Pärnu Maakohus
Kohtunik
Indrek Saar
Kohtuistungi sekretär
Aivi Meister
Prokurör
Aarne Pruus
Kohtuistungi aeg
22.jaanuar 2015.a.
Määruse tegemise aeg
22.jaanuar 2015.a.
Kriminaalasja number
1-14-9951
Kriminaalasi Süüdistatav
Valdo Reimani süüdistusasi KarS § 418 lg. 2 p.1 järgi üldmenetluses Valdo Reiman, isikukood 36105290313, EV kodanik, emakeeleks eesti keel, kõrgharidusega, kriminaalkorras karistamata, xxxxxxxxxx spetsialist, elukoht xxxxx xxxxxx txxxx
Kaitsja
vandeadvokaat Alan Biin
Kohaldatud menetlusnormid
KrMS §§ 385 p. 10, 274 lg. 5, 276 lg. 2,
Lõpetada kriminaalasja menetlus Valdo Reimani süüdistuses KarS § 418 lg. 2 p. 1 järgi avaliku huvi puudumise tõttu. Panna Valdo Reimani kohustuseks hüvitada 19.aprilliks 2015.a. riigile ekspertiisi tegemisega seotud kulu 420 eurot ja sellele lisaks tasuda riigi tuludesse 800 eurot. Summad tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Tasumisel märkida viitenumber 99915700004596 ja selgituseks kohtuasja nr 1-14-9951. Kohustuste mittetäitmise korral uuendab kohus prokuröri taotluse alusel kriminaalmenetluse.
Tühistada Valdo Reimani suhtes kohaldatud elukohast lahkumise keeld.
Määrus ei ole vaidlustatav. Asjaolud Valdo Reimani süüdistatakse alljärgnevas: I pärast 1996. aasta suvel toimunud Erna retke sai ebaseaduslikult enda valdusse Kaitseliidu Rapla malevale kuuluva laskekõlbuliku tulirelva Makarov GB6128 koos püstolitasku ja kahe laetud padrunisalvega; lisaks padrunisalvedes olnud padrunitele omandas eeluurimisel tuvastamata ajal vähemalt 10 sama püstoli padrunit ja 23 tulirelvapadrunit kaliibriga 5,45 x 39 mm, 4 tulirelvapadrunit kaliibriga 7,62 x 39 mm, 2 tulirelvapadrunit kaliibriga 5,56 x 45 mm ja 8 tulirelvapadrunit kaliibriga 5,6 mm ja hoidis eespool nimetatud püstolit ja padruneid ebaseaduslikult oma valduses xxxxxx xxxxx xxx juurde kuuluvas keldriboksis kuni 2011 detsembrini. Valdo Reimanile ei olnud Kaitseliidu poolt väljastatud püstoli Makarov GB6128 kandmise luba, mistõttu oli selle püstoli ja padrunite hoidmine oma elukoha keldriboksis vastuolus sel ajal kehtinud Kaitseliidu seaduse § 26 lõigetega 5 ja 8 ja praegu kehtiva Kaitseliidu seaduse §-ga 43, millede kohaselt oli kaitseliitlasel õigus kanda ja hoida oma elukohas tulirelvi ja laskemoona Kaitseliidu poolt väljastatud dokumendi alusel ning õiguse relva kandmiseks ja kasutamiseks annab kaitseliitlasele Kaitseliidu ülema või maleva pealiku poolt väljastatud relvakandmisluba. Oma elukohas tulirelva ja sellele juurde kuuluva laskemoona hoidmine on lubatud Kaitseliidu ülema või malevapealiku kirjalikul nõusolekul. Samuti puudus V.Reimanil Relvaseaduse § 32 ja 34 alusel väljastatud relva soetamise luba ja relvaluba püstolile Makarov ning 5,45x39 mm, 7,62x39 mm, 5,56x45 mm, 5,6 mm kaliibriliste tulirelvade laskemoona soetamiseks ja käitlemiseks. II Omamata 9x18 mm ja 7,62x45R mm kaliibriliste tulirelvade osas Kaitseliidu poolt antavat vajalikku luba, omandas kindlaks tegemata ajal ja kohast 113 padrunit kaliibriga 9x18 mm ja 208 vintpüssipadrunit kaliibriga 7,62x54R mm, milliseid hoidis ebaseaduslikult oma elukohas xxxxxxx xxxxxx x korteris nr x asuvas relvakapis kuni 22.veebruaril 2012 toimunud läbiotsimiseni. Nende padrunite hoidmine oma elukohas oli vastuolus eelmise Kaitseliidu seaduse § 26 lõigetega 5 ja 8, millede kohaselt oli kaitseliitlasel õigus kanda ja hoida oma elukohas tulirelvi ja laskemoona Kaitseliidu poolt väljastatud dokumendi alusel ja praegu kehtiva Kaitseliidu seaduse §-ga 43, mille kohaselt on kaitseliitlasel õigus relva kandmiseks ja kasutamiseks Kaitseliidu ülema või maleva pealiku poolt väljastatud relvakandmisloa alusel ning oma elukohas tulirelva ja sellele juurde kuuluva laskemoona hoidmine on lubatud Kaitseliidu ülema või malevapealiku kirjalikul nõusolekul. Samuti puudus V.Reimanil Relvaseaduse § 32 ja 34 alusel väljastatud relva soetamise luba ja
relvaluba niisugustele tulirelvadele, mis oleks andnud õiguse 9x18 mm ning 7,62x54R mm kaliibriliste tulirelvade laskemoona omandamiseks ja hoidmiseks. V. Reimani tegevus oli vastuolus ka Relvaseaduse § 34 lõikega 2 ja 45 lg. 1, mille kohaselt annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse käidelda relvaloale kantud relva laskemoona ja relva ja laskemoona võib hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. III Lisaks lubatud 120 automaadipadrunile omandas kindlaks tegemata ajal ja kohast 480 padrunit kaliibriga 7,62x51 mm, milliseid hoidis ebaseaduslikult oma elukohas Raplas Välja 8 korteris nr 6 relvakapis kuni vabatahtliku üleandmiseni 28.veebruaril 2012.a. Kaitseliidu poolt 21.12.2010 väljastatud relvakandmisluba RA000 821 andis õiguse käidelda automaadi AK-4 padruneid kaliibriga 7,62x51 mm. Kaitseväe juhataja 30.aprilli 2009 käskkirja nr. 183 „Laske- ja lahingumoona lahingukomplektide kinnitamine“ kohaselt on automaadi AK-4 lahingumoona komplekti suuruseks 120 padrunit. Relvaseaduse § 3 lg.2 alusel vastu võetud Kaitseministri 23.03.2003 määrusega nr 4 kehtestatud „Sõjaväerelvade käitlemise ja üleandmise ning lahingutehnika väljaveo ja sisseveo kord“ paragrahv 28 lg. 5 kohaselt võib asutuse või struktuuriüksuse juht käskkirjaga lubada kaadrikaitseväelasel, teenistujal või Kaitseliidu tegevliikmel hoida talle kinnitatud sõjaväerelva ja kuni ühte lahingukomplekti laskemoona oma elukohas ja kanda teenistusvälisel ajal. Kaitseliidu Rapla maleva pealiku 28.detsewmbri 2010 käskkirja nr. RA-0.3.-6/21463U ja Vara tasuta kasutamise lepingu nr.19/10 alusel oli Valdo Reimanile väljastatud automaadi AK-4 lahingukomplekt 120 padrunit. Valdo Reimani tegevus on kvalifitseeritud KarS § 418 lg. 2 p.1 ette nähtud kuriteona, mis seisnes tulirelva ja laskemoona ebaseaduslikus omandamises ja hoidmises. Valdo Reiman ei vaidle süüdistusele vastu. Kohtuistungil antud ütluste kohaselt sai ta oma keldriboksis olnud püstolist teada 2012.a. veebruarikuus, kui politseiametnikud tulid läbiotsimist tegema. 1996 Erna retkel langeid Rapla maleva võistlejat välja ja võistkond katkestas. V.Reiman oli võistkonna esindaja ja ta viis nende meeste eest Rapla malevasse ära varustuse, mille andis üle selleaegsele tagalaülemale ORle. 1999.a. selgus, et üks püstol oli puudu ja sellepärast helistati ka V.Reimanile. Ta vaatas kodus oma relvakapi üle ja seda püstolit ei olnud. On võimalik, et püstol jäi 1996,.a. koos muu varustusega tagastamata. Mingit kohustust püstol tagasi viia tal ei olnud. Kui püstolit 1999 kui otsima hakati, siis ei mäletanud ta enam kõiki detaile ja peab võimalikuks, et püstol ununes tema kätte. V.Reiman ei ole näinud ega aru saanud, et keldriboksi oleks sisse tungitud ja sealt midagi varastatud. Keldriboks on erinevat varustust täis. Üks kord kutsuti V.Reiman politseisse ja selgus, et sinna olid toodud tema kiiver ja kott dokumentidega, millised oli leitud korteri 16 keldriboksist. Oli ka juhus, kui keldri lukud olid puruks pekstud - nii keldri välisukse ja rea bokside lukke. Abikaasa käis vaatamas, kuid tema boksi lukud olid siis justkui terved. Gaasimaski kotis olnud padrunite kohta V.Reiman midagi öelda ei oska. 5,45 mm kaliibrilise automaadi padruneid ei ole tal pärast Nõukogude aega olnud. Keldris käis V.Reiman siis, kui sealt midagi vajas. Ta ei osanud arvata, et ühes gaasimaskikotis oli relv. Niisuguseid kotte oli keldris mitu ja nendes olid erinevad asjad. Seda, et üks gaasimaski kott vahepeal keldrist kadunud oli, seejärel tagasi pandi ja siis uuesti kadus, V.Reiman tähele ei pannud.
Relvakapis olnud padrunid kaliibriga 9x18 ehk Makarovi püstoli padrunid olid ostetud ajal, kui see relv oli V.Reimanile kaitseliidu poolt antud teenistusrelv. Relvaloa alusel oli võimalik relvakauplusest padruneid juurde osta, et lasketiirus käia. Padrunid koguneid jääkidena ja jäid relvakappi pärast seda, kui Makarovi püstol ära võeti ja teine teenistuspüstol anti. Padrunid kaliibriga 7,62x 54 R või 53R ehk vene vintpüssi padrunid jäid Kaitseliidu taasloomise ajast Nõukogude aja lõpus. V.Reimani poole pöörduti varustuse hankimisel abi saamiseks ja neid padruneid said kaitseliidu asutajad Pärnu ja Nõmme üksustest. Osa padruneid võis lihtsalt jääda üle. Padrunid kaliibriga 7.62x51 padrunid on ostetud relvaloa alusel kauplusest selleks, et lasketiirus käia. jäänud Need tõi töökaaslane, kellega koos käisid kolmapäeviti Männiku tiirus laskmas. Külmade ilmade tõttu jäid padrunid 2011 ja 2012 talvel kasutamata, sest väljas oli liiga külm. Padrunid jäid V.Reimani koju relvakappi. V.Reiman saab aru, et eespool nimetatud padrunite hoiustamine relvakapis sellisel viisil ei olnud õige tegu. Keldris padrunite olemasolust ta midagi ei teadnud. Prokurör esitas taotluse kriminaalasja menetluse lõpetamiseks seoses avaliku menetlushuvi puudumisega vastavalt KrMS § 202 lg. 1, kuna süüdistatav on varem karistamata ja ei ole takistanud eeluurimise läbiviimist, teda iseloomustatakse Päästeametist positiivselt ja kuriteost on möödunud peaaegu kolm aastat, Prokurör teeb ettepaneku panna süüdistatava kohustuseks hüvitada riigi tuludesse 19.aprilliks 2015.a. ekspertiisi tegemise kulu 420 eurot ja sellele lisaks riigi tuludesse veel 1000 eurot. Süüdistatav ja kaitsja nõustusid nendel tingimustel kriminaalmenetluse lõpetamisega. Kohtu seisukoht Prokuröri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 lg. 1 alusel tuleb rahuldada, kuna V.Reimani süüd laskemoona hoidmises oma relvakapis ei saa lugeda suureks. Kohtul ei ole alust kahelda, et 208 vintpüssipadrunit kaliibriga 7,62x54R mm jäid V.Reimanni elukohta Kaitseliidu taastamise ajast. Kaitseliidu Rapla Maleva pealiku 02.novembri 2004.a. käskkirja alusel anti V.Reimanile püstoli PM kandmise luba ja 28.detsembri 2010.a. käskkirja alusel luba 7,62 mm kaliibrilise automaadi AK-4 kodus hoidmiseks. Kohtul puudub alus kahelda V.Reimani ütlustes nende relvade jaoks vajalike padrunite ostmise kohta. Asjas ei ole vaidlust, et kõik süüdistuses nimetatud padrunid peale 47 keldris olnud padruni olid relvakapis ega olnud kõrvalistele isikutele kättesaadavad. V.Reimani isiksust ja sõjaväelist ettevalmistust arvestades tuleb välistatuks lugeda tema otsene tahtlus või kavatsus hoida maja keldris relva ja padruneid. Kohtul ei ole alust kahelda V.Reimani ütlustes, et keldris on hoiul palju Kaitseliidu jaoks vajalikku varustust. Muuhulgas on seal ka Nõukogude armees kasutusel olnud gaasimaskide kotte, millede sees on muud asjad. Tõendatuks tuleb lugeda, et relvade väljaandmise ja tagastamise arvestus oli 1996.a. Kaitseliidu Rapla Malevas puudulik. Teenistusliku juurdluse kokkuvõtte kohaselt ei olnud süüdistuses märgitud püstoli väljaandmise kohta 1996.a. Erna retkest osavõtjale ühtegi märget. Nõuetekohane arvestus relvade üle oleks ilmselgelt relva eksliku tagastamata jätmise välistanud. Kohtul ei ole alust kahelda V.Reimani ütlustes, et kolm aastat hiljem teenistusliku juurdluse käigus seletust andes ei olnud kõik asjaolud enam meeles ja kinnitus relva tagastamise kohta koos muu varustusega oli tahtmatu eksitus. Kohus peab otstarbekaks panna KrMS § 202 lg. 2 p.p. 1 ja 2 kohaselt V.Reimani kohustuseks hüvitada riigile menetluskulu 420 eurot ja sellele lisaks veel 800 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Saar
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.