Kohtulahend

2.2

2.4

Kuritegude KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja § 199 lg 2 p-de 4, 7, 8 kogumi eest mõista Dmitri Mezentsevile KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 8 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 5 kuud 16 päeva ja lugeda Dmitri Mezentsevi kandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus pikkusega 7 aastat 6 kuud ja 14 päeva. Dmitri Mezentsevi karistuse kandmise alguseks lugeda 26.04.2013.

Muus osas jätta Tartu Maakohtu 27. märtsi 2014 otsus muutmata.

Kaitsja apellatsioon osas, milles taotletakse konfiskeerimise mittekohaldamist Tartus Pihlaka 19 asuva ja D. Mezentsevile kuuluva kinnistu 1/6-le osale, rahuldada. Prokuröri apellatsioon rahuldada osaliselt.

2.3

4.1

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Rein Napa kasuks 144 eurot, sealhulgas käibemaks 24 eurot, vandeadvokaat Rein Napa poolt Dmitri Mezentsevile apellatsioonimenetluses määratud kaitse teostamise eest. KrMS § 185 lg 1 alusel jätta nimetatud summa riigi kanda.

Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

SENINE MENETLUSKÄIK

1.1.1 D. Mezentsevile kuuluva vara konfiskeerimist pidas maakohus põhjendatuks, kuivõrd luges tuvastatuks, et süüdistatav on kuriteo läbi saanud märkimisväärset tulu, s.o: - D. Mezentsev ja Aleksandr Tšubarov võisid Tallinnas omandatud 249,2 grammi amfetamiini eest tasuda 871,5 kuni 1 245 eurot. Arvutuste kohaselt tahtsid D. Mezentsev ja A. Tšubarov 249,2 grammi amfetamiini ebaseadusliku müügiga teenida kriminaalset tulu kokku 2 490 kuni 4 980 eurot. - D. Mezentsev ja A. Tšubarov on Pärnus ja Narvas omandatud amfetamiini ebaseadusliku müügiga saanud kriminaalset tulu kokku vähemalt 1 997 eurot, millest D. Mezentsev sai vähemalt 640 eurot ja A. Tšubarov vähemalt 1 357 eurot. - D. Mezentsev võis tasuda Pärnust omandatud 600 g amfetamiini eest 2 100 kuni 3 000 eurot ning Narvast omandatud 30 kuni 150 g rammi amfetamiini eest 10,5 kuni 750 eurot. Omandatud vähemalt 532 kuni 652 grammi amfetamiini ebaseaduslikust müügist võisid D. Mezentsev ja A. Tšubarov teenida kriminaalset tulu kokku 5 320 kuni 13 040 eurot. - D. Mezentsev võis tasuda omandatud 100 grammi amfetamiini eest 350 kuni 500 eurot ning 87 grammi amfetamiini ebaseaduslikust müügist võisid D. Mezentsev ja A. Tšubarov teenida kriminaalset tulu kokku 870 kuni 1 740 eurot. 1.1.2 D. Mezentsevile KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi karistuse ja kogumis KarS § 199 lg 2 pdega 4, 7, 8 liitkaristuse mõistmist põhjendas maakohus järgmiselt. Karistusregistri andmetel on D. Mezentsev varem kriminaal- ja väärteokorras karistatud isik. Eestis on teda karistatud ka avaliku korra ja avaliku võimu vastu suunatud kuritegude eest. Kuigi KarS § 263 ja § 275 lg 1 järgi on ette nähtud alternatiivsed karistused, on kohus pidanud vajalikuks süüdlast mõjutada edaspidi hoiduma uutest kuritegudest raskemaliigilise karistuse, s.o vangistusega. Vaatamata varasemale karistatusele Soomes on D. Mezentsev jätkanud narkootikumidega seotud kuritegude toimepanemist. Eelnev karistatus ei ole teda samaliigilistest kuritegudest eemal hoidnud. Eestis toime pandud esimese narkootikumidega seotud kuriteo ja järgmiste kuritegude vahel on olnud küll pikem vaheaeg, kuid D. Mezentsev on ikkagi asunud tagasi narkootikumidega seotud kuritegelikule teele ja seejuures loobunud töötamisest. Käesolevas süüdistuses märgitud kuritegude toimepanemisel esinevad karistust raskendavad asjaolud – tegutsemine grupis ja korduvus. KarS § 57 lg-s 1 ettenähtud karistust kergendavaid ja KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Eri- ja üldpreventiivseid asjaolusid arvestades tuleb mõista miinimummäärast kõrgem karistus. Kohus leidis samas, et karistus tuleb mõista alla keskmise määra, kuivõrd konfiskeerimise kaudu on D. Mezentsevilt võimalik ära võtta kuriteoga teenitud vara. KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi mõistis maakohus D. Mezentsevile karistuseks 1 aasta pikkuse vangistuse. Karistuste liitmisel KarS § 64 lg 1 järgi leidis kohus, et kuna süüdistatava süü esimese astme kuriteos on suurem ja tegu raskem, võib kergema kuriteo eest mõistetava karistuse lugeda kaetuks raskemaga. Liitkaristuseks lugeski kohus seega 6 aastat vangistust.

legaalsete sissetulekute arvel, ümber lükatud. Kohus on D. Mezentsevi vara konfiskeerinud suuremas mahus, kui on tuvastatud võimalik kuritegelikul teel saadud ebaseaduslik tulu. 2.2 Prokurör taotles maakohtu otsuse tühistamist D. Mezentsevile mõistetud karistuse osas, D. Mezentsevi karistamist KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi 10 aasta pikkuse, KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7, 8 järgi 2 aasta pikkuse ja kuritegude kogumi eest KarS § 64 lg 1 alusel 10 aasta pikkuse vangistusega, mille hulka lugeda eelvangistuses viibitud aeg 5 kuud ja 16 päeva. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jääks seega 9 aastat 6 kuud ja 14 päeva vangistust. 2.2.1 Prokurör ei nõustunud maakohtu seisukohaga, et koosseisuvälised raskendavad asjaolud D. Mezentsevi käitumises puuduvad, kuna süüdistusakti kohaselt karistust raskendavaks asjaoluks tuleb lugeda omakasu motiivi narkootiliste ainete käitlemisel, mille kohus sisuliselt tuvastas tema käitumist iseloomustades. Karistuse mõistmisel arvestamisele kuuluvate asjaolude hulk ei anna alust mõista D. Mezentsevile 6 aasta pikkust vangistust. KarS § 184 lg 2 sanktsiooni keskmiseks määraks on 9 aastat vangistust. Rahva tervise vastu suunatud kuriteo toimepanemise eest mõistetava karistuse vähendamine kõvasti alla sanktsiooni keskmist määra isikule, kelle süüd on käsitletud suurena, kelle käitumises on tuvastatud kaks koosseisulist karistust raskendavat asjaolu ning lisaks kuulub arvestamisele koosseisuväline karistust raskendav asjaolu ja kelle puhul karistust kergendavad asjaolud puuduvad, ei ole põhjendatud ega seaduslik. Mida suurem on kvalifitseerivate tunnuste arv, seda suuremad on ka teoebaõigus ja süü, mis tingivad raskema karistuse kohaldamise. Samuti on maakohus ekslikult asunud seisukohale, et arvestades võimalusega kasutada muud mõjutusvahendit ja konfiskeerimise kaudu võtta ära kuriteoga teenitud vara, on põhjendatud mõista karistus, mis on alla keskmise määra. Karistusmäära valikul maakohtu poolt konfiskeerimisele kuuluva vara arvestamine ei ole õige. Konfiskeerimine on mõjutusvahend, mille kaudu riik annab ühiskonnale ja süüdlasele signaali, et süütegude toimepanek ei tohi osutuda süüdlase jaoks kasulikuks. Narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest näeb seadus ette kohustusliku vara laiendatud konfiskeerimise KarS § 184 lg 5 p 2 alusel.

5.1 Tartus Pihlaka 19 asuva ja kaasomandis oleva kinnistu D. Mezentsevile kuuluva 1/6 osa laiendatud konfiskeerimise osas ei nõustunud Riigikohus ringkonnakohtu seisukohaga, et süüdistatava väide Tartus asuva kinnistu osa omandamisest seaduslikult on paljasõnaline ning tõendamata. Riigikohus heitis madalama astme kohtutele ette süüdistatava legaalsete sissetulekute suuruse hindamata jätmist ning leidis, et seda tehes on eksitud KrMS § 61 lg-tes 1, 2 sätestatud tõendite hindamise põhimõtete vastu ja rikutud KrMS § 3051 lg-s 1 nimetatud põhjendamiskohustust. Kriminaalasja uuel arutamisel kohustas kassatsioonikohus ringkonnakohut andma hinnangut süüdistatava sissetulekutele ja kinnistu osa ostmist kajastavatele tõenditele ning otsustama, kas nende alusel on õigustatud Tartus Pihlaka 19 asuva ja kaasomandis oleva kinnistu D. Mezentsevile kuuluva 1/6 osa laiendatud konfiskeerimine. 5.2 D. Mezentsevile KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi mõistetud karistuse osas märkis Riigikohus järgmist. Riigikohus ei nõustunud ringkonnakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei saa karistuse mõistmist mõjutada asjaolu, et kohus kohaldab süüdistatava suhtes muud mõjutusvahendit vara laiendatud konfiskeerimise näol, sest konfiskeerimise eesmärk ei ole süüdlase karistamine, vaid kuritegelikul teel teenitud tulu äravõtmine. Kolleegium selgitas, et Riigikohtu üldkogu seisukoha järgi on konfiskeerimine materiaalses mõttes karistus, mistõttu ei ole võimalik selle kohaldamise mõju süüdlasele hinnata üksnes eraldivõetuna. Õiglaseks ja mõistlikuks, edaspidi uut kuritegu ärahoidvaks karistuse kohaldamiseks, tuleb kohtul arvestada kõiki süüdlasele kohaldatavaid õigusjärelmeid kogumis (RKÜKo nr 3-1-1-37-07, p 23). Seega on õige maakohtu seisukoht ja karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka muid mõjutusvahendeid, sealhulgas vara laiendatud konfiskeerimist, kuivõrd need omavad mõju karistuse eesmärkide saavutamisele ning isiku suunamisele edaspidi süütegude toimepanemisest hoidumisele.

temale maakohtu poolt KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi mõistetud karistuse, KarS § 64 lg 1 alusel moodustatud liitkaristuse ja KarS § 68 kohaldades saadud kandmisele kuuluva karistuse osas. Käesolevalt apellatsioonimenetluse esemeks jäänud vaidlusküsimustes rahuldab ringkonnakohus kaitsja apellatsiooni täielikult ja prokuröri apellatsiooni osaliselt. Oma seisukohta põhjendab apellatsioonikohus järgmiselt.

(kd VI, lk 194), 2011. aastal 38 187 eurot (kd VI, lk 197) ja 2012. aastal 50 513 eurot (kd VI, lk 200). Ajavahemikul novembrist 2010 kuni detsembrini 2012 töötas D. Mezentsev B.T OÜ-s tähtajalise töölepingu alusel (kd VII, lk 27-28). Nii tööandja tõendist kui süüdistatava pangakontolt nähtuvalt sai süüdistatav B.T OÜ-st töötasu järgmiselt: 2010. aastal 134 239 eurot (kd VI, lk 195), 2011. aastal 47 400,23 eurot (VII lk 29 ja VI lk 199) ja 2012. aastal 62 680,90 eurot (kd VII, lk 1-2, 31). Lisaks sai D. Mezentsev 2010 juunis töötasusid ka A.F OÜ-lt ja augustis kuni oktoobris S.I. OÜ-lt kokku summas 99 019 krooni (kd VI, lk 195). 9.5 Ringkonnakohus, arvestades D. Mezentsevi legaalsete sissetulekute suurust 2012 sügisel ja sellele eelneva mitmeaastase ajaperioodi jooksul ning asjaolu, et süüdistatava kontoväljavõttelt ei nähtu muid ulatuslikke väljaminekuid, asub seisukohale, et tema töised sissetulekud olid piisavad kinnistu osa soetamiseks 2012 novembris. Samuti ei nähtu kontolt kahtlaseid sularahasissemakseid, mis lubaksid järeldada narkoraha kandumist sinna ja selle segunemist kontol asuvate legaalsel teel saadud sissetulekutega. Kohtutäitur O. Kutšmei ametialasele kontole tasus D. Mezentsev ostusumma 7200 eurot aga samalt arvelduskontolt pangaülekandega (kd VII, lk 80). Ringkonnakohus leiab, et nimetatud asjaolude pinnalt ei saa ümber lükata süüdistatava väiteid kinnisvara soetamisest seaduslikest vahenditest, mistõttu konfiskeerimise kohaldamist nimetatud varaosale ei saa pidada õigeks. Teiseks tuleb siinkohal pöörata tähelepanu D. Mezentsevi ja A. Tšubarovi teenitud kriminaalse tulu ulatusele ja D. Mezentsevilt käesolevas kriminaalasjas juba konfiskeeritud muu vara suurusele. Nimelt on maakohus tuvastanud, et süüdistatavad võisid narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega teenida tulu kokku suurusjärgus 10 000-20 000 eurot. Kohtud on D. Mezentsevilt käesolevalt KarS § 184 lg 5 p 2, § 832 lg 1 ja § 84 alusel aga konfiskeerinud juba tema arvelduskontol tsiviilhagide tagamisest ülejääva summa 19 309 eurot 48 senti, Politsei- ja Piirivalveameti tagatiste kontole kantud D. Mezentsevile kuuluva sularaha 20 eurot, sõiduauto BMW ja kaubiku Volkswagen Transporter. Kirjeldatud muu vara konfiskeerimises jättis Riigikohus 12.12.2014 otsusega maa- ja ringkonnakohtu otsused muutmata. 9.6 Eelnevat kokku võttes asub ringkonnakohus seega seisukohale, et D. Mezentsevile kuuluva Tartus Pihlaka 19 asuva kinnistu 1/6 osa konfiskeerimine ei ole seaduslik ja nimetatud osas tuleb maakohtu 27.03.2014 otsus tühistada. Kaitsja esitatud apellatsioon selles taotluses tuleb rahuldada.

toimepanemine, koosseisupärase käitumise süstemaatilisus ja tagajärje raskus (vt RKKKo 12.10.2012 nr 3-1-1-76-12, p 7). Ka tuleb isikule karistuse mõistmisel arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt RKKKo 17.06.2013 nr 3-1-1-58-13, p 8). 10.3 Nagu öeldud, tuleb karistuse mõistmisel võtta esmaseks lähtealuseks sanktsiooni keskmine määr, milleks KarS § 182 lg 2 puhul on 9 aastat vangistust. Apellatsioonikohus nõustub prokuröriga, et karistuse mõistmine tunduvalt allapoole sanktsiooni keskmist määra, nagu seda on teinud maakohus, ei vasta D. Mezentsevi teosüüle ja on vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega. Süüdistatavale narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest mõistetud karistuse osas tuleb vaidlustatud kohtuotsus seega tühistada. 10.4 Nimelt nähtub kriminaalasja materjalidest, et D. Mezentsevi on varem kriminaalkorras karistatud kahel korral, sealhulgas ka narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest. Varasemad karistused ei ole tema käitumisele oodatud mõju avaldanud ja käesolevalt on süüdistatav toime pannud uue, s.o raske I astme rahvatervise vastu suunatud kuriteo, täites seejuures ka kuriteokoosseisu kaks kvalifitseerivat tunnust – kuriteo sooritamise grupi poolt ja korduvuse. Oluline on arvestada sedagi, et narkootilisi aineid käitles D. Mezentsev pika ajaperioodi jooksul ja suurtes kogustes. Vaatamata teda ümberlükkamatult süüstavate tõendite olemasolule ei ole D. Mezentsev oma süüd tunnistanud ega kahetsenud. Ringkonnakohus möönab, et oma süü eitamine on süüdistatava absoluutne õigus, kuid süü tõendamise korral on isiku suhtumine oma kuriteosse arvestatav temale karistuse mõistmisel. Kuriteo toimepanemise eitamine ja mittekahetsemine näitavad, et D. Mezentsev ei ole aru saanud oma teo õigusvastasusest ja keelatusest. Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes peab ringkonnakohus süüdistatava süüd suureks. 10.5 Lisaks suurele teosüüle on D. Mezentsevi käitumises tuvastatavad ka tema karistust raskendavad asjaolud. Nii on juba maakohus õigesti viidanud kahele süüdistatava karistust raskendavale koosseisulisele asjaolule, s.o tegutsemisele grupis ja korduvusele. Lisaks hindab ringkonnakohus õigeks prokuröri apellatsioonis esitatud väite, mille kohaselt esineb D. Mezentsevi puudutavalt ka kolmas karistust raskendav asjaolu, s.o omakasu motiiv, sest narkootikumide korduv omandamine ja edasiandmine, millega peeti silmas pikemaajalist varalise kasu saamist, on isiku süüd raskendava asjaoluna kahtlemata arvestatav. Maakohtuga nõustub ringkonnakohus aga selles, et karistust kergendavad asjaolud D. Mezentsevi käitumises puuduvad. 10.6 Eeltoodut silmas pidades on apellatsioonikohus arusaamal, et maakohtu mõistetud 6 aasta pikkust vangistust tuleb pidada ülemäära leebeks. Enne karistuse osas oma lõpliku seisukoha kujundamist annab kolleegium aga veel oma hinnangu küsimusele selles, kas süüdistatavale karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka tema vara osas laiendatud konfiskeerimise kohaldamist ja kui, siis kas ja kuidas see süüdistatava karistust mõjutab. 10.7 Esimesele küsimusele on vastuse andnud Riigikohus oma käesolevas asjas tehtud lahendis nr 3-1-1-82-14, tunnistades õigeks maakohtu seisukoha, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka muid mõjutusvahendeid, sealhulgas vara laiendatud konfiskeerimist, kuivõrd need omavad mõju karistuse eesmärkide saavutamisele ning isiku suunamisele, et ta edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduks. Riigikohus viitas siinkohal ka RKÜKo nr 3-1-1-37-07, ple 23. Ringkonnakohus, juhindudes kassatsioonikohtu juhistest, võtab süüdistatavale karistuse mõistmisel seega arvesse tema vara olulises osas konfiskeerimist ja peab D. Mezentsevile KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi mõistetavaks kohaseks karistuseks 8 aasta pikkust vangistust.

10.8 Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd D. Mezentsev tunnistati süüdi kahe kuriteokoosseisu järgi, s.o nii KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 kui § 199 lg 2 p-de 4, 7, 8 alusel, siis tuleb temale järgnevalt mõista liitkaristus vastavalt KarS § 64 lg-le 1. Olgu meenutatud, et KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7, 8 järgi mõistis maakohus D. Mezentsevile karistuseks 1-aastase vangistuse. KarS § 64 lg 1 kohaselt samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. 10.8.1 Maakohus on KarS § 64 lg 1 järgi D. Mezentsevile liitkaristust mõistes lähtunud selles nimetatud teisest alternatiivist, s.o lugenud kergema karistuse kaetuks raskemaga. Oma otsustust põhjendas kohus sellega, et kuna süüdistatava süü esimese astme kuriteos on suurem ja tegu raskem, võib kergema kuriteo eest mõistetava karistuse lugeda kaetuks raskemaga. Liitkaristuseks lugeski kohus seega 6 aastat vangistust. Prokurör oma apellatsioonis nõustub nimetatud absorptsiooniprintsiibi kohaldamisega. 10.8.2 Ringkonnakohus leiab, et käesoleva otsusega süüdistatavale mõistetav 8 aasta pikkune vangistus on küllaldaselt raske karistus, mistõttu tuleb KarS § 64 lg 1 kohaldades lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ning mõista D. Mezentsevile liitkaristuseks 8 aasta pikkune vangistus. Mõistetud karistusest arvab kohus KarS § 68 lg 1 alusel maha tema eelvangistuses viibimise aja 5 kuud 16 päeva (20.10.2009 – 31.03.2010 ja 04.–06.02.2010). Lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks D. Mezentsevile kujuneb seega 7 aastat 6 kuud ja 14 päeva vangistust.

/allkirjastatud digitaalselt/ Paavo Randma

/allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Sarjas

/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.