Kohtulahend

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. Maakohus tegi kindlaks Viru Maakohtu Narva kohtumaja lühimenetluses on kriminaalasi Vadim Semjonovi süüdistuses KarS § 266 lg 2 p 3 järgi ja Xxxi süüdistuses KarS § 266 lg 2 p 3 järgi. 14.06.2011 kohtuistungile süüdistatav Vadim Semjonov ei ilmunud, kohtukutse oli saadetud Semjonovi poolt menetlejale teatatud aadressile ning jäi talle kätte andmata. Kohtukordniku rapordi kohaselt Semjonov ei ela aadressil Xxx seal elab uus omanik hr. Xxx. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 14.06.2011 kohtumäärusega kuulutati süüdistatav Vadim Semjonov tagaotsitavaks, kohaldati süüdistatavale Vadim Semjonovile tõkendit vahistamine. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 01.11.2011 kohtumäärusega juhindudes KrMS §-st 216 lg 2 p 1, 269 lg 3 ja 276 lg 3 eraldati kriminaalasjas nr 1-11-4270 (Vadim Semjonovi süüdistuses KarS § 266 lg 2 p 3 järgi ja Xxxi süüdistuses KarS § 266 lg 2 p 3 järgi) eraldi menetlusse Vadim Semjonovi süüdistuses KarS § 266 lg 2 p 3 järgi. Uus kriminaalasja nr. on 1-11-11963. Vadim Semjonovile on esitatud süüdistus selles, et tema grupis Xxxiga 07.08.2010 kella 05.50 paiku tungisid ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt Narvas, Vabaduse, 5 asuvale ja aiaga piiratud Narva politseiosakonna territooriumile, kus olid kinni peetud politseitöötajate poolt. Oma tahtliku tegevusega pani Vadim Semjonov toime valdaja tahte vastaselt piirdega alale ebaseadusliku tungimise, grupi poolt, s.t KarS § 266 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kinnipidamise protokolli kohaselt peeti Vadim Semjonov kinni 27.01.2015 Narva maantee piiripunktis. 28.01.2015 kohtuistungil palus prokurör lõpetada kriminaalmenetlus seoses seaduse muutmisega. Kaitsja ja süüdistatav toetas prokuröri seisukohta. Maakohtu seisukoht KarS § 5 lg 2 sätestab, et seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. KarS § 266 lg 2 p 3 nägi kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsioonis ette kriminaalkaristuse grupi poolt valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest. Alates 01.01.2015 kehtivas sõnastuses on vastav tegu kriminaalkorras karistatav vaid juhul, kui see on pandud toime elamiseks kasutatavasse ruumi tungimisega. Muudesse ruumidesse või hoonetesse või piirdega alale sissetungi korral on üldjuhul tegemist väärteoga. Taolist tegu tuleb käsitleda kuriteona vaid juhul, kui esineb kvalifitseeritud koosseis. Sealjuures ei hõlma KarS § 266 lg 2 kvalifitseeriva tunnusena enam teo toimepanemist grupi poolt. Antud kriminaalasja järgi Vadim Semjonovile on esitatud süüdistus selles, et tema grupis xxx 07.08.2010 kella 05.50 paiku tungisid ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt Narvas, Vabaduse, 5 asuvale ja aiaga piiratud Narva politseiosakonna territooriumile. Eeltoodust nähtuvalt on vastav

1-11-11963

tegu alates 01.01.2015 väärtegu, mitte kuritegu. Seega on ka KarS § 266 lg 2 muudatuse näol tegemist muudatusega, mis on antud juhul KarS § 5 lg 2 tähenduses süüdimõistetu olukorda leevendav ning omab seega tagasiulatuvat jõudu. See tähendab, et isikute osas, kes on valdaja tahte vastaselt piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest 01.01.2015 seisuga kahtlustatavad kohtueelses menetluses või süüdistatavad kohtumenetluses menetlus lõpetatakse. KrMS § 199 lg 1 p 4 kohaselt kriminaalmenetlust ei alustata, kui puudub kriminaalmenetluse alus. KrMS § 183 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise korral hüvitab menetluskulud riik. Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 432 lg 34. /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.