Kohtulahend

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

prokurörile,

Vangla

Lääne-Harju

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 30.12.2014.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Magnus Aaviku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. 30.12.2014.a teatas Vangla kohtule, et kinnipeetava puhul on tegemist 01.01.2015.a jõustunud karistusseadustiku § 5 lõikes 2 nimetatud isikuga ning lähtudes KrMS § 431 lõikest 3 edastas Vangla kohtule andmed otsustamiseks, kas esinevad alused isiku karistuse vähendamiseks või tema vabastamiseks. Harju Maakohtu 09.05.2013.a kohtuotsusega tunnistati Magnus Aavik süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja karistati teda KarS § 65 lg 2 ja § 68 lg 1 alusel 4 aasta ja 21-päevase vangistusega.

Karistuse kandmise algus tulenevalt Harju Maakohtu 09.05.2013.a kohtuotsusest oli 18.12.2012.a ja lõpp on 08.01.2017.a. Magnus Aaviku kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikut on kriminaalkorras karistatud kolm korda, reaalset vangistust kannab esimest korda. Vangistuse ajal on kinnipeetav omandanud haridust, osales sõltuvusele suunatud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, on osalenud majandustöödel, töötab järelevalveta väljaspool vanglat. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanemisjärgseks elukohaks oleks XXX. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Magnus Aaviku kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgseks elukohaks oleks elukoht aadressil XXX. Kriminaalhooldusametniku arvates on kõik nõuded täidetud elektroonilise valve teostamiseks. Vabanemisjärgseks töökohaks oleks XXXOÜ, kus praegu töötab kinnipeetava ema. Magnus Aavik taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega. Prokuröri abi Veera Kremez esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuröri abi ei toeta Magnus Aaviku tingimisi ennetähtaegset vabastamist, sealhulgas ka elektroonilise järelevalve alla. Isikut on karistatud kriminaalkorras 3-l korral. Korduv karistatus viitab kriminaalsetele hoiakutele. Käesolevat karistust kannab raske rahvatervisevastase kuriteo eest. Kuritegu on toime pandud katseajal. Isik on narkosõltlane. Uue kuriteo toimepanemise risk on kõrge. Varasemalt on olnud kriminaalhooldusel, kuid karistus pöörati täitmisele, kuna isik ei täitnud kohustust – mitte tarvitada narkootikume. Karistusaja lõpuni on pikk aeg. Võttes arvesse ülaltoodud asjaolusid, leiab, et isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ei ole õigustatud, see ei oleks kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega ja üldise õiglustundega. Kaitsja taotleb kohtuistungil kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Ära kantud karistus on oma eesmärgi täitnud. Kinnipeetava vanglas käitumine on olnud korrektne. Vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks. On seisukohal, et seoses seaduse muudatustega tuleb kinnipeetava karistus üle vaadata, karistust vähendada. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamuse, leiab, et Magnus Aaviku võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Magnus Aaviku isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kuigi kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, arvestab kohus, et vangistuses viibib kinnipeetav esimest korda ning tema käitumine vanglas on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav on võimeline oma käitumist korrigeerima paremuse suunas ning kehtivaid reegleid austama, neist kinni pidama. Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg (rohkem kui 2 aastat vangistust) on pannud M. Aaviku mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt

piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kuna vastavalt esitatud materjalidele on kinnipeetaval probleemid narkootikumidega (on ka kolmel korral juhtinud mootorsõidukit olles narkojoobes), lähtub kohus ennetähtaegsel vabastamisel ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud valmisolekust sõltuvusprobleemiga tegelemiseks ning soovi vabaduses pöörduda vastavale ravile. Kohtu hinnangul aitab Magnus Aaviku arusaam narkootikumide kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Seda, et kinnipeetav soovib oma seniseid hoiakuid muuta, kinnitab ka hariduse omandamine vangistuse ajal, samuti tema osalus sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Iseloomustuse kohaselt osales kinnipeetav kõikides tundides, kõikidel kohtumistel oli aktiivne, väljendas oma seisukohti, oskas ära tunda himu hetki, olemas tugev motivatsioon nendest ülesaamiseks, isiklik eesmärk sõltuvusaine tarvitamise täielik lõpetamine, suutis ennast kehtestada. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Magnus Aaviku tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Magnus Aavikule võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma sõltuvusainetest. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Pärast vabanemist on Magnus Aavikul olemas ka kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka Magnus Aavik, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus arvestab ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud soovi elada pereelu ning olla lapse sünni juures. Kohus usub, et M. Aavik on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused, oskab edaspidises elus käituda normikohaselt ning väärtustada pereelu ning kohtu antud usaldust. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetab ka vangla. 01.01.2015 jõustunud KarS § 5 lg 2 kohaselt on seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, on tagasiulatuv jõud ka isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest. Kriminaalmenetluse seadustiku § 432 lg-te 34 ja 35 järgi on võimalik süüdimõistetud isiku karistust KarS § 5 lg 2 alusel vähendada, vabastada isik vangistusest või moodustada uus liitkaristus juhul, kui uus seadus lühendab otsuse aluseks olevate teo eest ettenähtud vangistust või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav või vangistusega karistatav. Magnus Aavikule mõisteti Harju Maakohtu 08.06.2012.a otsusega 1-12-4298 liitkaristus - KarS § 257 järgi ja karistati teda 2-aastase vangistusega ja KarS § 424 järgi ning karistati teda 1 aasta ja 4-kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti Magnus Aavikule 2 aastat vangistust.

Kuigi uue karistusseadustiku redaktsiooni kohaselt ei ole liitkaristuse mõistmise aluseks olnud kuritegu KarS § 257 järgi enam kuriteona karistatav, on tema poolt toimepandud süüteod endiselt ka 01.01.2015.a jõustunud karistusseadustiku redaktsiooni kohaselt kriminaalkorras karistatavad. M. Aaviku poolt toimepandud kuriteo koosseisus nimetatud teod on iseseisvatena karistatavad – KarS § 121 lg 1 alusel - teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest - karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega ning KarS § 203 lg 1 alusel võõra asja rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju – karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. KarS § 121 kohaselt loetakse oluliseks varaliseks kahjuks summat, mis ületab 4000 €. M. Aavik tekitas kannatanule kokku varalist kahju summas 6922,69 €. Kuna M. Aavikule mõisteti KarS § 257 järgi karistuseks 2 aastat vangistust ning käeoleval ajal näeb KarS § 203 lg 1 sanktsioon ette kuni viieaastast vangistust, ei kuulu Magnus Aavikule Harju Maakohtu 09.05.2013.a kohtuotsusega 113-4003 mõistetud liitkaristus muutmisele.

Tatjana Bogdanova Täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.