Kohtulahend

,,Agressiivsuse

Vabastada X.L karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud: Viru Vangla esitas 17.11.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava X.L ’i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. X.L tunnistati süüdi Viru Maakohtu 05.11.2010 otsusega KarS § 113 järgi ja mõisteti talle karistuseks 6 aastat vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 07.10.2009. Viru Vangla poolt koostatud iseloomustusest nähtub, et X.L-i on kri minaalkorras karistatud üks kord. Kuriteo ajendiks oli reageering kannatanu tegevusele. Soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Kinnipeetav on individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused läbinud: on omandanud riigikeelt; osales sõltuvusega tegelevas sotsiaalprogrammis

"Eluviisi treening". Osales aktiivselt ning analüüsis oma alkoholi tarvitamist ja selle mõju. On motiveeritud loobuma alkoholist. Samas tuleb arvestada asjaoluga, et X.L viibib kinnipidamiskohas, kus tal ei olegi võimalust alkoholi tarvitada. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on olnud hõivatud vangla majandustöödel. Käesoleval hetkel töötab kinnipeetav väljaspool vanglat. Alates 31.03.2014 on kinnipeetav paigutatud Viru Vangla avavanglaosakonda. Vabanedes asub elama aadressile xxxx. Tegemist 2-toalise korteriga, kus elab kinnipeetava ema, kes on nõus, et X.L asub elama antud aadressile. Isik omab keskeriharidust keevitaja, lukkseppa ning lõikaja erialase väljaõppega, mille omandas Narva Kutsekoolis. Omab A2-taset riigikeele oskuses ning B-kategooria juhiluba. Vangistuse eelnenud perioodil oli isiku majanduslik olukord raske. Stabiilne sissetulek puudus, tegelesid naisega viina ja sigarettide müümisega. Toimetulekut mõjutasid isiku alkoholi liigtarvitamine. Se isuga 27.10.2014 on kinnipeetaval tasumata võlanõudeid 6868,64 eurot, vabanemisfondis on 748,99 eurot. Suhted lähedastega on head. Kaks aastat isik elas oma abikaasaga kelle ta tappis. Kinnipeetava sõnu l suhted olid rasked kuna naine perioodiliselt kasutas füüsilist vägivalda tema suhtes. Varem oli naine selle eest ka kriminaalkorras karistatud, isik teadvustas seda, kuid ei soovinud neid suhted õigeaegselt katkestada. Kinnipeetav tegeles enne vangistust Venemaalt toodud salakauba müügiga. Nimetatud aspekt viitab kriminaalse suhtlusringkonna olemasolule. Vangla meditsiiniosak onna andmetel sõltuvusdiagnoosi alkoholi osas ei ole. Isik ei pea seda probleemiks. Õigusrikkumine oli toimepandud alkoholijoobes, lisaks on väärteokorras karistatud 2 korda Alkoholiseaduse alusel. Vangistuses on osalenud sõltuvuskäitumist muutvas programmis Eluviisitreening ja selle jätkutegevuses. Isiku sõnul on ta teadvustanud oma probleemi alkoholi tarvitamisega ning soovib alkoholist hoiduda. Tuleviku osas omab kindlasihilisi eesmärke. Kinnipeetav ei samasta end kriminaalse subkultuuriga, suhtumine ametiisikutesse on positiivne. Tunnistab oma elus muutuste vajalikkust ning mõistab oma süüd. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 8%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 11%. Lähtuvalt eeltoodust vangla toetab X.L-i ennetähtaegset vabastamist. Viru Vangla teeb ettepaneku kohaldada X.L-i suhtes käitumiskontrolli ajaks järgmis i lisakohustusi: mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks; osalema sotsiaalabiprogrammis "Agressiivsuse asendamise treening". Kohtule on edastatud kinnitus selle kohta, et X.L-ile on garanteeritud töökoht xxxx. Prokuratuuri seisukoht: Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldas prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokurör toetas kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Prokurör märkis, et X.L-i käitumises vangistuses on mitmeid positiivseid asjaolusid: riigikeele kursuste läbimine, sotsiaalabiprogrammides aktiivne osalemine, töö tamine jm, mis viitavad sellele, et süüdimõistetu on teinud pingutusi õiguskuuleka elu

suunas. X.L kannab reaalset vanglakaristust esimest korda. Teda on kriminaalkorras karistatud üks kord. Kinnipeetava vangistusest ting imisi enne tähtaega vabastamise formaalsed alused on täidetud. Antud juhul oleks vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas, st kuni 07.10.2015. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Katseajal saaks süüdimõistetu kinnistada positiivseid hoiakuid. Kinnipeetav omab motivatsiooni enda käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega, samuti lisakohustuste panemisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti. Maakohtu istung: 16.12.2014 toimunud videokohtuistungil avaldas kinnipeetav soovi vabaneda, et olla kasulik oma lähedastele. Kinnipeetav lubas tööle asuda ja hakata võlanõudeid tasuma. Kaitsja toetas kaitsealuse taotlust. xxxx on head palgad ja rahalise nõudeid hakkab ta maksma. Elukoht on olemas. Abikaasa (kannatanu) ise provotseeris isikut. Kui ta oleks teda ise esimesena rünnanud , oleks kõik arusaadav. Tal ei ole alkoholi sõltuvust. Maakohtu määruse põhjendused: Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et X.L-i suhtes saab käesoleval ajal pidada põhjendatuks kohaldada tingimisi enne tähtaega vabastamist ühes tema allutamisega käitumiskontrollile. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus märgib, et kinnipeetaval on vabaduses olemas elukoht ning töökoht. Kinnipeetava käitumine vangistuse ajal on olnud eeskujulik, kuivõrd tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogramme, samuti on ta vangistuses viibides õppinud riigikeelt ja töötanud . Hetkel töötab väljaspool vanglat. Kohus leiab, et eeltoodust nähtub, et isik on asunud ennast parandama ja suudab alluda ühiskonnas kehtestatud normidele. Kuigi isikul on tasumata võlanõudeid, on tal vabanedes olemas töökoht ning ta on motiveeritud tasuma võlanõudeid. Kuigi isik pani kuriteo toime alkoholi joobes, on isik teadvustanud probleemi olemasolu ning soovib sellest hoiduda. Samuti on kinnipeetav osalenud sõltuvusega tegelevas sotsiaalprogrammis. Vabastades kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt ja allutades ta kriminaalhooldusele, aitab see kohtu hinnangul teda ühiskonda uuesti sotsialiseerida ning motiveerib teda hoiduma uusi seadusrikkumisi toime panemast. Samas järgitakse kontrollnõuete ning kohtu poolt määratud kohustuste täitmist.

Kohus leiab, et isikule saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohu stusi järgida. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist on toetanud ka vangla ja prokuratuur. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosust on hinnatud madalaks – 811%. Katseajal on võimalik hinnata isiku püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kohus on seisukohal, et tõhusaim viis karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada on vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Kohus, arvestades kinnipeetava varasemat elukäiku, käitumist karistuse kandmise ajal, samuti korduva kuriteo toimepanemise väikest tõenäosust ja elutingimusi vabaduses, vabastab tema tingimisi enne tähtaega. Vastavalt KarS § 76 lg 5 määrab kohus kinnipeetavale katseaja ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku § -s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Vastavalt KarS § 78 p 2 hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.