Kohtulahend

Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonnale ja Sergei Sošnikovile. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 29.12.2014.a Harju Maakohtule kinnipeetava Sergei Sošnikovi kohta koostatud materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. 30.12.2014.a teatas Vangla kohtule, et kinnipeetava puhul on tegemist 01.01.2015.a jõustunud karistusseadustiku § 5 lõikes 2 nimetatud isikuga ning lähtudes KrMS § 431 lõikest 3 edastas Vangla kohtule andmed otsustamiseks, kas esinevad alused isiku karistuse vähendamiseks või tema vabastamiseks. Harju Maakohtu 30.10.2013.a kohtuotsusega tunnistati Sergei Sošnikov süüdi KarS § 120 ja § 121 järgi ja mõisteti talle KarS § 64 lg 1, § 68 lg 1, § 74 lg 1,3 alusel karistuseks 1 aasta 2 kuud ja 26 päeva vangistust tingimisi 2-aastase katseajaga. Harju Maakohtu 22.05.2014.a määrusega pöörati KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele Sergei Sošnikovile Harju Maakohtu 30.10.2013.a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus – 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. Karistuse algus tulenevalt Harju Maakohtu 22.05.2014.a määrusest oli 16.05.2014.a ja karistuse lõpp on 11.08.2015.a. Sergei Sošnikovi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud neljal korral. Vangistuse ajal distsiplinaarkaristused puuduvad. Vanglast vabanemisel asub elama XXX. Vanglast vabanemisel kindel töökoht puudub. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Sergei Sošnikovi kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et vangistusest ennetähtaegsel vabanemisel soovib kinnipeetav asuda elama oma registrijärgsesse elukohta aadressil XXX. Kinnipeetava elukaaslane on nõus kinnipeetava ennetähtaegse vabanemisega ja elama asumisega antud aadressil. Garanteeritud töökoht vangistusest vabanemisel kinnipeetaval puudub. Sergei Sošnikov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Prokuröri abi Veera Kremez esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuröri abi ei toeta Sergei Sošnikovi tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Isik kannab reaalset vangistust, kuna suhtus vastutustundetult kriminaalhooldusesse. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine ja puudulik probleemilahendamise oskus, kuid isik ei allunud talle 30.10.2013 otsusega katseajaks määratud kohustusele – mitte tarvitada alkoholi. Harju Maakohtu 22.05.2014 määrusega KarS § 74 lg 4 alusel pöörati karistus täitmisele. Vangistuse ajal isik oli suunatud sotsiaalprogrammi „Pere-ja paarisuhte vägivalla vähendamine“, kuid arvati programmist välja 12.11.2014, kuna kinnipeetav arvas, et programm ei anna talle midagi juurde ja ta ei soovi selles osaleda. 2015. aasta algusesse on planeeritud sotsiaalprogramm „Eluviisitreening, kuid isik ei ole motiveeritud probleemidega tegelema. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et tema ei näe põhjust alkoholi tarvitamist piirata ja ei mõista probleemi tõsidust. Võttes arvesse ülaltoodud asjaolusid, leiab, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Sergei Sošnikovi suhtes ei ole võimalik kriminaalhooldust läbi viia. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud Sergei Sošnikovi arvamuse, leiab, et Sergei Sošnikovi võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Sergei Sošnikovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Sergei Sošnikovi on küll kriminaalkorras korduvalt karistatud, kuid kohus arvestab, et kinnipeetav on mõistetud karistusest ära kandnud rohkem kui 8 kuud vangistust ning tema käitumine vanglas on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav on võimeline oma käitumist korrigeerima paremuse suunas ning kehtivaid reegleid austama, neist kinni pidama. Kohus usub, et seekordne vangistus on pannud kinnipeetava mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Seda, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole ning oma senist vägivaldset hoiakut muuta, kinnitab ka tema kohtuistungil avaldatud soov osaleda vabaduses talle määratud sotsiaalprogrammis. Kohtu hinnangul võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Vastavalt kriminaalhooldusseaduse §-le 1 lg 1 valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise

järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on S. Sošnikovil olemas ka kindel elukoht ning elukaaslase toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka S. Sošnikov, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa S. Sošnikovi edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetab ka vangla, hinnates üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosust kahe aasta jooksul 16 %, mis ei ole kõrge näitaja. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. 01.01.2015.a jõustunud KarS § 5 lg 2 kohaselt on seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, on tagasiulatuv jõud ka isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest. KrMS § 432 lg 34 järgi kui peale kohtuotsuse jõustumist, mille täitmisel tekkinud küsimust täitmiskohtunik lahendab, lühendab uus seadus teo eest ettenähtud vangistust, vähendab täitmiskohtunik tulenevalt karistusseadustiku § 5 lõikest 2 vangistust uues seaduses samasuguse teo eest ettenähtud ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav või vangistusega karistatav, jätab täitmiskohtunik vangistuse täitmisele pööramata või vabastab isiku vangistusest. Sergei Sošnikov tunnistati Harju Maakohtu 30.10.2013.a kohtuotsusega 1-13-8989 süüdi muu hulgas KarS § 121 järgi, millise paragrahvi redaktsioon muutus 01.01.2015.a. Sergei Sošnikovile etteheidetud tegu on aga praegusel ajal karistatav KarS § 121 lõikes 2 punktides 2 ja 3 sisalduva koosseisuga, mille eest on võimalik karistuseks mõista kuni 5-aastane vangistus. Sergei Sošnikov tekitas korduvalt kehalise väärkohtlemisega oma elukaaslasele valu ja tervisekahjutuse, mis praegu kehtiva seaduse kohaselt on juba kvalifitseeritud raskendavate asjaoludega KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 alusel. Seetõttu ei kuulu Sergei Sošnikovile Harju Maakohtu 30.10.2013.a kohtuotsusega mõistetud karistus muutmisele.

Tatjana Bogdanova Täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.