Kohtulahend

vangistust, mõistes üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 4 aastat 3 kuud vangistust.

pööratakse täitmisele. Sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest.”; Seega on muudatuse tagasiulatuv mõju piiritletud üksnes nende süüdimõistetutega, kes kannavad käesoleval hetkel vangistust või kelle suhtes pole süüdimõistev otsus jõustunud. Kuni 31.12.2014 kehtis KarS § 121 järgmine sõnastus: teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Võrreldes varem kehtinud redaktsiooniga on säte jagatud mitmeks lõiguks ning tekkinud juurde uued kvalifitseerimistunnused. Peale selle on langetatud karistuse ülempiiri lõikes 1 ning tõstetud karistuse ülempiiri lõikes 2. Süüdistusest nähtub, et D.G tegu kvalifitseeruks käeolevas redaktsioonis KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, seega saab teda karistada kuni 5 aasta vangistusega. 18.09.2014 otsusega on D.G-le KarS § 121 järgi karistuseks mõistetud 3 kuud vangistust. Seega ei kuulu antud juhul karistus KarS § 121 järgi vähendamisele. Nimetatud karistusele liideti Viru Maakohtu 06.03.2014 otsusega mõistetud karistus, millega D.G tunnistati süüdi KarS § 121 järgi ja karistati 5 kuu vangistusega, § 214 lg 2 p 1 järgi 5 aasta vangistusega, 120 järgi 3 kuu vangistusega, § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi 2 aasta vangistusega, § 215 lg 2 p 1,2 järgi 1 aasta vangistusega, § 274 lg 1 järgi 8 kuu vangistusega, § 275 järgi 4 kuu vangistusega. KarS § 64 g1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti liitkaristuseks 6 (kuus) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku võrra ning liitkaristuseks mõisteti 4 (neli) aastat 4 (neli) kuud vangistust. Eelnevast nähtuvalt on D.G karistatud KarS § 275 järgi. Alates 01.01.2015 muudeti KarS § 275 sõnastust. Kehtiv sõnastus lõikes 1 on järgmine: Avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.Võrreldes varem kehtinud redaktsiooniga ei ole see tegu enam kuritegu, vaid väärtegu. Seega on tegemist muudatusega, mis välistab teo kriminaalkorras karistatavuse. Kuni 31.12.2014 kehtinud Karistusseadustiku § 275 kohaselt võimesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku laimamise või solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega. Seega D.G toimepandud tegu KarS § 275 järgi pole kuriteona käesoleval ajal karistatav. 06.03.2014 otsusega mõisteti D.G-le KarS § 275 järgi toime pandud kuriteo eest 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti liitkaristuseks 6 (kuus) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku võrra ning liitkaristuseks mõista 4 (neli) aastat 4 (neli) kuud vangistust. Kohus leiab, et 06.03.2014 otuse järgi tuleb mõista liitkaristus Kars § 64 lg 1 alusel 6 aastat 3 kuud vangistust ning KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetava karistust 1/3 võrra ning liitkaristuseks mõista 4 aastat 2 kuud vangistust.

Eelnevast nähtuvalt on D.G karistatud KarS § 274 lg 1 järgi. Võrreldes varem kehtinud redaktsiooniga on tegu karistatav nüüd vaid ja võimuesindaja suhtes toimepanemisel ning lisaks on juurde tulnud täiendavad kvalifitseerimistunnused. Lisaks on lõike 2 järgi tõstetud karistuse alammäära. Vastavalt süüdistusele leiab kohus, et D.G tegu on käesoleval ajal samuti kvalifitseeritav KarS § 274 lg 1 järgi. Seega ei ole alust karistuse vähendamiseks. Kuna nimetatud karistus on liidetud 14.03.2013 otsusega ja see omakorda eelmise otsusega, siis kontrollis kohus üle kõik omavel liidetud kohtuotsused ning tuvastas, et lõplikult mõistretud karistus ei kuulu vähendamisele. Ka 06.03.2014 otsuses nimetatud süüdistus KarS § 121 järgi on käesoleval ajal kvalifitseeritav KarS § 121 lg 1 järgi ning karistus vähendamisele ei kuulu. Kuna KarS § 275 järgi toime pandud tegu on muutunud väärteoks, siis kontrollib kohus, kas isiku väärteokorras vastutusele võtmise tähtaeg on möödunud või mitte. KarS § 81 lg 3 alusel väärtegu on aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat, kui seadus ei näe selle eest ette kolmeaastast aegumistähtaega. Kohus tuvastas, et väärteo aegumistähtaeg pole möödunud D.G järgmises episoodis: - 02.01.2014 kella 16.03 paiku Jõhvis, Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla S9 hoones II korruselt jalutusboksi juurde viivas trepikojas kasutas D.G saatmisega jalutustkäigule tegeleva ja seega oma ametikohustusi täitva vanemvalvur xx xx suhtes ebatsensuurseid ja solvavaid väljendeid, mille tagajärjel vanemvalvur xx xx tundis end solvatuna. Eeltoodu alusel tuleb Viru Vangla taotlus kinnipeetava D.G karistuse vähendamise või vabastamise otsustamiseks rahuldada ja muuta D.G karistust. Kohus teeb määruse juhindudes KrMS § 431 järgi.

Kohtunik Larissa Prokopenko

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.