lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-9061/18

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 19.01.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-9061/18
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
19.01.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1083
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-9061/13Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja19.11.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

19.jaanuaril 2015, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-14-9061

Kohtukoosseis

Kohtunikud Pavel Gontšarov, Urmas Reinola ja Meelika Aava

Kriminaalasi

Z.T’i süüdistuses KarS § 424 järgi

Vaidlustatud kohtulahend Apellatsiooni esitaja

Harju Maakohtu lühimenetluses Z.T

novembri

aasta

otsus

Elukoht ja aadress: XXXXXXXX XXX X, XXXXXXXX

XXXX, XXXXXX XXXX, XXXXXXXX /XXXXXXXX

XXXXXXXXXX, isikukood: XXX, kodakondsus: EV, haridus: XXXXXXXXXXXXX, emakeel: Vene keel. Töökoht: Ei tööta. Varasemalt kohtulikult karistatud 3 korral: 14.05.2009 Harju Maakohtu poolt mõisteti KarS § 424 alusel vangistus 5 kuud 27 päeva tingimisi 18 kuulise katseajaga ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 aastaks; 22.02.2011 Harju Maakohtu poolt mõisteti KarS § 424 alusel šokivangistus 30 päeva ning 3 kuud tingimisi 2 aastase katseajaga; 08.11.2011 Harju Maakohtu poolt mõisteti KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 alusel 30 päevase vangistusega, mida suurendati Harju Maakohtu 22.02.2011 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning mõisteti liitkaristuseks 3 kuud ja 27 päeva vangistust, mis asendati KarS- § 69 alusel üldkasuliku tööga tähtajaga 1 aasta. Karistus asendatud vangistusega ning kantud 26.02.2013. Süüdistatav peeti kinni 27.10.2014 ning viibib käesoleval ajal vahi all.

RESOLUTSIOON

1.Jätta Z.T’i apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
2.Jätta Z.T’i määruskaebus menetluskulude peale rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

1.Harju Maakohtu 19. novembri 2014 aasta otsusega lühimenetluse korras tunnistati Z.T süüdi KarS § 424 järgi ning karistati teda 9(üheksa) kuulise vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel vahi all viibitud aeg alates 27.oktoobrist 2014.a. loeti karistusaja hulka ja karistusaja alguseks loeti vahistamise päev 27. oktoober 2014.a. Mõisteti Z.T-lt välja KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 lg 1 alusel sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 532.50 € (viissada kolmkümmend kaks eurot, 50 senti), advokaadi õigusabikulud summas 460.80 € ( nelisada kuuskümmend eurot , 80 senti), toimikust koopiate tegemise kulud 0.90 € (90 eurosenti), joobeseisundi tuvastamise kulud 131 € (ükssada kolmkümmend üks eurot); toksikoloogiaekspertiisi kulud 27 € (kakskümmend seitse eurot). Määrati, et KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 10 kuu jooksul igakuiste maksetena selliselt, et kuus kuulub tasumisele vähemalt 115.22 eurot.
2.Z.T süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 13.06.2012 kella 15.15 ajal Tallinnas XXXXXXXXX XXX XX/X maja juures mootorsõidukit Ford Fiesta registreerimismärgiga XXXXXX, olles joobeseisundis (narkootiline joove), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ nõudeid. Z.T pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
3.Apellatsiooni esitas süüdistatav Z.T, kes vaidlustab otsust temale mõistetud karistuse osas. Süüdistatav märgib, et temale inkrimineeritud tegevus leidis aset rohkem kui 2 aastat tagasi ning süüdistatav on oma suhtumist õiguskorda oluliselt muutnud. Tema vabanes narkosõltuvusest, ta abiellus, tal sündis laps. Süüdistatav palub kergendada temale mõistetud karistust.

Süüdistatav palub samuti kontrollida temalt väljamõistetud menetluskulude õigsust. RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

4.Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-120-09, p-d 8.28.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).
5.Süüdistatava apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Taotletakse maakohtu otsuse muutmist vaid karistuse osas. Kohtukolleegiuim leiab, et esitatud apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus.
6.Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks. KarS §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-14-07 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on ülalnimetatut järginud. Karistust kergendavate asjaolude osas maakohus on arvestanud süüdistatava puhtsüdamliku kahetsusega. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud KarS § 57 loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud ja nendele pole viidatud ka apellatsioonis. Maakohus on põhjendanud süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra valikut ning karistuse mõistes võttis arvesse ka asjaolu, et süüdistatav, olles varasemalt analoogsete süütegude eest kriminaalkorras karistatud, ei teinud enda jaoks vastavaid järeldusi ning jätkas kuritegude toimepanemist. Kohtukolleegium nõustub maakohtu põhjendustega karistuse mõistmise osas ning ei pea vajalikuks neid korrata.
7.Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ning tuleb juhindudes KrMS § 326 lg 2 p 2 jätta läbi vaatamata.
8.Kolleegium käsitleb süüdistatava taotlust väljamõistetud menetluskulude õigsuse kontrollimiseks määruskaebusena. Kohtukolleegium märgib samuti, et süüdistatav ei too välja ühtegi alust, miks tema meelest menetluskulud olid temalt valesti välja mõistetud. Selliseid aluseid ei tuvastanud ka ringkonnakohus. KrMS § 180 lg 3 võimaldab kohtul määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi ning maakohus on süüdistatava resotsialiseerumise vajadusi arvestades selliselt toiminud, võimaldades süüdistataval hüvitada menetluskulud ositi. Kohtukolleegium samuti märgib, et menetluskulude tasumise võimalikkuse hindamisel tuleb arvesse võtta mitte üksnes kohustatud isiku sissetulekut, vaid isikule kuuluvat vara tervikuna, s.t võimalust tasuda menetluskulud isiku kogu vara arvelt. Süüdistatav ei ole maakohtule ega ka ringkonnakohtule esitanud tõendeid, mis annaks alust veendumuseks, et tema varaline seisund tervikuna ei võimalda tal kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulusid tasuda. Seega kohtukolleegium leiab, et esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
9.Eelnevast lähtuvalt ning tuginedes KrMS § 337 lg 1 p-le 1 ja §-le 390 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 19.11.2014 kohtuotsuse Z.T ’ilt menetluskulude riigituludesse väljamõistmise osas muutmata ning esitatud kaebuse rahuldamata.

Pavel Gontšarov

Meelika Aava

Urmas Reinola

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.