lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-15-312/3

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudHarju Maakohus Liivalaia kohtumaja · 16.01.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Kohtuasja number
1-15-312/3
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kiirmenetlus lihtmenetluse sätete järgi
Kuulutamise aeg
16.01.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
759
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-15-312

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTIIVOSA

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.01.2015. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas

Kriminaalasja number

1-15-312 (kohtueelses menetluses 15230100233)

Kohtukoosseis

Kohtunik Velmar Brett

Kohtuistungi sekretär

Leili Merila

Kriminaalasi

G.I süüdistus KarS § 424 järgi lühimenetluses (kiirmenetluse korras)

Prokuröri abi

Natalja Duškina

Süüdistatav

G.I isikukood: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, põhiharidus, töökoht: XXX AS, tööline, elukoht: XXX, kriminaal- ja väärteokorras karistamata, kinni peetud 15.01.2015. a kell 02:00; tõkendit ei ole kohaldatud.

Kaitsja

vandeadvokaadi abi Karine Nersesjan

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 256'1, § 256'4 lg 4, § 253 p 1, § 254, § 256'5 lg 1 p 1, lg 2, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3, § 306, § 313 kohus otsustas:

1.Tunnistada G.I (i.k. XXX) KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 180 (ükssada kaheksakümmend) päevamäära.
2.
KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes G.I-le vähendatud karistuseks rahaline karistus 120 (ükssada kakskümmend) miinimumpäevamäära. Arvestades miinimumpäevamäärana 10 (kümme) eurot, mõistab kohus talle rahalise karistusena 1200 (üks tuhat kakssada) eurot.
3.KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 15.– 16.01.2015. a, s.o 2 (kaks) päeva vangistust. Arvestades, et ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära, tuleb G.I-le mõistetud rahalisest karistusest arvata maha 6 (kuus) päevamäära. Seega kuulub G.I ärakandmisele rahaline karistus 114 (ükssada

1-15-312 neliteist) miinimumpäevamäära, s.o 1140 (üks tuhat ükssada nelikümmend) eurot.

4.KarS § 73 lg-te 1-3 kohaselt jätta mõistetud karistus G.I suhtes osaliselt täitmisele pööramata. Kohus määrab, et kohesele ärakandmisele kuulub rahaline karistus summas 400 eurot. Rahaline karistus summas 740 eurot jätta täitmisele pööramata, kui G.I ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtulahendi kuulutamisest, s.t alates 16.01.2015. a.
5.KarS § 66 lg-te 1 ja 3 alusel määrata G.I-le mõistetud koheselt täitmisele kuuluv rahaline karistus 400 euro suuruses summas tuleb tasuda võrdsetes osades 10 (kümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.t igakuiselt 40 (nelikümmend) eurot.
6.Vabastada isik kinnipidamiselt kohtusaalis.
7.KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista G.I-lt riigituludesse menetluskuludena: •

kaitsjatasu summas 144 eurot;

•

sundraha summas 292,50 eurot.

8.Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 tuleb G.I tasuda menetluskulud kokku summas 436,50 eurot ositi 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest esimesed 11 kuud igakuiselt 36,40 eurot viimasel kuul 36,10 eurot. Vastavalt KrMS § 159 lg-le 3 sisalduvad menetluskulude nõude täitmiseks vajalikud andmed kohtuotsuse lisaks olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kohus saadab makseinfo lehe isikule tema poolt avaldatud posti- või e-postiaadressile. Võttes aluseks KrMS § 424 ja § 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Edasikaebamise kord Käesolev otsus on kuulutatud resolutiivosas. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleis 30.01.2015. a kell 16:00. Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Võttes aluseks KrMS § 189 võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamise vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. Vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, tuleb sellisel juhul määruskaebus esitada Harju Maakohtule kümne päeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse kuulutamisest.

SÜÜDISTUS

G.I süüdistatakse selles, et 15.01.2015. a 02:00 aadressil Sütiste tee 1 Tallinn juhtis sõiduautot Opel Meriva r/nr. XXX, olles alkoholijoobes (alkoholijoove 1,30 mg/l laiendmääramatusega ± 0,12 mg/l, lõplik tulemus 1,18 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse § 2 (3)

1-15-312 69 lg 1 / Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/ ning § 69 lg 2 p 1 / Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 / Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning § 36 lg 4 p 1 ja 2 /Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/nõudeid. Seega pani G.I toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Velmar Brett Eeluurimiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.