lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-6165/25

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudHarju Maakohus Liivalaia kohtumaja · 27.01.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Kohtuasja number
1-14-6165/25
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
27.01.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1050
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-6165/8Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja25.08.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-14-6165

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

27.01.2015.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-14-6165

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Kohtuasi

Vangla esitatud materjalid R.J tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ja andmete edastamine karistuse vähendamise või vabastamise otsustamiseks

Süüdimõistetu

R.J (ik: XXX; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg,

20.01.2015.a Tallinn kaugkohtuistung

koht

Liivalaia

kohtumaja,

avalik

RESOLUTSIOON

1.Vabastada R.J karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 (kuus) kuud kohtumääruse jõustumisest ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla IdaHarju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
2.KarS § 76 lg 5 alusel allutada R.J katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 kontrollnõudeid:

sätestatud

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – Xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3.Kohaldada R.J suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 4) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 5) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased.
4.R.J-ile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
5.R.J vabastada määruse jõustumisel.
6.KarS § 5 lg 2, KrMS § 432 lg 35 alusel jätta muutmata R.J-ile Harju Maakohtu 25.08.2014.a kohtuotsusega 1-14-6165 mõistetud ja ärakandmisele kuuluv liitkaristus. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale ja R.J-ile . Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 06.01.2015.a Harju Maakohtule kinnipeetava R.J kohta koostatud materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. 13.01.2015.a teatas Vangla kohtule, et kinnipeetava puhul on tegemist 01.01.2015.a jõustunud karistusseadustiku § 5 lõikes 2 nimetatud isikuga ning lähtudes KrMS § 431 lõikest 3 edastas Vangla kohtule andmed otsustamiseks, kas esinevad alused isiku karistuse vähendamiseks või tema vabastamiseks. Harju Maakohtu 25.08.2014.a kohtuotsusega tunnistati R.J süüdi KarS § 120 ja § 424 järgi ja mõisteti talle KarS § 64 lg 1, § 65 lg 2 ja § 68 lg 1 alusel karistuseks 11 kuud ja 25 päeva vangistust. Karistuse algus oli 12.06.2014 ja karistuse lõpp on 06.06.2015. R.J kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kokku viiel korral. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanemisel asub elama emale kuuluvasse korterisse Xxx. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. R.J kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et vabanedes asuks kinnipeetav elama Loksa linna Posti 15-8. Kinnipeetava ema on nõus poega ka vastavalt oma võimalustele abistama.

R.J taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Prokuröri abi Veera Kremez esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuröri abi ei toeta R.J tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isikut on korduvalt karistatud kriminaalkorras kokku viiel korral. Korduv karistatus viitab kriminaalsetele hoiakutele. Kuriteod on valdavalt vägivaldsed. Isikul esineb probleem alkoholi kuritarvitamisega. Harju Maakohtu 11.06.2013 otsusega mõisteti isikule KarS § 121 järgi 6k vangistust KarS § 73 alusel tingimisi, kuid katseaeg ei ole teda mõjutanud oma käitumist muutma, ta jätkas kuritegude toimepanemist. Võttes arvesse ülaltoodud asjaolusid, leiab, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud, see ei oleks kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud R.J arvamuse, leiab, et R.J võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik R.J isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kuigi kinnipeetavat on kriminaalkorras korduvalt karistatud, on ta viimati mõistetud karistusest ära kandnud rohkem kui 7 kuud vangistust ning tema käitumine vanglas on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav on võimeline oma käitumist korrigeerima paremuse suunas ning kehtivaid reegleid austama, neist kinni pidama. Kohus usub, et seekordne vanglas viibimine on pannud R.J mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Siinjuures lähtub kohus ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud kahetsusest toimepandud kuritegude üle ning kinnipeetava poolt avaldatud valmisolekut tegeleda oma alkoholiprobleemiga. Nimetatu on oluline, kuna esitatud materjalide kohaselt on kuritegude toimepanemise üheks soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine. Ka vangla iseloomustuse kohaselt isik tunnistab alkoholiprobleemi, vabanedes on samuti kindel plaan minna eraarsti juurde ravile. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohtu hinnangul võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Vastavalt kriminaalhooldusseaduse §-le 1 lg 1 valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on R.J olemas ka kindel elukoht ning ema toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka R.J , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa R.J edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest

vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetab ka vangla. Harju Maakohtu 11.06.2013.a kohtuotsusega 1-13-5018 tunnistati R.J süüdi KarS § 121 järgi ning karistati teda 6-kuulise vangistusega. Kuna 01.01.2015.a kehtima hakanud karistusseadustiku redaktsiooni kohaselt on KarS § 121 lõige 1 – teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest – karistatav rahalise karistusega või kuni üheaastase vangistusega, ei kuulu R.J-ile Harju Maakohtu 11.06.2013.a kohtuotsusega 1-13-5018 mõistetud 6-kuuline vangistus ega ka hilisem Harju Maakohtu 25.08.2014.a kohtuotsusega 1-14-6165 mõistetud liitkaristus muutmisele.

Tatjana Bogdanova Täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.