Kohtulahend

1-14-10667 -

Sundtoomise kulud 18,70 eurot, Tasu riigi õigusabi osutamise eest summas 1032 eurot.

Kriminaalmenetluse kulud tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo/graafiku leht). Kohus selgitab, et makseinfo/graafiku lehel on informatiivne tähendus, s.t et kaevatav ning õiguslikku tähendust omav dokument on kohtulahend, millega nõue välja mõisteti, mitte aga dokument, mille aluse toimub nõude tasumine. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kohtuotsuse põhiosa Julia Mahhorinat süüdistatakse KarS § 394 lg 1 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o rahapesule ainelises kaasaitamises summas 7000 eurot, mis seisnes alljärgnevas: Julia Mahhorina andis 2012 veebruarikuus XXXedasi oma isikuandmed, mida kasutades XXX taotles 15.02.2012 AS-i SEB Pank internetipanga kaudu lisapangakaartide nr XXX ja nr XXX avamist Julia Mahhorina nimele XXXkonto nr XXX juurde. Antud pangakaardid sai Julia Mahhorina isiklikult kätte 18.02.2012 AS-i SEB Pank kontorist Ülemiste Keskuses ja andis koos kõikide dokumentide ja PINkoodidega edasi XXX , kes edastas need omakorda eeluurimisel kindlaks tegemata ajal XXX. 05.04.2012 kanti arvutikelmuse tulemusena Itaalia panga BANKA Monte Dei Pashi di Siena S.P Milano arveldusarvelt F.LLI COPPOLA DI GUISEPPE COPPOLA E kontolt nr XXXInvest OÜ kontole nr XXX AS-s SEB Pank rahalised vahendid summas 49,150.93 eurot. Selleks, et varjata nimetatud rahaliste vahendite ebaseaduslikku päritolu ja tegelikku omanikku ning abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikud, et nad saaksid hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest, kandis XXX05.04.2012 nimetatud varast 12 000 eurot XXXarvelduskontole nr XXX. 05.04.2012 kasutas XXX Julia Mahhorina nimele väljastatud lisapangakaarte nr XXX ja nr XXX XXXkontolt nr XXX arvutikelmuse teel sellele üle kantud rahaliste vahendite summas 7 000 EUR sularahas väljavõtmiseks pangaautomaatidest. Peale nimetatud toiminguid kaotati rahaliste vahendite seos kuriteoga, millest see vara oli saadud. Julia Mahhorina, edastades oma isikuandmed ning

1-14-10667 tema nimele väljastatud pangakaardid teisele isikule, osutas ainelist kaasabi toimingute tegemiseks kuriteo tulemusena saadud varaga, mille eesmärgiks oli varjata vara kuritegelikku päritolu ja selle tegelikku omanikku ning abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikud, et nad saaksid hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest ning pani sellega toime KarS § 394 lg 1 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o rahapesule kaasaaitamise. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav Julia Mahhorina ning tema kaitsja vandeadvokaat Andres Alas kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadiga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistavale on selgitatud menetluskulude ja II astme kuriteo eest sundraha tasumise kohustust. Kohus leiab, et Julia Mahhorina poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et Julia Mahhorina tuleb süüdi tunnistada KarS § 394 lg 1 - § 22 lg 3 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Karistus on kooskõlas karistuse eesmärkide ja süüdistatava süü suurusega. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt on määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Vabariigi Valitsuse määrusega nr 166 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 2,34 eurot tunnis ja 390 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 585 eurot. Menetlevas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks süüdimõistva otsusega kaasnev sundara teise astme kuriteo toimepanemise eest, kaitsjale makstud tasu ja sundtoomise kulud. Lähtudes KrMS § 313 lg 1 p 7 ja KrMS § 180 lg 3 tuleb Julia Mahhorina ́l menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Kohus juhindub KrMS § 175 lg 1 p 4,9, § 180 lg 1,3, § 248 lg 1 p 5, § 249. Leo Kunman Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.