamaja magnet– töötõend, erinevad kliendikaardid, kannatanule väljastatud ID kaart ja juhiluba koguväärtusega 50,28 eurot ning sularaha summas 4 eurot ning lahkus nimetatud esemetega sündmuskohalt. Sellise tegevusega tekitas V.M kannatanule kahju summas 104,28 eurot. Samuti V.M isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, uuesti, grupis koos K.D-ga 06.06.2014 kella 14.30 ajal tungis ukseluku avamise teel Tallinnas, Mere pst 10 pargitud sõidukisse Fiat Ducato Turbo-D, reg nr-ga XXX, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXX kuuluva sülearvuti Acer väärtusega 300 eurot, 16 pudelit viina ja ühe pudeli viskit koguväärtusega 120 eurot, bloki tabakat väärtusega 60 eurot, rahakoti, milles olid kannatanule väljastatud Soome juhiluba, IDkaart, pangakaart, kliendikaardid (Kela, Motorsport, Punase Risti kaart, YkkösBonus, Kirjasto, K – Plussa, kaks palvelukorrti) ja XXX nimele väljastatud M/S Superstar pardakaardi ning GPS Tom Tom seadme väärtusega 100 eurot. Seejärel väljusid V.M ja K.D sõidukist koos kannatanule kuuluvate esemetega. Kuritegu aga jäi V.M ja K.D lõpule viimata politseiametnike sekkumise tõttu. Seega V.M, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamisega, isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, ning mis oli toime pandud grupi poolt ja sissetungimisega, pani toime KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. V.M-i süüdistatakse ka selles, et tema, olles 06.06.2014 toime pannud varguse sissetungimisega, uuesti, 06.07.2014 kell 12.15 tungis ebaseaduslikult, so ukseluku lõhkumise teel, Tallinnas, Tartu mnt 2 pargitud XXX kasutuses olnud sõidukisse Volkswagen Multivan reg nr-ga XXX.

Seega V.M , valdaja tahte vastaselt võõrasse sõidukisse ebaseadusliku tungimisega, mis on toime pandud vähemalt teist korda, pani toime KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil seletas süüdistatav V.M, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end talle inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises süüdi. Samuti nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist taotlemata. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatav V.M-i käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatavate süü tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatavate süü neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on täies mahus tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. 18.04.2014 episood (XXX vara vargus V.M) Vaatlusaluse episoodiga seonduvalt tõendikogumit hinnates leiab kohus, et V.M-i süü on tõendatud kannatanu XXX(XXX) ütlustega, millede kohaselt on 18.04.2014 ajavahemikul 16.30st kuni 21.00ni Tallinnas, Lootsi tn 7 Norde Centrumi parkla piirde kõrval, Paadi tn poolses osas väikesel parkimisplatsil seisnud sõiduautosse Volvo V70, reg nr-ga XXX parempoolse tagumise ukseklaasi lõhkumise teel sisse murtud ning tagaistmel asunud käekotist on varastatud punast värvi nahast rahakott väärtusega 50 eurot, milles olid: SEB deebetkaart, Swedbank ́i deebetkaart XXX(XXX) nimele, Swedbank ́i krediitkaart, Tallinna Kaubamaja magnetkaart-töötõend, erinevad kliendikaardid, sularaha 4 eurot, ID-kaart ja juhiluba (tl 88-90). Oma täiendaval ülekuulamisel täpsustas kannatanu, et ukseklaasi lõhkumisega tekitatud kahju koos parandustöödega on kokku 219,47 eurot ning juhilubade ja ID-kaardi vahetamine läks talle kokku maksma 50,28 eurot, mistõttu soovib ta esitada tsiviilhagi 323,75 euro nõudes (tl 92-94). Kanntanu poolt märgitud sõiduki klaasi lõhkumist kinnitab ka 18.04.2014 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga, millest nähtub, et vaadeldavaks oli sündmuskoht aadressil Tallinn, Lootsi tn 7 Norde Centrum kaubanduskeskuse Paadi tn poolse piirdeaia kõrval väiksel muruplatsil esiosaga Mere pst poole pargitud halli värvi mahtuniversaalkerega 4-ukseline sõiduauto Volvo reg nr-ga XXX. Sõiduki parema tagumise ukse klaas on lõhutud. Tagaistmel on avatud käekott ja kilekotid. Lootsi tn 7 on olemas valvekaamerad, millede vaatlusulatus on tuvastamata (tl 97-98). 06.06.2014 toimunud ülekuulamisel tunnistas ka V.M talle inkrimineeritava varguse toimepanemist, selgitades, et täpset kuupäeva ja kellaaega mäletamata, kuid kusagil aprillis 2014 jalutas ta Norde Centrumi juures ning möödus ühest parklas seisnud sõidukist. Ta oli üksinda. Sõidukist möödudes nägi ta, et sõiduauto tagaistmel on lahtine käekott, millest paistis rahakott. Ta võttis käärid, lõi sellega tagumise parempoolse akna katki ning võttis tagaistmel olnud käekotist välja rahakoti ja lahkus auto juurest. Minema jalutamise ajal vaatas ta rahakoti sisse ning nägi seal mingisuguseid dokumente ja sularaha 4 euro väärtuses. Ta võttis sularaha endale, kuid rahakoti koos ülejäänud asjadega pani ta mingi maja juurde müüri peale. Seda kohta ta enam täpselt ei mäleta. Varguse toimepanemise plaani tal eelnevalt valmis polnud, vaid ta lihtsalt kõndis sellest autost mööda, nägi selles käekotti ja rahakotti, mille otsustaski varastada. Kahetseb toimepandut (tl 105-106). Osutatud tõendeid kogumis hinnates, leiab kohus, et tõendikogum annab aluse rääkida V.M-i poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu kannatanu ja süüdistatava ütlustest tuleneb, kuulus süüdistuses nimetatud rahakott koos selles asunud dokumentide ja rahaliste vahenditega kannatanule ning V.M pole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara. Samas nähtub, et esemete äravõtmisega lõpetas süüdistatav esemete seniste valdaja valduse, kehtestas sellele uue, so enda valduse ning kannatanu ütlustest johtuvalt tuleb

nentida esemete valduse ülemineku tahtevastasust ja vastava nõusoleku puudumist. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul tuleb tõendikogumi pinnalt jaatada sedagi, et süüdistuses märgitud esemete äravõtmine V.M-i poolt toimus ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt pole kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendeid, et V.M oleks soovinud rahakoti koos seal olnud dokumentide ja rahaliste vahenditega kannatanule tagastada. Seejuures tuleb viidata, et V.M on andnud ütlusi selle kohta, et rahakotist võttis ta välja rahalisi vahendeid 4 euro väärtuses ning rahakoti koos selles asunud muude dokumentidega jättis ta suvalise maja juurde. Neist asjaoludest järeldab kohus, et V.M soovis kannatanu jätta talle kuuluvatest esemetest ilma kestvalt. S.t et õiguslikus mõttes on sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Samuti on kohus kriminaalasjas tuvastatud teo tehioludest ja V.M-i ütlustest lähtuvalt veendumusel, et varguse katse pani süüdistatav toime kavatsetult. 06.06.2014 episood (sõidukist Fiat Ducato Turbo-D toimunud vara varguse katse) Järgnevalt on V.M-ile ja K.D-le , kelle süüdistuses on kriminaalasja materjalid eraldatud eraldi menetlusse, esitatud süüdistus selles, et nad tungisid 06.06.2014 kella 14.30 ajal ukseluku avamise teel Tallinnas, Mere pst 10 pargitud sõidukisse Fiat Ducato Turbo-D reg nr-ga XXX, kust võtsid võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXX kuuluva sülearvuti Acer väärtusega 300 eurot, 16 pudelit viina ja ühe pudeli viskit koguväärtusega 120 eurot, bloki tubakat väärtusega 60 eurot, rahakoti, milles olid kannatanule väljastatud Soome juhiluba, ID-kaart, pangakaart, kliendikaardid (Kela, Motorsport, Punase Risti kaart, YkkösBonus, Kirjasto, K-Plussa, kaks palvelukorrti) ning XXX nimele väljastatud M/S Superstar pardakaardi ja GPS Tom Tom seadme väärtusega 100 eurot. Vaatlusaluse episoodiga seonduvat tõendikogumit hinnates osutab kohus kannatanu XXX ütlustele, mille kohaselt sõitsid nad 06.06.2014 umbes kell 13.45 sõidukiga Fiat Ducato Turbo-D reg nr-ga XXX Alkopörssi parkimisplatsile. Tagasi tulid nad umbes kell 14.45 ning politsei teatas neile kohapeal, et nende sõidukisse oli sisse murtud. Osa varast oli plastikaatkottides nende auto kõrval. Vara saadi tagasi. Sõidukil oli lõhutud juhiukse lukk, kuid nõuded neil puuduvad. Varastada üritati Acer sülearvutit väärtusega 300 eurot, 16 viinapudelit ja üks viski väärtusega 120 eurot, 8 plokki sigarette maksumusega 60 eurot. Samuti oli ära võetud rahakott, milles raha ei olnud ja GPS Tom-Tom seade maksumusega 100 eurot. Kokku oli varastatud esemete väärtus 580 eurot. Varastatud esemed on nad XXX kätte saanud (tl 4-9, 10-13). V.M-ile ja K.D-le inkrimineeritava varguse katse toimepanemist tõendavad ka tunnistajate XXX ja XXX ütlused. Nimelt on mõlemad tunnistajad andnud ütlusi selle kohta, et 06.06.2014 kella 14 ajal patrullisid nad Tallinnas sadama piirkonnas, kuna viimasel ajal olid sagenenud seal piirkonnas vargused autodest. Kusagil kella 14.30 paiku nägid nad Mere pst 10 taga tühermaal asuvas autoparklas neile tööalaselt tuttavaid isikuid, keda on varem kinni peetud autodest varguste toimepanemise eest ja kes askeldasid ühe matkaauto ümber. Mingi hetk ronisid mõlemad isikud matkabussi. Kuna vahemaa oli suur, siis ei jõudnud nad neid takistada, vaid nad jõudsid sündmuskohale alles siis, kui isikud juba autost väljusid. Neil olid käes mingid kotid, kuid kui palju neid kotte oli, seda nad ei tea. Nad hüüdsid isikutele: „Seis, politsei!“ ning pidasid isikud sõiduki vahetus läheduses koos esemetega kinni. Isikuteks osutusid K.D, ik XXX ja V.M, ik XXX. K.D andis kohapeal veel oma taskust vabatahtlikult välja sõidukist varastatud GPS seadme ning rahakoti. Mida isikud autost veel varastasid, seda nad ei tea, kuid kottidest paistis välja kast alkoholi ja sülearvuti (tl 14-14pö, 15-15pö). Järgnevalt osutab kohus 06.06.2014 koostatud asitõendi vaatlusprotokollile koos fototabeliga, mille kohaselt oli vaadeldavaks sündmuskoht Tallinnas, Mere pst 10 maja taga parklas, kus on parkimisala. Sadamahoone poole minnes on enne Kuunari tänavat pargitud matkabuss Fiat Ducato reg nr-ga XXX. Juhiukse juures maas oli seljakott, kilekotid ja papp-kast, mille peal markeering Moskovskaja Vodka. Tumesinist värvi seljakotis on näha alkoholipudeleid. Juhiukse lukk on lõhkumistunnustega. Kõrvalistuja ukse lukk ja tagumise parempoolse ukse lukud on nähtavate vigastustega. Salongis sees on esemed ebakorrapäraselt istmete peal ja

põrandal. Tagaosas on näha alkohoolsete jookide kaste. Salongis on ülemised kapid, kummalgi pool kolm kapiust. Vasakul pool on eesmine ja paremal pool keskmine kapiuks osaliselt avatud asendis. Valvekaameraid näha pole (tl 16-25). Vaatlusaluse episoodi raames peeti V.M kinni 06.06.2014 kella 14.30 ajal Tallinnas, Mere pst 10 juures ning ta vabastati 07.06.2014 (tl 26-27). Kahtlustatavana antud ütlustes tunnistas ta talle inkrimineeritava varguse katse toimepanemist, selgitades, et 06.06.2014 umbes kella kahe või poole kolme paiku sõitsid nad koos K.D-ga sadama lähedal olevasse parklasse, parkisid auto ja mõtlesid, et lähevad ostvad vorsti või õllet. Autost väljudes märkasid nad, et nende autost natuke eemal on üks matkabuss ning selles olnud isikud lahkusid sõiduki juurest. Juri küsis tema käest, kuhu nad läksid. Tema vastas, et kusagile Vanalinna suunas. Seejärel tegi talle Juri ettepaneku minna vaatama, mis seal matkabussis on. Matkabussi juurde jõudes võttis Juri taskust käärid, avas nendega ukseluku, seejärel ukse ning nad mõlemad sisenesid matkabussi. Matkabussis sees olles võttis tema kaasa ühe kasti viina ning veel kolm eraldi olnud pudelit, millest kaks olid viinapudelid ning üks viskipudel. Mida Juri kaasa võttis, seda tema ei näinud. Lahtised pudelid ladus tema seljakotti. Need asusid auto kapis, mis asus sisenedes vasakut kätt. Viinakast oli põrandal maas. Seljakott oli tooli peal. Kui nad olid asjad kokku korjanud, siis väljusid nad matkabussist, kuid väljudes peeti nad koheselt politsei poolt kinni, kõik asjad võeti ära ning neid toimetati politseijaoskonda. Konkreetselt ta ei oskagi öelda, miks nad varguse toime panid, kuid see mõte tekkis hetkeajendil - ajal, mil nad nägid, kui isikud sõiduki juurest lahkusid. (tl 30-32) Vaatlusaluse episoodi raames peeti K.D kinni 06.06.2014 kella 14.30 ajal Tallinnas, Mere pst 10 juures ning ta vabastati 07.06.2014 (tl 57-59). Kahtlustatavana antud ütlustes tunnistas ta talle inkrimineeritava varguse katse toimepanemist, selgitades, et 06.06.2014 umbes kella 14 paiku viibisid nad koos Alekseiga sadama taga olevas parklas. Nad lihtsalt istusid autos ning sõid. Aleksei jõi ka õlut. Mingi hetk läks Aleksei korraks autost välja ning tagasi tulles ütles talle, et mis sa siin istud, et ühest matkabussist läksid inimesed minema. Ta tegi ettepaneku minna vaatama, mis seal on. Ta väljus autost ning koos suundusid nad matkabussi juurde. Seejärel võttis ta taskust käärid ja avas nendega ukseluku. Ta ei mäleta kumb neist täpselt ukse avas. Aleksei sisenes bussi esimesena ning tema järgnes Alekseile, sugedes bussi ukse. Bussis hakkasid nad asju kokku korjama. Tema võttis violettsinist värvi arvuti, mille pani kilekotti. Selles samas kilekotis oli veel suitsuplokk ning tühjad sigareti paberid. Seejärel võttis ta armatuurlaua panipaigast GPSi Tom Tom, mille pani endale taskusse. Samuti võttis ta kaasa istme taga olnud seljakotist rahakoti, mille pani samuti taskusse. Ta ei tea, mis rahakotis oli, kuna ta ei vaadanud sinna sisse. Peale seda, kui asjad, mida nad soovisid ära võtta, olid kokku korjatud, väljusid nad bussist. Bussist väljudes oli tal käes kaks kilekotti. Ühes olid tal asjad, mille tema kokku korjas ja teises need, mille korjas Aleksei. Mida Aleksei veel kokku korjas, seda ta ei tea. Bussist väljudes peeti nad koheselt politsei poolt kinni, asjad võeti ära ning neid toimetati politseijaoskonda. Autosse murdsid nad koos Alekseiga sisse põhjusel, et tal oli varsti sünnipäev tulemas, mistõttu lootis ta autost alkoholi leida, kuid lisaks alkoholile võtsid nad kaasa ka muid asju (tl 61-62). Osutatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et lisaks süüdistatavate süüd tunnistavatele ütlustele, annab tõendikogum aluse rääkida süüdistatavate poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest, mis jäi katse staadiumisse. Nagu kannatanu XXX ütlustest tuleneb, kuulusid süüdistuses nimetatud esemed talle ning XXX. Seega on sedastatav, et need esemed olid süüdistatavate jaoks võõras vara. Märgitud olgu ka see, et seda asjaolu pole süüdistatavad ka vastustanud. Samas nähtub, et esemete äravõtmisega lõpetasid süüdistatavad esemete senise valdaja valduse, kehtestasid sellele uue, so enda valduse ning kannatanu ütlustest johtuvalt tuleb nentida esemete valduse ülemineku tahtevastasust ja vastava nõusoleku puudumist. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatavate poolt. Kohtu hinnangul tuleb tõendikogumi pinnalt jaatada sedagi, et esemete äravõtmine süüdistatavate poolt toimus selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nii on põhjendatud osutada, et lisaks kuriteo toimepanemise üksikasjade kirjeldamisele on K.D märkinud, et varguse panid nad toime põhjusel, et tema oli varsti sünnipäev tulemas, mistõttu oli nende eesmärgiks sõidukist alkoholi leida. Selline selgitus viitab üheselt sellele, et esemete

äravõtmisega sooviti nende omanik jätta esemetest ilma kestvalt ja ühtlasi on sellega realiseeritud ebaseadusliku omastamise eesmärk. Kuna süüdistatavate poolt toimepandud vargust märgati ning neil ei olnud võimalik vargust lõpuni realiseerida, on tegemist õiguslikus mõttes katse staadiumisse jäänud vargusega. Süüdistatavate selgitusi teo toimepanemise asjaolude ja põhjuste kohta hinnates, samuti arvestades teo tehiolusid, leiab kohus, et tegemist on kavatsetusega toimepandud süüteoga. 06.07.2014 episood (V.M-i poolt omavoliline sissetungimine sõidukisse VW Multivan) V.M-ile on esitatud süüdistus ka KarS § 266 lg 2 p 1 järgi, mis näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest, kui see on toime pandud vähemalt teist korda Seega eeldab isiku süüditunnistamine KarS § 266 järgi muu hulgas seda, et 1) hoonesse, ruum, sõidukisse või piirdega alale tungimine oleks olnud valdaja tahte vastane; 2) et hoone, ruum, sõiduk või piirdega ala, kuhu isik tungis, oli tema jaoks võõras ja 3) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oli ebaseaduslik. Vaatlusaluse episoodiga seonduvat tõendikogumit hinnates osutab kohus esmalt kannatanu XXXütlustele, millede kohaselt parkis ta koos oma sõbranna XXX06.07.2014 umbes kella 12 paiku ametlikult tema rootslannast naisele, kuid tema kasutuses oleva punast värvi sõiduki VW Multivan reg nr-ga XXX Tartu mnt 7, Tallinn asuva hoone juurde, Gonsiori tänava ääres asuvale Europark parklasse ja läks koos sõbrannaga Kaubamaja all esimesel korrusel asuvasse Tallinki kontorisse. Seal oli ta umbes 15 minutit ning väljudes nägi ta, et tema auto juhiistmel on võõras mees. Ta jooksis auto juurde ja üritas meest kinni hoida, kuid mehel õnnestus välja pääseda. Samuti üritas ta meest kinni hoida, kuid mees suundus Tornimäe tänaval asuva SEB Panga peahoone juurde. Tema palus mööduvat meesterahvas appi isikut kinni pidama. Tema autos olnud mees aga üritas seejärel ära joosta ning tema koos möödujaga jooksid mehele järgi. Samal ajal helistas see mööduja ka politseisse. Nad jõudsid ilmselt SEB Panga kõrghoone juurde ning seal tuli appi ka teine mööduja. Seal kolmekesi õnnestus neil isik kinni pidada ja politseile üle anda. Kuna isik ilmselt arvas, et ta on rootslane, siis ütles ta enne politsei saabumist talle inglise keeles „No police!“ Samal ajal oli tema sõbranna XXX auto juures. Auto juurde tagasi jõudes ei saanud ta võtmega avada ega sulgeda juhipoolse ukse lukku ning see oli ilmselt katki. Samuti oli auto juhiistmel võõras seljakott, mis kuulus ilmselt isikule, kes tema autos oli. Autos oli asjad kõik segamini pööratud ja kottidest välja võetud. Kuna tema sõbranna sel ajal, kui tema isikut taga ajas, kontrollis, kas istme alla peidetud tema sülearvuti on alles, siis pakkis ta asju ka kokku. Tema autos viibinud isik oli umbes 55-60 aasta vanune, umbes 170-175 cm pikkune, tüseda kehaehitusega, pruunikat värvi nokamütsiga, heledat värvi vestiga, heledat värvi lühikeste varrukatega särgiga, heledat värvi umbes põlvedeni ulatuvate pükstega ning koguaeg olid tal käes hallikat värvi kindad, mille hiljem endale taskusse pani. Auto kohta selgitas kannatanu, et auto signalisatsioon puudus, kuid oli olemas kesklukustus. Samuti on ümbruses olemas videovalve, kuid ta ei usu, et sõiduk ühegi valvekaamera peale jäi. Esialgsel vaatlusel isikul midagi varastada ei õnnestunud, kuid kuna luku vahetamisega on ta kohustatud vahetama ilmselt kõik ukselukud, siis arvab ta, et kahjusumma on umbes 300 eurot, kuid see selgub hiljem (tl 119-121). Kannatanu kirjeldatud sündmuste toimumist tõendab kohtu hinnangul ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga, millest nähtub, et vaadeldavaks on olnud sündmuskoht aadressil Tartu mnt 2, Tallinn ning maja juures parklas asuv sõiduki VW Multivan Rootsi registreerimismärgiga XXX. Vaatlus viiakse läbi valgel ajal, päikesepaistelise sademeteta ilmaga. Sündmuskoht asub Tartu mnt 2, Tallinn tornmaja juures, Gonsiori tänava poolses küljes asuvas Europark parklas. Vaatlusobjektiks on punast värvi neljaukseline sõiduk VW Multivan Rootsi reg nr-ga XXX. Vaatluse hetkel on sõiduki uksed suletud asendis, kuid lukustamata. Sõiduk on määrdunud, kuid kõik klaasid on toonimata ning selgelt läbipaistvad. Sõiduki vasakul küljel asub vaid esiuks, paremal küljel esiuks ning külgmine liuguks ja taga asub üles avanev luuk (fotod 1-5). Sõiduki vasakpoolsel esiuksel on nähtav lukusüdamiku serva kahjustus (foto 6). Vasakpoolse esiukse akna alumise tihendi parempoolne serv on lahti (foto 7). Sõiduki parempoolse esiukse ning külgmise liugukse ukseluku südamikud on ilma nähtavate kahjustamisjälgedeta (fotod 8-10). Sõiduki vasakpoolse esiukse poolt sõiduki

salongi vaadates on nähtav juhiistme peal asuv sinist värvi seljakott (foto 11). Seljakoti osas viitas kannatanu kui talle mittekuuluvale esemele. Seljakott on valmistatud kangasarnasest materjalist ning nelja erineva sahtliga. Sahtlid on lukustatavad musta värvi tõmblukkudega. Esimeses, kõige väiksemas sahtlis on nähtav kollast värvi tühi kilekott ning voltimisjälgedega paberitükk. Teine, veidi suurem sahtel on tühi. Kolmas sahtel on avatav umbes 3⁄4 ulatuses. Sahtli avamisel on nähtavad söögiriistad (noad, kahvlid, lusikas, juustunuga), korgitser, maitseained, lõikelaud, köögirätikud, läbipaistvad kruusid ja neli plastikusarnasest materjalist valmistatud taldrikut ning muid köögiriistu. Neljandas sahtlis asub valge ja kollase kirju kilekott, millest paistab poolik majapidamispaberi rull, sinist värvi ühes otsast avatud termokoti sarnane kott ning kolm rulli tualettpaberit (fotod 16-32). Seljakott koos selles asuvate esemetega on pakendatud paberkotti ning paberkott on suletud viisil, mis välistab selle avamise rikkumata. Pakend on varustatud nõuetekohase etiketiga ning pakendile on omistatud number 1 (pakend nr 1). Parempoolse esiukse poolt sõiduki salongile vaadates on nähtav, et sõiduki võti on süütelukus ning süüteluku ümbrus on ilma nähtavate kahjustusteta (foto 2). Sõiduki parempoolse külgmise liugukse poolt sõidukisse vaadates on nähtavad erinevad riideesemed, jalatsid, maas pall, punast värvi laste turvaiste ning mitmeid muid esemeid, mis on sõidukis laiali (fotod 13-14). Sõiduki tagumise luugi poolt sõiduki salongi vaadates on nähtavad padi, tekk ning muud esemed (foto 15). Sündmuskoha ligiduses on olemas nähtav videovalve Tartu mnt 2, Tallinn hoone küljes, kuid ühtegi sõidukile suunatud valvekaamerat näha pole (tl 123-140). V.M peeti kahtlustuses KarS § 266 lg 1 järgi kinni 06.07.2014 Tornimäe 3, Tallinn maja juures (tl 144-147) ning 07.07.2014 toimunud kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistas ta talle inkrimineeritava süüteo toimepanemist, märkides, et 06.07.2014 lõunasel ajal soovis ta sõita koju ning selleks seisis ta bussipeatuses, mis asub Tallinnas, aadressi Tartu mnt 2 lähedal ja ootas bussi nr 67. Seal seistes nägi ta, kuidas parklasse sõitis punast värvi VW väikebuss. Juht väljus ja lahkus. Tema jalutas selle väikebussi juurde ning aknast sisse vaadates nägi ta, et tagumisel istmel lebab musta värvi naiste käekott. Ta otsustas kontrollida, mis selles kotis on. Tal oli vanast ajast alles VW Golfi võti, mida kasutades avas ta väikebussi juhipoolse ukse ning istus juhiistmele. Ta pööras ennast ringi ja kontrollis tagaistmel asunud kotti. Seal midagi talle huvipakkuvat ei olnud, mistõttu jättis ta koti sinnapaika. Samal ajal kukkus tal aga maha tal käes olnud võti. Ta kummardus seda otsima, kuid sama ajal tuli kohale meesterahvast autoomanik koos naisterahvaga. Tema väljus autost omal initsiatiivil ning kui autoomanik soovis kohale kutsuda politsei, siis tema vastas sellele, et pole vaja, kuna ta autost midagi ei võtnud. Ta lahkus nende juurest, kuid meesterahvas tuli talle järele ja kutsus kõva häälega abi. Seejärel jooksis tema umbes 100m Stockmanni kaubamaja poole, siis sai autoomanik ta kätte ning temaga koos oli veel kaks talle võõrast meesterahvast. Kohale kutsuti politseipatrull, kes ta politseijaoskonda toimetas. Ta kinnitab, et sõidukist ta midagi ei võtnud ning mingit võõrast käekella tema valduses polnud. Ka täpsustab ta, et väikebussi istudes oli tal kaasas sinist värvi seljakott, mis jäi temast bussi. Seljakotis olid noad, lusikad, kahvlid, klaasid ja tualettpaber (tl 148-150). Kannatanu ütlusi analüüsides järeldub neist, et kannatanu ei ole olnud nõus tema sõidukisse sisenemisega ehk teisisõnu on üheselt sedastatav, et sõidukisse sisenemine on olnud kannatanu tahte vastane. Lisaks sellele, et kannatanu ütlustest on üheselt sedastav, et mingit nõusolekut ta kellelegi oma sõidukisse andnud polnud ning kellegi võõra ja tema jaoks tundmatu isiku viibimine oli talle üllatuslik, tuleneb sõidukisse sisenemise tahtevastasus ka sündmuskoha vaatlusprotokollist, mille kohaselt on sõidukisse sisenetud juhiukse luku lõhkumise teel. Ka tuleb tõdeda kogutud tõendikogumi pinnalt, et sõiduk, millesse V.M sisenes, oli tema jaoks võõras. Nimelt on kannatanu andnud ütlusi selle kohta, et sõiduk VW Multivan kuulub tema rootslannast seaduslikule abikaasale ning tema on selle seaduslik valdaja. Vastavat asjaolu pole V.M ka vastustanud. Seega on tõendikogumi pinnalt üheselt sedastav nii see, et sõidukisse sisenemine oli selle valdaja ehk kannatanu tahte vastane, kui ka see, et sõiduk, kuhu V.M sisenes, oli tema jaoks võõras. See, et sisenejaks oli just V.M , on tõendanud nii tema enda ütlustega, kui ka kannatanu ütlustega, milles nähtuvalt pidas just tema V.M-i koos kahe talle appi tulnud isikuga kinni

ja andis üle politseile. Samuti kinnitab seda ka V.M-i kinnipidamise protokoll, millest nähtub, et ta peeti kinni sündmuskoha vahetus läheduses. Samuti leiab kohus, et V.M-i tegu kannatanu valduses olnud sõidukisse sisenemisel ei vasta ühelegi seaduses sätestatud lubatavusklauslile, mis annab isikule õiguse tungida valdaja tahte vastaselt võõras valduses olevasse ruumi. Sellele viitab kohtu arvates ka sõidukisse sisenemise viis, so valevõtit kasutades. Seega oli V.M-i tungimine sõidukisse VW Multivan KarS § 266 tähenduses ebaseaduslik ja on ebaseaduslik ka pärast 01.01.2015 kehtestatud karistusseadustiku muudatusi. Eelneva kokkuvõtteks leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendikogumiga on täielikult tõendamist leidnud V.M-i poolt 06.07.201 kella 12.15 paiku XXXvalduses olnud sõidukisse valdaja tahte vastane ebaseaduslik sisenemine, millega ta realiseeris KarS § 266 objektiivse koosseisu. Hinnates subjektiivse koosseisu täidetust, asub kohus, lähtuvalt teo objektiivselt avaldunud tehioludest ja süüdistava ütlustest seisukohale, et süüdistatav pani talle inkrimineeritava süüteo toime kavatsetult. Kohtueelsel menetlusel on V.M-i teod kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 ning KarS 266 lg 2 p 1 järgi. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tähendab isikute tegutsemine grupis kaastäideviimist. KarS § 21 lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaldamiseks tuleb teha kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. See tähendab, et muu hulgas peavad süüdistatavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi vastavalt oma teopanusele või rollijaotusele. Hinnates süüdistatavate kohtueelsel menetlusel antud ütlusi seoses 06.06.2014 episoodiga, milledele kohus ka eelnevalt viitas, tuleb asuda seisukohale, et süüdistatavate kohtueelsel menetlusel antud ütlused annavad aluse ühese järelduse tegemiseks sellest, et vargust toime pannes tegutseti ühiselt ja kooskõlastatult, so süüdistatavatel oli varguse toimepanemisel langetatud ühine teootsus, mida asuti koos täide viima. Nii tuleb ühiselt toimepandud varguse katse episoodi puhul märkida, et V.M-i ja K.D ütluste kohaselt pani üks neist tähele, kuidas autos viibinud isikud sõidukist lahkusid ja Vanalinna poole suundusid, seejärel tegi ta teisele ettepaneku, minna vaatamata, mida sõidukis leidub. Seejärel avati selleks mitte ette nähtud esemega ukselukk, koos siseneti sõidukisse, kus hakati võõraid esemeid nende äraviimiseks sobilikult pakendama ja peale mida lahkuti koos esemetega sõidukist. Seega järeldub, et süüdistatavate tegevus oli kooskõlastatud, vastas konkreetsele rollijaotusele ja vastab kaastäideviimise tunnustele ehk KarS § 199 lg 2 p-s 7 nimetatud grupile. KarS § 199 lg 2 p-ga 8 seoses tuleb viidata, et kehtiv kohtupraktika sisustab KarS § 199 lg 2 p-s 8 nimetatud sissetungimist analoogselt KarS §-ga 266. Nagu kohus juba eelnevalt ka välja tõi, nägi KarS § 266 lg 1 kuni 31.12.2014 ette kriminaalvastutuse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest ning isiku tegevuse kvalifitseerimine KarS § 266 järgi tähendab muu hulgas seda, et 1) hoonesse, ruum, sõidukisse või piirdega alale tungimine oleks olnud valdaja tahte vastane; 2) et hoone, ruum, sõiduk või piirdega ala, kuhu isik tungis, oli tema jaoks võõras ja 3) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oli ebaseaduslik. Alates 01.01.2015 on KarS § 266 sõnastust muudetud ja lõikes 1 märgitud käitumine, so osa käitumisaktidest on hinnatavad väärteona. Samas näitab see seda, et tegemist on õigusvastase, so ebaseadusliku käitumisega. Analüüsides kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendikogumit, siis puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et sisenemised sõidukisse Fiat Ducato Turbo ja Volvo V70 oleksid toimunud kooskõlas nende seaduslike valdajate tahtega või et tegemist oleks olnud süüdistatava jaoks õiguslikus mõttes mittevõõra kohaga. Samuti pole kogutud tõendeid selle kohta, et süüdistatava sisenemine(-sed) auto(de)sse vastaks mõnele seaduses sätestatud lubatavusklauslile, mis annab isikule õiguse tungida valdaja tahte vastaselt võõras valduses olevasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale. Ühel juhul kasutati sõidukisse sisenemiseks väidetavalt kääre, teisel juhul purustas V.M sõidukil klaasi. Seega viitab ka sisenemise viis üheselt sõiduki valdaja või omaniku tahte vastasusele.

Seega oli igal konkreetsel juhul süüdistatava tungimine sõidukitesse Fiat Ducato Turbo ja Volvo V70 KarS § 266 tähenduses ebaseaduslik ning sõltumata sellest, et alates 01.01.2015 kehtestatud karistusseadustiku muudatusega on KarS § 266 lg 1 sätestatud süütegu karistatav väärteona. Seega esinevad alused kvalifitseerida süüdistatava teod ka KarS § 199 lg 2 p 8 järgi. V.M-i tegude kvalifitseerimisel on riiklik süüdistaja täiendavalt osutanud varguse süstemaatilisusele (KarS § 199 lg 2 p 9). Kehtiva kohtupraktika kohaselt eeldab süstemaatiline vargus ühe kriteeriumina, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust ja seejuures ei oma tähendust, kas teod subsumeeritakse üksikult võetuna KarS § 199 või § 218 alla. Riiklik süüdistaja on V.M-ile esitatud süüdistuses ja süüdistusaktis osutanud, et süüdistatava käitumise kvalifitseerimiseks KarS § 199 lg 2 p 9 järgi annab alust Harju Maakohtu 04.03.2014 otsus, millega V.M-i karistati KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mille ta pani toime 03.10.2013. Kuna vaatlusaluses kriminaalasjas süüdistatakse V.M-i kahe varguse toimepanemises, siis järeldub, et nn kolme varguse kriteerium varguse süstemaatilisuse eeldusena on täidetud. Kuna aga pelgalt fakt sellest, et isik paneb toime kolm varavastast süütegu ei anna veel alust kvalifitseerida tema tegevust KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning nõutavaks on ka nende varguste sisulise seoses tuvastamine, siis sellega seonduvalt tuleb osutada kõigepealt sellele, et kõik V.M-ile inkrimineeritud süüteod, so nii riikliku süüdistaja poolt viidatud eelnevalt toime pandud tegu, kui käesoleval juhul vaatluse all olevad teod on toime pandud lühikese ajavahemiku vältel ning kõik need teod omavad sarnast nn käekirja - V.M on sisse tunginud erinevatesse sõidukitesse, kust on varastanud erinevaid esemeid. Vaatamata sellele, et V.M on märkinud enesel töökoha olemasolu, leiab kohus, et V.M-i poolt selliselt toime pandud teod annavad aluse seisukohaks, et tema sissetulek on ilmselgelt ebapiisav ning vargusi toime pannes hangib ta endale täiendavaid elatusvahendeid. Esiletõstetu sisustab kohtu veendumuse kohaselt kehiva õiguspraktika kontekstis varguse süstemaatilisust KarS § 199 lg 2 p 9 tähenduses. Kuna üks inkrimineeritavatest kuritegudest jäi katse staadiumisse ning üks viidi lõpule, tuleb kuriteod kogumis hinnata lõpuleviidud vargustena. Riiklik süüdistaja on V.M-i tegevuse kvalifitseerinud ka KarS § 266 lg 2 p 1 järgi, mis sätestab vastutuse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest, kui see on toime pandud vähemalt teist korda. Kuna käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse V.M-i kõigepealt varguste toimepanemises sissetungimisega (KarS § 199 lg 2 p 8) ning peale sissetungimisega toimepandud vargust pani ta toime ka omavolilise sissetungi sõidukisse VW Multivan, siis oleks see õiguslikus mõttes vaadeldav süüteo faktilise korduvusena ning annaks aluse rääkida sellest, et süüdistatav pani teo toime vähemalt teistkordselt. Siinkohal peab aga kohus oluliseks asjaolu, et alates 01.01.2015 kehtima hakanud karistusseadustiku redaktsiooni muudatusest on KarS § 266 lg 1 kirjeldatud süütegu karistatav väärteona ning kuriteona oleks sissetungimine karistatav juhul, kui see tegu oleks toime pandud elamiseks kasutatavasse ruumi või kui see on toime pandud vägivallaga või on tingitud diplomaatilise puutumatusega maa-alale, hoonesse, ruumi või see on toime pandud maa-ala, hoone või ruumi hõivamise või korrapärase tegevuse takistamise eesmärgil. Antud juhul viimati nimetatud asjaolusid süüdistatava käitumises tuvastatud ei ole ning süüdistatavat süüdistatakse võõrasse sõidukisse tungimises. Seega on tegemist käesoleval ajal kehtiva karistusseadustiku redaktsiooni kohaselt väärteoga ja süüdistatava suhtes rakenduvad KarS § 5 lg 2 sätted. Seetõttu tuleb kriminaalmenetlus V.M-i süüdistuses KarS § 266 lg 2 p 1 järgi lõpetada KrMS § 274 lg 1 ja § 199 lg 1 p 1 alusel, so seetõttu, et süüdistatava tegevus vastab KarS § 266 lg 1 ettenähtud väärteo tunnustele ja sellest tulenevalt puudub kriminaalmenetluse alus. Osutatust tulenevalt leiab kohus kokkuvõtteks, et kohtueelsel menetlusel on V.M-i teod õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi ning KarS § 266 lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistuses kuulub kriminaalmenetlus lõpetamisele.

TSIVIILHAGID

Kohtueelsel menetlusel on kannatanu XXXesitanud tsiviilhagi 323,75 euro nõudes (tl 95-96), mis moodustub ukseklaasi lõhkumise ja dokumentide taastamise kulust. Kohtumenetluses on V.M kannatanu nõuet tunnistanud ja on selle õigeks võtnud. Sellest johtuvalt leiab kohus, et kannatanu esitatud hagi kuuluvad TsMS § 440 lg 1, VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldamisele seoses hagi õigeksvõtuga V.M-i poolt ning V.M-ilt tuleb kannatanu kasuks välja mõista 323,75 eurot. Kohtueelsel menetlusel andis V.M vabatahtlikult kannatanu kahju hüvitamiseks 100 eurot, milline summa arestiti Harju Maakohtu 30.06.2014 määrusega tsiviilhagi tagamiseks. Kohus leiab, et kuivõrd nimetatud rahalised vahendid on V.M vabatahtlikult üle andnud enne viimase süüteoepisoodi toimepanemist 06.07.2014, siis tuleb arestitud rahalised vahendid kanda XXXarvelduskontole tekitatud varalise kahju nõude, so esitatud tsiviilhagi rahuldamiseks, mõistes arestitud vara arvelt rahuldamata jäänud osas tsiviilhagi täies ulatuses välja süüdistatavalt. Kohtueelsel menetlusel on tsiviilhagi esitanud ka XXX300 euro nõudes (tl 122), mis seisneb sõiduki luku lõhkumisega tekitatud kahjus. Kuivõrd kohus lõpetab V.M-i süüdistuses KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kriminaalmenetluse seetõttu, et süüdistatava käitumine on alates 01.01.2015 kehtestatud seadusemuudatuse tõttu karistatav vaid väärteona, siis ei saa kohus kriminaalmenetluse raames väärteoga tekitatud kahjust tulenevat nõuet läbi vaadata. Seetõttu tuleb XXXesitatud tsiviilhagi jätta KrMS § 274 lg 4 alusel läbi vaatamata, selgitades, et kannatanul on õigus uuesti esitada tsiviilhagi tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

KARISTUSE MÕISTMINE JA MENETLUSKULUD

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Seadusandja on KarS § 199 lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Hinnates kriminaalmenetluse käigus kogutud andmeid süüdistatav V.M-i kohta, tuleb märkida, et süüdistatava ankeetandmete kohaselt on ta hõivatud tööga, millest võiks omakorda järeldada igakuiselt saadavat legaalselt sissetulekut. Samas tuleneb V.M-i karistusregistri väljavõttest (tl 158-161), et teda on eelnevalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh viimati Harju Maakohtu 04.03.2014 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 -§ 25 lg 2 järgi ning KarS § 238 lg 2 ja KarS § 65 lg 2 ning § 68 lg 1 alusel 11 kuu ja 4 päevase vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga. (tl 74-86) Peale selle nähtub, et käesoleval juhul on V.M talle inkrimineeritava esimese süüteo toime pannud juba 06.06.2014 ehk vaid lühikese ajavahemiku möödumisel. Osutatu pinnalt tuleb tõdeda, et vaatamata eelnevale karistatusele on V.M jätkanud samaliigiliste süütegude toimepanemist. St, et eelnevalt kohaldatud karistusliik pole tema õiguskuulekust taganud. Neist asjaoludest tulenevalt asub kohus seisukohale, et ühegi muu karistusliigiga kui seda on vangistus, ei ole võimalik V.M-i õiguskuulekust tagada ning seega kuulub tema suhtes kohaldamisele isiku vabadust enim piirav karistusliik vangistuse näol. Hinnates V.M-i süü suurust KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse kahe varavastase süüteoepisoodi toimepanemist, millest üks jäi katse staadiumisse ja millega kannatanule kahju ei tekitatud ning teine on lõpule viidud vargus, millega kannatanule tekitati ka kahju. Täiendavalt tuleb silmas pidada, et V.M-i tegevuses on sedastatav kolme kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, mis vaieldamatult tähendab ka suuremat süüd. Suurem süü on aga võrdeline suurema karistuse määraga. Senise kohtupraktika kohaselt kui süüdistatava puhul on tegemist varem korduvalt samalaadsete süütegude toimepanemise eest karistatud

isikuga, võib ka keskmise süü esinemisel mõista karistuse, mis ületab keskmist määra ning seda selleks, et kinnistada süüdlases arusaama keelunormi kehtivusest. Mis puudutab karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu või puudumist, siis sellega seonduvalt tuleb osutada, et V.M on kohtueelsel menetlusel kõikide talle inkrimineeritavate süüteoepisoodide juures avaldanud kahetsust toimepandu suhtes. Hinnates kahetsuse siirust ning kõrvutades seda kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendikogumiga, leiab kohus, et V.M-i kahetsus ei ole siiras ning sellesse tuleb suhtuda kriitiliselt. Nimelt leiab kohus, et V.M-i poolt toimepandud süüteoepisoodid ei ole olnud juhuslikku laadi ning vaatamata sellele, et V.M ise on märkinud, et tahtlus süütegude toimepanemiseks tekkis tal spontaanselt, viitab tema objektiivselt väljendunud tegevus sellele, et tema eesmärgiks süütegude toimepanemisel on olnud isikliku varalise kasu saamine läbi teiste isikute vara kahjustava tegevuse. Seejuures, olles kahtlustatavana kinni peetud ja avaldanud ülekuulamisel kahetsust, peeti ta peagi kinni uue süüteo toimepanemiselt ning taas avaldas ülekuulamisel kahetsust. Selline kahetsusavaldus aga ei takistanud teda ka kolmandat süütegu, mis on käesoleval ajal hinnatav väärteona, toime panemast. Sellistest asjaoludest saab üheselt järeldada, et süüdistatava kahetsusavaldused on olnud paljasõnalised. Peale selle, nagu ka eelnevalt märgitud, on V.M-i korduvalt kriminaalkorras karistatud sarnaste süütegude toimepanemise eest, mistõttu annavad need asjaolud kogumis aluse järelduseks, et taoline käitumine näitab igasuguse kahetsuse puudumist ja pühendumist kavatsetusega toimepandavate varguste toimepanemisele saamaks täiendavaid elatusvahendeid kõrvaliste isikute arvelt. Samas on kriminaalasja materjalidest siiski näha, et üks vargustest, millega oleks tekitatud suuremat varalist kahju, jäi katse staadiumisse, mis vähendab kohtu arvates süüd ning teise varguse puhul oli varastatud esemete varaline väärtus suhteliselt tühine võrreldes varguse toimepanemise käigus tekitatud kahjuga. Kuna V.M andis kohtueelsel menetlusel vabatahtlikult üle 100 eurot eesmärgiga hüvitada osaliselt kannatanule tekitatud kahju, siis leiab kohus, et sellist käitumist on võimalik vaadelda ja arvestada karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 2 tähenduses. Muude karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Arvestades seega süü suurust, mis ei ole kuigi suur ning karistust kergendava asjaolu olemasolu, siis peab kohus võimalikuks mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja alumise kolmandiku piirides. Kriminaaltoimikust nähtuvalt pani V.M talle inkrimineeritud kuriteo toime ajal, mil ta oli kohustatud tegema üldkasulikku tööd vastavalt KarS §-le 69 ning oli allutatud käitumiskontrollile. KarS § 69 lg 7 sätestab, et kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa KarS § 69 lg-s 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse vastavalt KarS § 65 lg-s 2 sätestatule. Harju Maakohtu 04.03.2014 otsusega mõisteti V.M süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemises ning talle mõisteti lõplikuks ja ärakandmata karistuseks 11 kuud ja 4 päeva vangistust, mis asendati üldkasuliku tööga (tl 74-86). Tallinna Vangla järelpäringu vastuse kohaselt (tl 175), on V.M kõik üldkasuliku töö tunnid tegemata. Seega tuleb johtuvalt KarS § 65 lg-st 2 mõista V.M-ile liitkaristus, liites käesoleva otsusega mõistetavale karistusele eelmise otsusega mõistetud ja ärakandamata isiku vabadust piirava karistuse täies ulatuses. Arvestades asjaolu, et süüdistataval on kogu üldkasulik töö tegemata ja üldkasulik töö tuleb täitmisele pöörata käesoleva otsusega, siis kohalduksid süüdistatava suhtes KarS § 5 lg 2 sätted ning süüdistatava suhtes tuleks kohaldada KarS § 69 lg 6 sätteid alates 01.01.2015 kehtestatud redaktsioonis, mille kohaselt vastab ühele tunnile üldkasulikule tööle üks päev vangistust, milline olukord raskendaks süüdistatava olukorda. Sellisel sättel ei oleks aga tagasiulatuvat jõudu KarS § 5 lg 3 kohaselt. Samas nähtub kriminaaltoimikust, et süüdistataval on kõik üldkasuliku töö tunnid tegemata, mistõttu tuleb eelmise otsusega mõistetud vangistus, pöörata üldkasuliku töö tunde ümber arvestamata täitmisele täies ulatuses.

KrMS § 180 lg 1 alusel väljamõistetavatesse menetluskuludesse puutuvalt märgib kohus, et käesoleva kriminaalasja raames on menetluskuludeks sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest ja määratud kaitsjale kohtueelsel ja kohtulikul menetlusel makstud tasu. Arvestades kriminaalmenetluse raames tuvastatut, leiab kohus, et süüdistatavalt tuleb välja mõista nii teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha kui ka määratud kaitsjatele kohtueelsel ja kohtulikul menetlusel makstud tasu. Seejuures asub kohus seisukohale, et määratud kaitsjale makstud tasust tuleb süüdistatavalt välja mõista kohtueelsel menetlusel määratud kaitsjale makstud tasu ja viimasel kohtulikul arutamisel osalenud kaitsjale makstud tasu. Mis puudutab eelmisel kohtuistungil kaitsjale makstud tasu maksmist, siis ei sõltunud V.M-ist see, et teine süüdistatav hakkas ennast kohtu eest varjama ja et hiljem lahkus teda kaitsnud advokaat advokatuurist ja kohus pidi süüdistatavale määrama uue kaitsja. Seega tekkis menetluskulu 96 euro ulatuses süüdistatavast olenemata asjaoludel ning see menetluskulu tuleb jätta riigi kanda. Kuigi V.M on väitnud, et ta on tööga kindlustatud, siis temale inkrimineeritud kuritegude varavastane iseloom sunnib kohut selle väite tõele vastavuses kahtlema. Sellele kahtlusele annavad tuge ka kriminaaltoimikus leidvad andmed, mille kohaselt töötavat süüdistatav küll töölepingu alusel, kui samas puuduvad Maksu- ja Tolliametil igasugused andmed süüdistatava tulude kohta. Samas ei ole kohtule esitatud tõendeid ka selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Peale selle on süütegude toimepanemine olnud süüdistatava vaba, teadlik ja tahtlik valik ning eelnevalt kriminaalkorras karistatud isikuna oli ta teadlik, et kuritegude toimepanemiste ning kriminaalasja(de) menetlemisega kaasnevad vältimatult tema enda kanda jäävad menetluskulud. Samas leiab kohus arvestades menetluskulude summa suurust kogumis ja ka konkureeriva kohustuse olemasolu tsiviilhagi hüvitamise kohustuse näol, siis esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu vältel võrdsete osamaksetena (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.