Kalver Mäeste süüdistuses KarS § 114 p 1 järgi üldmenetluses
Apelleeritud kohtuotsus
Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja) 28. oktoobri 2014 otsus
Apellatsioonide ja määruskaebuse esitajad
vandeadvokaat Rein Napa
Prokurör
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ülle Hõrak
Süüdistatav
Kalver Mäeste (isikukood XXX), Eesti Vabariigi kodanik, keskeri haridus, ei tööta, kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole. Elukoht: XXX. Tõkend vahistamine. Kinni peetud 29.12.2013.
Kaitsja
vandeadvokaat Rein Napa
Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
12. jaanuar 2015, Tartu
süüdistatav Kalver Mäeste
RESOLUTSIOON
1.Tartu Maakohtu 28. oktoobri 2014 kohtuotsus Kalver Mäeste süüditunnistamises ja karistamises KarS § 114 p 1 järgi tühistada osaliselt, s.o karistuse mõistmise osas.
2.Kalver Mäestele mõista KarS § 114 p 1 järgi karistuseks 12 aastat vangistust.
3.
Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
4.Kaitsja apellatsioon rahuldada, süüdistatava apellatsioon ja määruskaebus jätta rahuldamata.
5.Välja maksta riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Rein Napa kasuks 480 eurot vandeadvokaat Rein Napa poolt apellatsioonimenetluses Kalver Mäestele riigi õigusabi osutamise eest. 5.1 Advokaadibüroole Rein Napa välja makstav õigusabitasu 480 eurot jätta riigi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD: Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kalver Mäeste anti kohtu alla süüdistatuna KarS § 114 p 1 järgi selles, et tema ajavahemikul 28.12.2013 kella 20:30 kuni 29.12.2013 kella 08:30 XXX mõrvas Silvi Paidu piinaval ja julmal viisil, põhjustades ohvrile suurt valu ja kauakestvaid vaevusi. K. Mäeste suhtus erilise hoolimatusega inimelusse kui väärtusesse. K. Mäeste peksis korduvalt tahtlikult S. Paidut rusikate ja jalgadega pähe, lõi ja surus rindkerele eest taha, hoidis kannatanust kätega kinni, millega põhjustas kannatanule pea, kaela, kere ja jäsemete vigastused – verevalumid ja pehmete kudede turse, roidemurrud, nahaalused verevalumid, nahamarrastused ja suu limaskesta vigastused. Lisaks amputeeris K. Mäeste S. Paidu vasaku kõrva terava lõikeservaga seni tuvastamata esemega. Eeltoodud tegevusega põhjustas K. Mäeste S. Paidu surma. S. Paidu surma põhjustas keha kinnine tömp trauma tugevasti väljendunud verevalumitega pea pehmetes kudedes, verevalumitega mõlemal pool roietevahelises lihastes V roide murrukoha ümber ja seljalihastes, kõhukelmetaguses ruumis, tagumises keskseinandis ja peensoolekinnistis ning vasaku kõrva traumaatiline amputatsioon terava esemega. Vigastuste tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust. S. Paidu surm saabus lühikese ajavahemiku, s.o kuni mõne tunni järel pärast kõigi vigastuste saamist. Tapmine on toime pandud piinaval viisil, kuna K. Mäeste on põhjustanud S. Paidule suurel hulgal vigastusi tugevate löökidega vähemalt nelja tunni jooksul mitmetesse elutähtsatesse organitesse, mis on tugevasti väljendunud verevalumitega, millised vigastused põhjustasid kannatanule suurt valu ja kauakestvaid vaegusi. Tapmine on toime pandud julmal viisil, kuna K. Mäeste amputeeris S. Paidu vasaku kõrva elupuhuselt suremise protsessi käigus, millega väljendas erilist hoolimatust inimkeha ja inimelu väärtuste suhtes. Kõrva amputeerimisega kui ebainimliku teoga väljendas K. Mäeste erilist põlgust ohvri suhtes.
2.Tartu Maakohtu 28.10.2014 otsusega mõisteti K. Mäeste õigeks KarS § 114 p 1 järgi osaliselt, s.o S. Paidu tapmises piinaval viisil. Samuti jäeti süüdistusest välja surma põhjustamine S. Paidule rindkerele rõhumisest ja kannatanust kätega kinnihoidmisest ning seoses väiksemate nahaaluste verevalumite, nahamarrastuste ja suu limaskestale vigastuste tekitamisega ning tapmine loeti toimepanduks 28.12.2013 kella 21 ja 29.12.2013 kella 2 vahel. K. Mäeste tunnistati süüdi KarS § 114 p 1 järgi julmal viisil tapmises ning teda karistati 14aastase vangistusega. K. Mäestel mõisteti Eesti Vabariigi kasuks välja 2500 eurot menetluskulude katteks. Menetluskulud 1911,99 euro ulatuses jäeti riigi kanda.
ESIMESE ASTME KOHTUOTSUSE SISU
3.Maakohus luges tõendatuks, et K. Mäeste, olles alkoholijoobes, 28.12.2013 kella 21 ja 29.12.2013 kella 2 vahel Põlvamaal Mikitamäe vallas Mikitamäe külas Pargi 4 korteris nr 8 tappis S. Paidu julmal viisil, pekstes viimast korduvalt rusikate ja jalgadega pähe ja kehasse ning lõikas ära viimase vasaku kõrva, mille tagajärjel tekkis verevalumitest pea pehmetes kudedes, mõlemal pool roietevahelistes lihastes V roide murrukoha ümber, seljalihastes, kõhukelmetaguses ruumis, tagumises keskseinandis ja peensoolekinnistis ning kõrva amputatsioonist äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust ning S. Paidu surm. Oma järeldusi põhistas maakohus järgmiselt. 3.1 Kohus leidis, et K. Mäeste ütlused, et S. Paidu surma võisid põhjustada komistamisest või epilepsiahoogudest tingitud kukkumised koridoris ja köögis ning viimase kõrv tuli pea küljest ära vere pühkimise käigus, on mitteusaldusväärsed ja vastuolus kohtus uuritud tõenditega, mistõttu kohus ei saa neid arvestada ega neile tugineda. Kohus tugines seejuures kohtuarstlikule ekspertiisile koos fotodega, millest tuleneb, et S. Paidu surma põhjustasid tema peale ja kehale (sh rindkerele) kõvade tömpide esemetega tekitatud vigastused ning kõrva äralõikamine terava lõikeservaga esemega, millede tüsistustena tekkis tal äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust. 3.2 K. Mäeste verekahtlase määrdumisega käed ja riided ning korterist leitud kingad, samuti sündmuskoha vaatlustel ja kohtuarstlikus ekspertiisiaktis sedastatud faktid ning tunnistajate Kaja Rõžikovi, Maie Tammisto ja Anna Smorodina ütlused majast kostnud helide kohta kogumis kinnitavad kohtule veenvalt, et süüdistatav peksis köögi põrandal korduvalt S. Paidut rusikate ja kängitsetud jalahoopidega valdavalt pähe ja kehasse ning lõikas ära viimase kõrva, mille tagajärjel suri S. Paidu ägeda verekaotuse tõttu. 3.3 K. Mäeste väited, et ta ei peksnud jalgadega S. Paidut, on vastuolus teiste tõenditega. Nii nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollidest, et üks K. Mäeste kingadest (parem) asus köögis tooli all ning teine (vasak) esikus, kusjuures mõlemad kingad olid verega koos. Juhul, kui K. Mäestel poleks olnud S. Paidu peksmise ajal kingi jalas, siis ei oleks need saanud sellisel viisil külgedelt ja pealt verega kokku. Ka oli vasaku jala kinga pealis ninaosas tallast eraldunud, mis tõendab veenvalt, et K. Mäestul olid S. Paistu peksmise ajal kingad jalas ning viimase tugevajõulistest ja intensiivsetest löökidest tuli vasaku kinga ninaosa talla küljest lahti. 3.4 K. Mäeste väited, et S. Paidu pea küljest eraldus kõrv justkui iseenesest verepühkimise ajal, pole eluliselt usutav ning on täielikult ümber lükatud kohtuarstliku ekspertiisiaktiga. Antud ekspertiisiakt kinnitab usaldusväärselt, et S. Paidu vasak kõrv on ära lõigatud terava lõikeservaga esemega ning seda on tehtud lühikest aega enne surma või surma saabumisel. 3.5 Kohtuarstlikust ekspertiisiaktist saab tõsikindlalt järeldada, et S. Paidul esines keha kinnine tömp trauma tugevasti väljendunud verevalumitega pea pehmetes kudedes, verevalumitega mõlemal pool roietevahelistes lihastes V roide murrukoha ümber ja seljalihastes, kõhukelmetaguses ruumis, tagumises keskseinandis ja peensoolekinnistis ning vasaku kõrva traumaatiline amputatsioon terava esemega. Juhul, kui K. Mäeste ei oleks jalgade ja rusikatega S. Paidut peksnud ning kõrva ära lõiganud, siis ei oleks viimasel tekkinud ka eelmärgitud kehavigastusi ning neist tingitud ägedat sisemist ja välist verekaotust. Järelikult oli S. Paidu surm vahetus põhjuslikus seoses K. Mäeste vägivallategudest. 3.6 Vaatamata sellele, et K. Mäeste võis teha S. Paidule kunstlikku hingamist ning selle käigus rõhuda kätega viimase rindkerele, ei ole S. Paidul esinenud V roide murrud keskrangluujoonel ja sellest tingitud verevalumid seotud tema elustamistoimingutega, vaid peksmisega. Süüdistatav on ise väitnud, et proovis S. Paidut elustada alles hommikul, s.o kella
8 paiku, kui tuli naabermajast katelt kütmast. Kuna 29.12.2013 hommikul oli S. Paidu juba surnud ja kohtuarstliku ekspertiisiakti kohaselt viimasel surmajärgseid vigastusi ei avastatud, siis saab asuda seisukohale, et mõlemapoolne V roide murd keskrangluujoonel ja sellega kaasnenud verevalumid sai süüdistatav S. Paidule põhjustada peksmisega. Seega tuleb K. Mäeste süüdistusest tõendamatuse tõttu välja jätta surma põhjustamine Silvi Paidule rindkerele rõhumisest. 3.7 Kohtuarstliku ekspertiisiaktiga on tuvastatud, et võitlusele või enesekaitsele viitavaid vigastusi S. Paidu kehal ei avastatud. S. Paidu oli enne surma saabumist tarvitanud alkoholi, kusjuures tema veres leidus 3,72 mg/g ja silma klaaskehavedelikus 3,96 mg/g etanooli. Arvestades asjaolu, et S. Paidu oli surmaeelselt raskes alkoholijoobes ning rusika ja/või jalalöögist pähe võis ta kiiresti kaotada teadvuse ning tema surm saabus suhteliselt lühikese ajavahemiku järel pärast vigastuste saamist, siis ei ole kohtu arvates põhjendatud käsitleda K. Mäeste tegu tapmisena piinaval viisil. Ka on kohtuarstliku ekspertiisiaktis asutud seisukohale, et organismis kõrge etanoolisisalduse tõttu ja vigastuste tagajärjel tekkinud verekaotusest oli S. Paidu teadvus hägune. 3.8 K. Mäeste on varem korduvalt käitunud S. Paidu suhtes agressiivselt. Seda asjaolu kinnitavad usaldusväärselt eelkõige kannatanu R.K. i ja tunnistaja A.M. lu kohtus antud ütlused, kohtuotsus (tl 140-141) ning väljavõte S. Paidu tervisekaardist (tl 88) ja politsei andmebaasist (tl 89-99). R.K. i ja A.M. lu ütluste kohaselt tarvitasid S. Paidu ja K. Mäeste koos alkoholi ning siis hakkas süüdistatav vägivallatsema. Kuna süüdistataval oli kalduvus muutuda alkoholijoobes agressiivseks ning oli 28.12.2013 õhtupoolikul tarvitanud alkoholi, siis on eluliselt usutav, et alkoholijoobest tingituna hakkas ta samal õhtul järjekordselt S. Paistu suhtes füüsilist vägivalda tarvitama. 3.9 Asjaolust, et lisaks jõhkrale peksmisele, lõikas K. Mäeste ära S. Paidu vasaku kõrva, saab järeldada, et tal oli teo sooritamise eriline põlgus ohvri keha ja elu vastu. Kõrva amputeerimist süüdistatava poolt tuleb pidada äärmiselt ebainimlikuks teoks. Kuna taolise brutaalse teoga kaasnes kannatanul äge väline verekaotus, mis koosmõjus muude oluliste vigastusega põhjustas S. Paidu surma, siis tuleb viimase tapmist lugeda toimepanduks julmal viisil. 3.10 K. Mäeste tegutses S. Paidu surma põhjustamises julmal viisil vähemalt kaudse tahtlusega. Lõigates ära S. Paidu vasaku kõrva, pidi süüdistatav vähemalt möönma, et selline brutaalne tegu võib põhjustada ohvrile ka valu ja kannatusi ning ägeda verejooksu tõttu surma. K. Mäeste tunnistas, et ta teadis, et pähe löömine võib põhjustada inimese surma ning köögis peksmise järgselt sai aru, et S. Paidu on surnud. K. Mäeste tappis S. Paidu otsese tahtlusega, kuna K. Mäeste peksis S. Paidut korduvalt rusikate ja jalgadega üle kogu keha, kuid valdavalt siiski pähe ja rindkerre, s.o piirkondadesse, kus asuvad inimesel elutähtsad organid, ja lõikas ära veel viimase kõrva oli ta teadlik, et peksmise tõttu võib elukaaslane surra ja vähemalt möönis seda. 3.11 Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 24.01.2014 koostatud kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti (tl 131-137) järgi vastas K. Mäeste psüühiline seisund teo toimepanemise ajal ja ekspertiisi teostamisel alkoholisõltuvuse ja sellest põhjustatud isiksushäire tunnustele. Samuti esineb K. Mäestel residuaalne skisofreenia. Samas pole nimetatud psüühikahäirete kogum takistanud ega piiranud tema võimet aru saada oma teo keelatusest ega oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida. Kohtuistungil oli süüdistatava mõtlemine suhteliselt loogiline, häireteta ning kohati oma tegu varjata püüdev. Seega võib süüdistatava käitumisest kohtuistungil ning kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktis sedastatust järeldada, et vaatamata vaimuhaigusele ja psüühikahäirele oli ta kuriteo
toimepanemise ajal ja praegu võimeline aru saama oma käitumise keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima. Kuriteo toimepanemise ajal ei esinenud tal luulust ja meelepetetest, kognitiivsete võimete häirest ega teadvusehäirest põhjustatud käitumist. Samuti ei ole K. Mäestet võimalik käsitleda piiratult süüdiva isikuna, sest tema võime aru saada kuriteo keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele juhtida ei olnud esinenud vaimuhaigusele ja psüühikahäirele sedavõrd intensiivne, et oleks oluliselt piiranud tema arusaamis- ega tegutsemisvõimet. 3.12 Karistuse mõistmisel arvestas kohus isiku süüd, võimalust mõjutada teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tema karistust kergendavaks asjaoluks, kuigi ta pole oma süüd tapmises otseselt tunnistanud, luges kohus siiski puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavaks mittekoosseisuliseks asjaoluks saab KarS § 58 p 4 mõttes lugeda kuriteo toimepanemist isiku suhtes, kes oli süüdlasest majanduslikus ja perekondlikus sõltuvuses. Süüdistatav ja kannatanu olid aastaid elanud koos nagu mees ja naine. Tunnistaja A.M. lu ütluste ja valla iseloomustusega on tuvastatud, et kannatanu ei töötanud pikemat aega ning elatus põhiliselt süüdistatava pensionist. K. Mäestel puuduvad kehtivad kriminaalkaristused ning tal on üks kehtiv karistus liiklusalase väärteo eest. Varasem kriminaalkaristus kannatanu suhtes toimepandud kehalise väärkohtlemise eest on kustunud. Eeltoodut arvestades karistas kohus K. Mäestet tähtajalise vangistusega sanktsiooni keskmises määras, s.o 14-aastase vangistusega.
EDASIKAEBUSED JA SEISUKOHAD
4.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kaitsja Rein Napa, kes taotleb Tartu Maakohtu otsuse tühistamist K. Mäestele mõistetud karistuse osas. Kaitsja apellatsiooniväited on kokkuvõtlikult järgmised. 4.1 Maakohus märkis, et K. Mäeste ei tunnista oma süüd. Kaitsja seda seisukohta ei jaga. Prokuröri avakõne järel tõusis K. Mäeste püsti ja vastas kohtule, et on süüdistusest aru saanud ja tunnistab end täielikult süüdi. 4.2 Kaitsja nõustub kergendava asjaoluna puhtsüdamliku kahetsuse arvesse võtmisest. Kaitsja ei nõustu sellega, et kohus luges raskendavaks asjaoluks süüteo toimepanemist süüdlasest majanduslikus ja perekondlikus sõltuvuses oleva isiku suhtes. Kuigi kannatanul ei olnud pikemat aega sissetulekuid, ei saa asuda seisukohale, et ta oli süüdistatavast majanduslikult ja perekondlikult sõltuv. Korter, milles elati kuulus S. Paidule. 4.3 Lisaks leiab kaitsja, et süüdistataval ekspertiisi käigus tuvastatud psüühikahäired peaksid karistuse mõistmisel tooma kaasa kohtu orienteerumise mitte sanktsiooni keskmisele, vaid alammäära lähedasele määrale.
5.Maakohtu otsusele esitas määruskaebuse ja apellatsiooni ka süüdistatav K. Mäeste, kes taotleb otsuse tühistamist menetluskulude osas ning menetluskulude riigi kanda jätmist. Samuti taotleb süüdimõistetu enda õigeksmõistmist mõrvas ja kuriteo ümber kvalifitseerimist ning karistuse mõistmist sanktsiooni alammäära lähedases määras. 5.1 K. Mäeste tunnistab, et ta lõi kannatanut, ent ei peksnud teda jalgadega ning ei ole kindel, et S. Paidu suri just tema löökide tagajärjel. Kannatanul oli varasemalt vigastused. Kõrva kukkus ta katki ligemale kuu aega enne sündmust ning see ei olnud täielikult paranenud. Verd pühkides läks haav lahti, millest oli tingitud ka kõrva rebenemine ja verejooks. Kannatanu
tarvitas sageli alkoholi, millest oli tingitud ka suur verejooks. Võimalik, et S. Paidu suri just välise, mitte aga sisemise verekaotuse tõttu. 5.2 K. Mäestel puudus tahtlus kannatanut tappa ning ta ei soovinud S. Paistu surma. Nähes, et kannatanul ei ole elumärke, püüdis ta S. Paistut elustada, pöördus abi saamiseks naabri poole ja kutsus ta kiirabi. Sisemise verejooksu võis tekitada ka kannatanu elustamine. 5.3 Süüdistataval esinevad psüühikahäired ning on võimalik, et ta ei saanud aru oma teo keelatusest. Tema seisukord võib olla halvenenud. Seetõttu oleks vaja uurida tema varasemaid ütlusi, ekspertiisiakte ning vajadusel määrata uus ekspertiis. 5.4 Apellant vaidleb vastu ka temalt välja mõistetud menetluskuludele. Ta ei nõustu väljamõistetud 2500 euroga. K. Mäeste leiab, et maakohtu resolutiivosast ei selgu, millest nimetatud kulud koosnevad. Samuti ei selgu, miks mõisteti K. Mäestelt välja 2500 eurot, jättes 1911,90 eurot riigi kanda. K. Mäeste märgib, et ta ei töötanud enne vahistamist ja ka vanglas ei ole ta töötanud, mistõttu tal puuduvad vahendid vangistuse ajal menetluskulusid tasuda.
6.Ringkonnaprokuratuuri kirjalikus seisukohas leitakse, et kaitsja apellatsioon ei ole põhjendatud. Kohus on põhjendatult arvestanud karistuse mõistmisel sanktsiooni keskmist määra. Apellandi väide, et süüdistataval ekspertiisi käigus tuvastatud psüühikahäired peaksid kaasa tooma orienteerumise mitte sanktsiooni keskmisele vaid alammäära lähedasele määrale, ei ole asjakohased. 6.1 Süüdistatava psüühilist seisundit saab karistuse kergendamisel arvestada KarS § 35 sätestatud alustel piiratud süüdivuse korral KarS § 60 sätestatud alustel. Apellant rõhutab ka ise, et K. Mäeste ei ole piiratud süüdivusega isikuks. 6.2 Samuti on asjakohane kohtu järeldus karistust raskendava asjaolu esinemisest. Süüdistatav elas kannatanuga aastaid koos nagu mees naisega. Kannatanu ei töötanud pikemat aega ja elatus põhiliselt süüdistatava pensionist. Lisaks residuaalsele skisofreeniale on kannatanul alkoholisõltuvusest tekkinud isiksusehäire ning see põhjustas tal püsiva töövõimetuse ja sotsiaalse toimetuleku halvenemise. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
7.Ringkonnakohtu istungil jäid K. Mäeste ja tema kaitsja esitatud kaebuste juurde. Prokurör apellatsioonide ning määruskaebusega ei nõustunud ning taotles maakohtu otsuse muutmata jätmist.
8.Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning kuulanud istungil ära menetlusosalised, leiab, et süüdistatava apellatsioon ja määruskaebus jäävad rahuldamata, kuid kaitsja apellatsioon tuleb rahuldada. Alljärgnevalt käsitleb ringkonnakohus esmalt K. Mäeste apellatsioonist tulenevalt K. Mäestele etteheidetava teo tõendatust ning sellele antud õigusliku hinnangut, seejärel võtab seisukoha K. Mäestele mõistetud karistuse osas, järgnevalt hindab süüdistatava määruskaebuse põhjendatust seoses menetluskuludega ning lõpuks võtab seisukoha apellatsioonimenetluse kulude kohta.
9.Süüdistatav K. Mäeste leiab oma apellatsioonis, et maakohtu otsus tema süüdimõistmises ja karistamises KarS § 114 p 1 järgi tuleks tühistada ning tunnistada ta süüdi kergemas kuriteos.
Süüdistatav tunnistab, et lõi kannatanut, kuid ei peksnud jalgadega ning kannatanu ei saanud surra tema tegude tõttu. Kannatanul olid juba varasemalt vigastused. Samuti eitab ta kannatanult kõrva äralõikamist. Süüdistatav osundab oma psüühikahäiretele, mis võis tal takistada oma tegudest aru saamast. 9.1 Esmalt märgib ringkonnakohus, et K. Mäeste apellatsioon ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ning K. Mäeste süüdimõistmiseks kergemas kuriteos. Apellatsioonis korratakse sisuliselt samu argumente, mida K. Mäeste esitas juba maakohtus ning millele on maakohus kohtuotsuse põhjendustes omapoolsed tõenditele tuginevad vastuargumendid esitanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhistustega ning neid siinkohal tervikuna üle ei korda, toob välja vaid neist olulisemad. 9.2 Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et 29.12.2013 kell 8.36 saabus väljakutse peale kiirabi XXX korterisse, kus avastati toas voodis peksmisjälgedega ja vasaku kõrvata S. Paidu surnukeha. Nagu eelnevalt märgitud, tunnistab süüdistatav küll kannatanu peksmist, kuid mitte peksmist jalgadega, samuti ei ole ta kannatanult ära lõiganud kõrva. Surnu ekspertiisiakti kohaselt oli kannatanu surma põhjuseks keha kinnine tömp trauma tugevasti väljendatud verevalumitega pea pehmetes kudedes, verevalumitega mõlemal pool roietevahelistes lihastes V roide murrukoha ümber ja seljalihastes, kõhukelmetaguses ruumis, tagumises keskseinandis ja peensoolekinnistis ning vasaku kõrva traumaatiline amputatsioon terava esemega. Vigastuste tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust. 9.3 Vaidlust ei ole ka selles, et K. Mäeste riided ning käed olid verekahtlase määrdumisega. Sündmuskoha vaatlusprotokollide ning fotode alusel tuvastati ümberlükkamatult, et kannatanule tekitati surmavaid vigastusi köögipõrandal (1 kd, lk 36-65). Maakohus on põhjalikult analüüsinud sündmuskoha vaatlusprotokollidest ning neile lisatud fotodest nähtuvat, mis võimaldasid järeldada, et kannatanul ei saanud tekkida välist verejooksu kukkumisest vastu kõvasid esemeid (nt radiaator). Maakohtul ei tekkinud mingeid kahtlusi selles, et K. Mäeste peksis S. Paidut pähe ja kehasse lisaks kätele ka jalgadega. Nimelt saab nimetatud asjaolu järeldada sellest, et sündmuskohalt leiti K. Mäestele kuuluvad verised kingad (veremäärdumus jalatsite külgedel ja peal). 9.4 K. Mäeste selgitus kannatanu kõrva n.ö iseeneslikust eraldumisest vere pühkimise käigus on ümber lükatud surnu ekspertiisiaktis toodud ekspertarvamusega, mille kohaselt vasak kõrv on ära lõigatud terava lõikeservaga esemega ning seda on tehtud lühikest aega enne surma või surma saabumisel. Ka ei ole arvestatav süüdistatava väide, et kannatanul olid juba varem vigastused või sai ta vigastusi n.ö elustamise käigus. Nimelt on surnu ekspertiisiaktis tooduga see üheselt välistatud, kuna kannatanul tuvastatud rasked vigastused olid kõik saadud peksmisest. Süüdistatava väitel proovis ta S. Paidut elustada kella 8 paiku hommikul, kuid kannatanu oli selleks ajaks juba surnud (surm võis saabuda 28.12.2013 kella 21.00 ja 29.12.2013 kella 02.00 vahel) ning ekspertiisiakti kohaselt kannatanul surmajärgseid vigastusi ei tuvastatud. 9.5 Kohtuotsuse p.-s 6.5 on maakohus tõenditele tuginevalt põhistatult tuvastanud vahetu põhjusliku seose K. Mäeste vägivallategude ja kannatanu S. Paidu surma saabumise vahel ning sellele ei ole ringkonnakohtul midagi täiendavalt lisada. 9.6 Kohtuotsuse p-s 6.7 on maakohus käsitlenud K. Mäeste süüteo kvalifikatsiooni ning põhistatult asunud seisukohale, et süüdistatava tapmistegu on hinnatav julmal viisil tapmisena KarS § 114 p 1 järgi. Ringkonnakohus ka siinkohal nõustub maakohtu vastavasisuliste
põhistustega. Asjakohased on maakohtu hinnangud ka süüdistatava tahtlusele tapmiseteo suhtes, mida üle korrata ei ole vajalik. 9.7 Seonduvalt K. Mäeste psüühilise seisundiga märgib ringkonnakohus järgmist. 24.01.2014 koostati K. Mäeste suhtes kohtupsühhiaatriaekspertiis (1 kd, lk 131-137), mille kohaselt vastas süüdistatava psüühiline seisund teo toimepanemise ajal ja ekspertiisi teostamisel alkoholisõltuvuse ja sellest põhjustatud isiksusehäire tunnustele. Lisaks esineb K. Mäestel residuaalne skisofreenia. Samas ei ole nimetatud psüühikahäirete kogum takistanud ega piiranud tema võimet aru saada oma teo keelatusest ega oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida. Maakohus andis põhjaliku hinnangu süüdistatava käitumisele ka maakohtus ning kogumis ekspertiisiaktis tooduga asus seisukohale, et vaatamata vaimuhaigusele ja psüühikahäirele sai süüdistatav aru oma tegudest nii toimepanemise ajal kui ka hiljem kohtus. Samasele seisukohale asub ka ringkonnakohus. Eeltoodud põhjustel jääb K. Mäeste süüdimõistmine KarS § 114 p 1 järgi muutmata.
10.Kaitsja R. Napa leiab, et K. Mäestele mõistetud karistus on liialt karm ning maakohus on alusetult arvestanud karistust raskendava asjaoluna KarS § 58 p-s 4 sätestatut. 10.1 K. Mäestele karistuse mõistmisel nentis maakohus, et süüdistatav pani toime tapmise julmal viisil. Karistust kergendava asjaoluna arvestati puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavaks asjaoluks pidas kohus seda, et K. Mäeste pani toime tapmise isiku suhtes, kes oli temast majanduslikus ja perekondlikus sõltuvuses. Lisaks osundas kohus ka süüdistatava terviseseisundile (residuaalne skisofreenia ja alkoholisõltuvusest tekkinud isiksusehäire). Arvestades eelnevat ning asjaolu, et K. Mäeste eelmine karistatus on kustunud, pidas kohus otstarbekaks tema karistamist edasiste süütegude toimepanemisest hoidumise ja õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt KarS §-s 114 sätestatud sanktsiooni keskmises määras, s.o 14aastase vangistusega. 10.2 Esmalt märgib ringkonnakohus, et karistuse mõistmist puudutavas kohtupraktikas on väljakujunenud põhimõte, mille kohaselt lähtutakse karistusmäära valikul karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmisest määrast (nt RKKKo 3-1-1-58-13, 3-1-1-28-14). Vastavast põhimõttest on käesoleval juhul lähtunud ka maakohus, mistõttu selles osas ei ole maakohtule oluliselt midagi ette heita. 10.3 Nagu eelnevalt märgitud, võttis maakohus karistusmäära valikul muuhulgas arvesse seda, et K. Mäeste pani kuriteo toime isiku suhtes, kes oli temast majanduslikus ja perekondlikus sõltuvuses, mis on karistust raskendavaks asjaoluks KarS § 58 p 4 mõttes. Siinkohal apellatsioonikohus maakohtu seisukohta karistust raskendava asjaolu arvestamisest ei jaga ning nõustub kaitsja apellatsioonis toodud väidetega. Põhjendades karistust raskendavat asjaolu märkis maakohus, et süüdistatav ja kannatanu elasid aastaid koos nagu mees ja naine ning kuna kannatanu ei töötanud pikemat aega, elatuti põhiliselt süüdistatava pensionist (kohtuotsuse lk 9). 10.4 Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud maakohtu põhjendused ei ole piisavad selleks, et raskendada süüdistatavale mõistetavat karistust KarS § 58 p 4 mõttes. Asjaolu, et süüdistatav sai pensioni ning kannatanu ei töötanud, ei võimalda väita, et kannatanu oli süüdistatavast majanduslikult sõltuv. Seejuures on maakohus jätnud tähelepanuta, et korter, milles elati, kuulus kannatanule, s.t tal oli oma vara.
Kannatanu ja süüdistatava aastatepikkusest kooselust ei ole õige järeldada, et kannatanu oli K. Mäestest sõltuv perekondlikus mõttes. Ringkonnakohtu hinnangul tuleks perekondlik sõltuvus kõne alla eelkõige siis, kui kannatanu näol oleks tegemist alaealisega või siis nt invaliidist täiskasvanuga, kelle elukondlik toimetulek oleks teise, sissetulekut omava täiskasvanud pereliikme toeta ilmselgelt raskendatud või isegi lausa võimatu. Käesoleval juhul aga millegi sellisega tegemist ei ole, mistõttu K. Mäeste karistust raskendava asjaolu arvestamine ei ole põhjendatud. 10.5 Eelnevalt märgitu tähendab seda, et K. Mäestele mõistetud karistust tuleks vähendada. Arvestades K. Mäeste süü suurust (mis on hinnatav suurena), karistust kergendavat asjaolu ning tema terviseseisundit (muuhulgas residuaalne skisofreenia), peab ringkonnakohus põhjendatuks mõista talle karistuseks 12 aastat vangistust.
11.Määruskaebuses leiab süüdistatav, et maakohtu otsustus menetluskulude osas on talle mõistetamatu. Süüdistatav osundab ka sellele, et enne vahistamist ta ei töötanud, samuti ei tööta ka vanglas, mistõttu puuduvad tal menetluskulude tasumiseks vahendid. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks muuta maakohtu poolt tehtud otsustust menetluskulude osas. Maakohtu otsuse alajaotuses IV on selgelt arusaadav, millised on käesoleva kriminaalasja menetluskulud ning käesolevas lahendis neid veelkord üle korrata ei ole vajalik (maakohtu otsuse lk 9). Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetluskulud kokku on 4411,99 eurot. Kuna süüdistatav mõisteti osaliselt õigeks, s.t vähenes süüdistuse maht ning kuna K. Mäeste on puudega töövõimetuspensionär, pidas kohus otstarbekaks ja mõistlikuks süüdistatavalt välja mõista menetluskulud vaid osaliselt, s.o 2500 euro ulatuses. Ülejäänud kulud summas 1911,99 eurot jäeti aga riigi kanda. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu eeltoodud otsustus on kooskõlas KrMS § 180 lg-s 1 ja § 181 lg-s 1 sätestatud menetluskulude hüvitamise põhimõtetega ning väljakujunenud kohtupraktikaga. Asjaolu, et süüdistatav viibib vangistuses, ei anna võimalust vabastada ta täies ulatuses menetluskulude hüvitamisest. Eeltoodud põhjusel jääb maakohtu otsustus menetluskulude osas muutmata ning süüdistatava määruskaebus rahuldamata.
12.Eelnevat kokku võttes tühistab ringkonnakohus KrMS § 337 lg 1 p 4, 338 p 4, 340 lg 2 p 4 alusel Tartu Maakohtu otsuse osaliselt K. Mäestele mõistetud karistuse osas, muus osas jääb kohtuotsus aga muutmata.
13.Kaitsja esitas taotlused riigi õigusabi kulude suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Koos apellatsiooniga esitatud taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtuotsusega tutvumiseks ja apellatsiooni koostamiseks kokku 4 tundi. Kaitsja taotleb 384 euro hüvitamisest (sealhulgas käibemaks 64 eurot). Kohtuistungil esitatud taotluse kohaselt kulus kaitsjal süüdistatavaga apellatsiooni seisukohtade täpsustamiseks Tartu Vanglas 0,5 tundi ning kohtuistungil osalemiseks 0,5 tundi. Kaitsja taotleb 96 euro hüvitamist (sh käibemaks 16 eurot). Kokku taotleb kaitsja 480 euro hüvitamist. Ringkonnakohtu hinnangul on eeltoodud kaitsjatasu suurus mõistlik ning põhjendatud ning see tuleb kaitsjale hüvitada. Kuna maakohtu otsus osaliselt tühistatakse, jäävad apellatsioonimenetluse kulud KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda.
Maarika Kuusk
Paavo Randma
Aarne Sarjas
Allkirjastatud digitaalselt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.