lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-11-12500/108

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudHarju Maakohus Liivalaia kohtumaja · 26.01.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Kohtuasja number
1-11-12500/108
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
26.01.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
865
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-11-12500/29Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium17.07.20121-11-12500/97Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus14.10.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-11-12500

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

26.01.2015.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-11-12500

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Ave Mõistlik

Kohtuasi

Vangla esitatud materjalid P.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu

P.M (ik: XXX viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg,

19.01.2015.a Tallinn kaugkohtuistung

Liivalaia

kohtumaja,

avalik

koht

RESOLUTSIOON

1.Vabastada P.M karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 24.04.2016.a alates kohtumääruse jõustumisest ning määrata ta selleks tähtajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
2.KarS § 76 lg 5 alusel allutada P.M katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3.Kohaldada P.M-i suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 4) läbida kriminaalhooldusametniku valikul sotsiaalprogramm; 5) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased.
4.P.M-ile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
5.P.M vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale ja P.M-ile. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 31.12.2014.a Harju Maakohtule kinnipeetava P.M-i kohta koostatud materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 30.04.2012.a kohtuotsusega tunnistati P.M süüdi KarS § 118 p 1 järgi ja mõisteti talle KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2 alusel karistuseks 4 aastat vangistust. Karistuse algus oli 24.04.2012 ja karistuse lõpp on 24.04.2016. P.M-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav osales sotsiaalprogrammis „Eluviisi treening“, „Viha juhtimine“ ja „Võida“ , distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanemisjärgselt asub elama endisesse elukohta Antsla valda Kraavi külla. Vabanemisejärgselt kindel töökoht puudub, kuid on olemas toetav sotsiaalne võrgustik perekonna näol. P.M-i kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on vabanemisjärgselt kindlustatud elukohaga ja toetava sotsiaalse võrgustikuga, kuid puudub kindel töökoht.

P.M taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Prokuröri abi Veera Kremez esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokurör abi ei toeta P.M-i tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Arvesse tulev võtta eelkõige tema poolt toimepandud kuriteo raskust. Isik kannab karistust raske isikuvastase kuriteo eest – raske tervisekahjustuse tekitamise eest, kusjuures kuritegu on toime pandud katseajal. Karistusaja lõpuni on pikk aeg. Võttes arvesse ülaltoodud asjaolusid, leiab, et isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ei ole õigustatud, see ei oleks kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvide ja ühiskonna üldise õiglustundega. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud P.M-i arvamuse, leiab, et P.M-i võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik P.M-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik P.M-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 3korral kriminaalkorras karistatud ja ta kannab oma 1. vangistust. Tema poolt toimepandud kuriteod on eriliigilised – vargus, joobes juhtimine ja raske tervisekahjustuse tekitamine. Süüdimõistetu puhul on kõikidel kuritegudel olnud soodusteguriks alkoholi tarvitamine. Kuigi P.M-i korduvad karistused näitavad pigem senist P.M-i negatiivset hoiakut õiguskuulekasse käitumisse, arvestab kohus kinnipeetava kohtuistungil avaldatud kahetsusega toimepandud kuriteo üle, tema valmidust hakata vabaduses tegelema oma alkoholiprobleemiga ning kinnitust, et ta on enda õigusvastasest käitumisest vajalikud järeldused teinud. Kuna kinnipeetava karistusaja lõpuni on ligikaudu 1 aasta ja 3 kuud vangistust, võimaldab kinnipeetava allutamine kriminaalhooldusele kohaldada P.M-i üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas P.M-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Kohtu hinnangul saab kinnipeetav läbi kriminaalhoolduse tuge oma edasise elu korraldamisel ning katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Vastavalt kriminaalhooldusseaduse §-le 1 lõike 1 valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohus arvestab ka, et vabanedes on kinnipeetaval olemas garanteeritud elukoht, lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka kinnipeetav, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kaasa kinnipeetava edasise elu korraldamisel vastavalt ühiskonnas aktsepteeritavatele hoiakutele ja tõekspidamistele. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust.

Tatjana Bogdanova Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.