Kohtulahend

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused. Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava D.J elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. D.J tunnistati süüdi Viru Maakohtu 18.11.2013 otsusega KarS § 199 lg 2 p 5,9, §121 ja § 200 lg 2 p 4,8,9 järgi. KarS § 65 lg 2 alusel liideti karistusele Viru Maakohtu 01.04.2011 kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 p 7 järgi mõistetud ärakandmata karistus. Lõplikuks liitkaristuseks KarS § 64 ja § 68 alusel mõisteti 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 08.07.2013 ja lõpp 06.07.2016. Kinnipidamisasutuses D.J kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et teda on 1 kord karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemise korral asub elama aadressile xxx Kinnipeetav enamasti olnud tööga hõivatud, töötanud lihttöölisena. Töötas 1,5 aastat xxx xxxOÜ xxx kuni märtsini 2011.a. Pärast seda kuni jaanuarini 2012 oli arvel töötukassas. Seejärel veebruarist 2012 sai tagasi oma endisesse töökohta. xxx liini töölise ametikohalt seoses madala töötasuga ja rasket töötingimuste tõttu. Juulist 2012 xxx. Omab 50% töövõimetust. Ema sõnul poeg on töötanud lühikest aega xxx. Enne vangistust töötas ka As Nitrofert tõstuki peal. Sissetulekuks oli tema enda töötasu, samuti elukaaslase töötasu. Toime pandud kuriteo põhjuseks oli materiaalse kasu saamine. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt ei ole D.J kindlat töökohta. 08.12.2014 k-raha andmetel on kinnipeetaval 6081,31 eurot tasumata nõudeid. Vabanemisfondil on 55,63 eurot. 15.05.10 läbis alkoholivastase ravi läbi kodeerimise. Sellest ajast ei tarvita enda sõnul üldse alkoholi. Karistusregistris andmed alkoholi tarvitamisest tingitud väärkäitumise kohta puuduvad. Tarvitas amfetamiini 1-2 korda nädalas. Ei tarvitanud vahepeal enda sõnul 2 aastat, kuna tervislik seisund ei lubanud. Ravil ei ole olnud. Ema sõnul olid D.J varasemalt probleemid sõltuvusainete tarvitamisega. D.J juba alaealisena oli arvel narkokuritegude talituses kui narkootilisi aineid tarbiv isik. Karistusregistri andmetel karistatud NPALS järgi 3 korral. Viimati pani sellelaadse väärteo toime 22.05.08.a. Eelmine Kuritegu ei olnud seotud narkootikumide tarvitamisega. Viimased kuriteod oli enda sõnul sooritatud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Eesmärgiks oli uue narkodoosi ostmine, kuna palgast selleks enam ei jätkunud. Sõltuvust diagnoositud ei ole. Seoses kroonilise haigusega määrati töövõimetus 40% 2010.a.-2012.a. Hetkel väidab, et töövõimetus on tõstetud 50%. 15.05.2014-05.06.2014 läbis programmi xxx. Vangistuses viibides ajavahemikul 01.07.2014-01.11.2014 oli hõivatud majandustöödel, töötas koristajana. Alates 01.11.2014 on hõivatud xxx. 13.01.2014-31.03.2014 käis riigikeele kursustel (xxx). Isik on kriminaalkorras karistatud viis korda, vanglas viibib teist korda. Mitte vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmiste tõenäosus 2 aasta jooksul on 44%. Vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmiste tõenäosus 2 aasta jooksul on 43%. Viru vangla toetab kinnipeetava vangistusest vabastamist tingimisi ennetähtaega elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldusametniku andmetel võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelevalve alla soovib kinnipeetav elama xxx Kohtla-Järve linn. Tegemist on 3toalise korteriga. Korteri omanik on kinnipeetava õde xxx kes on nõus venna elama asumisega tema korterisse. Antud elamispinnal elavad kinnipeetava ema Gxxx Pxxx koos kahe alaealise lapsega. Elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. Kirjaliku nõusoleku toetamaks kinnipeetava vabastamist ning elektroonilise valve kohaldamist andsid kinnipeetava õde Lxxx Fxxx ja ema xxx

D.J on algharidus. Õpiraskuste ja koolist puudumiste tõttu oli suunatud xxxorral, kool jäi lõpetamata. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt ei ole D.J kindlat töökohta. Kinnipeetava ema Gxxx Pxxxon Töötukassas arvel, üks õdetest Jxxx Pxxx töötab xxx ja Lxxv Fxx on lapsehoolduspuhkusel. Lähedased on nõus kinnipeetavat toetama vabanemisel materiaalselt ja moraalselt. Karistusregistri andmetel on D.J korduvalt kriminaalkorras karistatud. Käesolevat karistust kannab varguse, kehalise väärkohtlemise ja röövimise eest. Kuritegu, mille eest D.J kannab karistust on toime pandud katseajal. Varasemalt toime pandud kuritegude hulka kuuluvad salajane ja avalik vargus ning röövimine. Karistusregistri väljavõttest on näha, et D.J mitteseadusekuulekat eluviisi ilmestab ka asjaolu, et ta on toime pannud erinevaid väärtegusid. Väärteokorras on teda karistatud seitsmel korral, nendest kuus väärteokaristust on arhiveeritud (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus rikkumine - 3 korda; varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu - 1 kord; avaliku korra rikkumine – 2 korda; mootorsõiduki joobes juhtimine - 2 korda(sh juhtimisõiguseta juhtimine, liiklusnõuete rikkumine, tehnoülevaatust mitteläbinud mootorsõiduki juhtimine). Prokurör, kirjalikult esitatud seisukohana ei toeta kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks vabanemiseks. D.J taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab oma kaitsealuse taotlust ennetähtaegseks vabanemiseks. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamustega, leiab, et D.J tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik D.J isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr. 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. D.J nimetatud tingimusele ei vasta, sest tal on 1 distsiplinaarkaristus, mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda. D.J on kriminaalkorras karistatud viis korda, vanglas viibib teist korda. Viimane karistus mõisteti isiku- ja varavastaste kuritegude eest. Korduvalt karistatud väärteokorras. Varasemalt oli karistatud tingimisi vangistusega ühes allutamisega käitumiskontrollile. Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud ning olles allutatud käitumiskontrollile jätkas kuritegude toimepanemist, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud katseajal tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt.

Vabaduses puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega (varasemalt karistatud NPALS alusel) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning D.J puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varem D.J-ile määratud katseaeg ei olnud tulemuslik, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks D.J uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning uue toimepandud kuriteo asjaolusid. Ka enne vangistust kinnipeetaval olid elukoht ning lähedaste toetus kuid need asjaolud ei hoidnud ära uute kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes käesoleval ajal suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist katseajal puudub kohtul käesoleval ajal kindel veendumus selles, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuritegude lühiajalist korduvust ja dünaamikat ning käitumist katseajal ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal veel õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu D.J vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla. Kohtunik Loretta Pikma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.