1-14-10510/5 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

6.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Harju Maakohtu 28.09.2011 otsusega mõistetud rahaline karistus 50 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o 160 eurot pöörata täitmisele iseseisvalt. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid: Arved-saatelehed – jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde. Tsiviilhagid: Rahuldada esitatud tsiviilhagid ja VÕS § 1043 ja § 1045 alusel välja mõista L.U-lt: • XXXkasuks 410 eurot, mis kanda XXXarveldusarvele nr XXX Swedpank /kd 1 tl 10/. • XXXkasuks 374 eurot, mis kanda XXXarveldusarvele nr XXX Swedpank /kd 1 tl 15/. • XXXkasuks 285 eurot, mis kanda XXX arveldusarvele nr XXX SEB Pank /kd 2 tl 19-20/. Menetluskulud: KrMS § 173; § 175 ja § 179 lg.1 p.2 alusel välja mõista riigituludesse: L.U-lt menetluskuluna II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 585 eurot, määratud kaitsja tasu 216 eurot. Kohustada L.U tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 66,75 eurot. Menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete, sh viitenumbritega L.U-le kohtuotsusest eraldi tema poolt avaldatud elukoha- või e-posti aadressile. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti -2-

kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsuses ettenähtud kriminaalmenetluse kulude hüvitamist on võimalik vaidlustada määruskaebuse lahendamise menetluses. Asjaolud ja menetluse käik: L.U süüdistatakse selles, et tema olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, lõi varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, nimelt 21.05.2013.a kannatanu XXX pöördus tellimusega firmasse „XXXOÜ“, asukohaga Tallinn, Pae 60, hauamonumendi ja selle aluse valmistamiseks hauale, „XXXOÜ“ esindaja L.U koostas kalkulatsiooni ja vormistas tellimuse nr XXX, millele kirjutas ise alla ja sai XXX ettemaksu 21.05.2013.a sularahas 510 eurot ja 22.05.2013 sularahas 70 eurot, millele vastu andis kviitungid, tegelikkuses ei olnud L.U algselt kavatsust nimetatud tellimust täita, omastas L.U 580 eurot, tekitades XXX kahju summas 580 eurot. Samuti L.U olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, lõi varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, nimelt - 25.05.2013.a kannatanu XXX pöördus tellimusega firmasse „XXXOÜ“, asukohaga Tallinn, Pae 60, graniidist poleeritud hauapiirde valmistamiseks abikaasa hauale, „XXXOÜ“ esindaja L.U koostas kalkulatsiooni ja vormistas tellimuse nr 60513, millele kirjutas ise alla ja sai XXX ettemaksu 25.05.2013.a sularahas 184 eurot ja 14.06.2013 sularahas 190 eurot, millele vastu andis kviitungid, tegelikkuses ei olnud L.U algselt kavatsust nimetatud tellimust täita, omastas L.U 374 eurot, tekitades XXX kahju summas 374 eurot. Samuti L.U olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, lõi varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, nimelt – 26.07.2013 kannatanu XXX pöördus tellimusega firmasse XXXOÜ, asukohaga Tallinn, Pae 60, hauapiirde sisse ehitatud lillealusega ja 3 teeplaadi valmistamiseks ja paigaldamiseks oma surnud abikaasa XXX hauale. „XXXOÜ“ esindaja L.U koostas kalkulatsiooni ja vormistas arve-saatelehe nr XXX, millele kirjutas ise alla ja sai XXX 26.07.2013.a sularahas 285 eurot, millele vastu andis kviitungi kassa sissetuleku orderi nr XXX juurde. Vastavalt arve-saatelehel nr XXX märgitule pidi tellimus olema valmis 28.07.2013. Tegelikkuses ei olnud L.U algselt kavatsust nimetatud tellimust täita, omastas L.U 285 eurot, tekitades XXX kahju summas 285 eurot. Seega L.U , varem kelmuse toime pannud isikuna, pani toime varalise kasu saamise, teadvalt tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomisega, st pani toime KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kuriteoga on tekitatud varalist kahju XXX ummas 580 eurot, millest on hüvitatud 170 eurot, XXX summas 374 eurot, XXX summas 285. vastavates summades esitatud ka tsiviilhagid. Karistuse liik ja määr: Süüdistatav L.U, süüdistatava kaitsja ja prokurör sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb kohtus L.U süüdi tunnistada KarS § 209 lg2 p.1 järgi ja karistada vangistusega 1 aasta. KarS § 69 lg 1 alusel asendada L.U-le mõistetav karistus -3-

üldkasuliku tööga. Kuna ühele päevale vangistusele vastab 1 tund üldkasulikku tööd, siis on L.U mõistetava üldkasuliku töö pikkus 360 tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 2 aastat. Üldkasuliku töö tegemise ajal peab L.U järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Harju Maakohtu 28.09.2011 otsusega mõistetud rahaline karistus 50 miinimumpäevamäära s.o 160 eurot pöörata täitmisele iseseisvalt. Esitatud tsiviilhagid rahuldada. Kohtuistungil jäi süüdistatav L.U sõlmitud kokkuleppe juurde. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on talle selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral on tal kohustus tasuda riigituludesse menetlukulud – sundraha, määratud kaitsja tasu. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel L.U tuleb süüdi tunnistada KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ning talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. L.U-lt kuulub välja mõistmisele sundraha summas 585 eurot, määratud kaitsja tasu 216 eurot. Süüdistatav esitas taotluse menetluskulude ajatamiseks, kuivõrd nende tasumine ühe kuu jooksul ei ole võimalik. Prokurör nõustus taotlusega. Kohus asub seisukohale, et esitatud taotlus kuulub rahuldamisele. Süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1110-13 p 7, määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Kohus juhindub KrMS § 180 lg.1; § 189 lg.3; § 248 – 249; § 306; §310; § 311, § 313 sätetest. Piret Liivo Kohtunik /Allkirjastatud digitaalselt/