Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. jaanuar 2015.a. Pärnu kohtumaja, kirjalik menetlus
Kriminaalasja number
1-15-215 (14250101212)
Kohtunik
Kristel Pedassaar
Prokurör
Svetlana Maripuu
Kriminaalasi
H.P süüdistuses KarS § 424 järgi käskmenetluses
Süüdistatav
Maakohus
Kuressaare
H.P, ik. xxx, ***
Kaitsja
Kohtueelses Indrek Naur
Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254 kohus otsustas:
menetluses
kokkuleppel vandeadvokaat
Süüdi tunnistada H.P kuriteos KarS § 424 järgi ning mõista rahaline karistus 200 (kakssada) miinimumpäevamäära, s.o. 200x3,20=640 (kuussada nelikümmend) eurot riigituludesse /rahalise karistuse tasumiseks vajalikud andmed ja info sisalduvad kohtuotsuse lisaks olevas makseinfolehes/. Kars § 66 alusel määrab kohus mõistetud rahalise karistuse H.P poolt ositi tasumisele tähtajaga 12 (kaksteist) kuud, so. 640:12=53,33 eurot igas kuus. Igakuine makse tasuda hiljemalt 30-ks kuupäevaks. Esimese osamakse tasumise tähtaeg on hiljemalt 30. märts 2015.a.
juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroole. H.P suhtes tõkendit ei ole kohaldatud. Välja mõista H.P’ ilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulu / menetluskulu tasumiseks vajalikud andmed edastatakse süüdistatavale kohtuotsuse ärakirjaga koos lisataval makseinfolehel/: - sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot; Väljamõistetud menetluskulu tuleb H.P tasuda igakuiste osamaksetena kaheteist (12) kuu jooksul, igakuise makse suurus menetluskulul on 48,75 eurot. Igakuine makse tuleb teostada hiljemalt kuu 30. –ks kuupäevaks. Esimene menetluskulude osamakse teostada hiljemalt 30.03.2015.a. Nõuded menetluskulu tasumise osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub temalt väljamõistetud menetluskulu ühe kuu jooksul lahendi jõustumisest või kohtuotsusega määratud korras. Kui menetluskulu ei ole tasutud seadusega ettenähtud tähtajal või kohtuotsusega määratud tähtajal tasutud saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse. Kohtuotsuse ärakiri saata süüdimõistetule, tema kaitsjale ja prokurörile. Edasikaebamise kord KrMS § 254 lg 6,7 kohaselt on süüdistataval ja tema kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks asja üldkorras, vastasel korral kohtuotsus jõustub. Asjaolud ja menetluse käik: Kriminaalasjas alustati kohtueelset menetlust 08.07.2014 a KarS § 424 tunnustel selles, et 06.07.2014 04:13 leidis asukohas *** aset järgmine sündmus: H.P juhtis 06.07.2014 a kella 04:13 paiku *** tänaval sõiduautot Ford Mondeo reg.nr ***, olles ise alkoholjoobes. Tõendusliku alkomeetri lõplik näit 0,77 mg/l. Kohtueelse menetlusega on tuvastatud, et 06.07.2014.a 04.13 paiku märkasid teenistusülesandeid täitvad politseiametnik Jaanus Keert ja piirivalvur Maarja Laidla, seistes patrullautoga Kuressaare kesklinnas Ferrumi kaubanduskeskuse juures, mööda Tallinna tänavat lähenemas sõiduautot Ford Mondeo reg.nr***, mille juht ületas ametnike hinnangul silmnähtavalt piirkiirust. Jaanus Keert ja Maarja Laidla järgnesid patrullautoga sõiduautole Ford Mondeo reg.nr *** auto liikus Tallinna tänavalt Raekoja tänavale ja seejärel Kuresaare kultuurimaja taga asuvasse parklasse, kus juht parkis sõiduauto parkimiskohti eraldavale valgele joonele. Sõiduauto juht oli autos üksinda. Sõiduauto Ford Mondeo reg.nr *** juhiks osutus H.P. Maarja Laidla tuvastas H.P kohapeal indikaatorvahendiga alkoholijoobe. PPA ametnikud toimetasid H.P Kuressaare politseijaoskonda, kus tal kell 04:30 mõõdeti tõendusliku alkomeetriga Lion Intoxilyzer 800 nr 80005399 alkoholisisalduseks väljahingatavas õhus 0,86 mg/l, laiendmääramatus 0,09 mg/l, lõplik tulemus 0,77 mg/l.
karistus teo toimepanemise aja seaduse järgi. KarS lg 3 sõnastuses ei raskendata uue normiga isikute olukorda. Eeltoodust tulenevalt palub H.P kohtul arvutada päevamäär teo toimepanemise aja seaduse järgi. Maakohtu seisukoht Kohus on seisukohal, et tõendamiseseme asjaolud on selged. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on süüdistus tõendatud. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. H.P’ i teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud kas rahaline karistus või kuni kolme aastane vangistus. Kohus leiab, et süüdistatava karistamine vangistusega ei ole põhjendatud ja leiab, et teda on võimalik mõjutada rahalise karistusega. Kohus leiab, et kuigi käesolevaks ajaks on seadusest tulenev miinimumpäevamäära muudetud, tuleb H.P suhtes kohaldada KarS § 5 lõikest 2 tulenevast põhimõttest lähtudes miinimumpäevamäära suurust, mis kehtis H.P-le süüks arvatud kuriteo toimepanemise ajal. Siin nõustub kohus süüdistatava kirjalikus seisukohas märgituga. KarS § 44 lg1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30 kuni 500 päevamäära. Vastavalt KarS §-le 44 lg 2 arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 3,20 eurot. Tõendist isiku maksustava tulu kohta nähtub, et süüdistava H.P keskmine päevasissetulek on alla 3,20 eurot. Seega tuleb rahalise karistuse kohaldamisel arvestada miinimumpäevamääraga 3,20 eurot. Eeltoodud kaalutlustel nõustub kohus prokuröri ettepanekuga süüdistatavale mõistetava karistuse osas , väljaarvatud miinimumpäevamäära suuruse osas eeltoodud kaalutlustel. KarS § 50 lg1 p1 alusel mootorsõiduki ohutu liiklemise või käitumiseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest võib süüdimõistetule või süüdlasele kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks kohtu poolt. KarS § 50 lg2 alusel mootorsõiduki juhtimise õigust ei või ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Käesolevas kriminaalasjas ei esine seaduslikku alust, mis välistaks lisakaristuse kohaldamise. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas tuleb H.P-lt riigi tuludesse menetluskuluna seoses teise astme kuriteo toimepanemisega KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel riigituludesse välja mõista süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 585 € . Sundraha suuruseks on KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt II raskusastme kuriteos süüdimõistmisel 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2015.a., so. käesoleva kohtuotsuse tegemise ajal 390.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x390,00 eurot = 585 eurot. KrMS § 180 lg3 alusel määrab kohus sundraha tasumisele ositi aasta peale.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.