1-14-10680/13 - Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja - lahend.ee

Süüdistus E.I süüdistatakse selles, et tema 04.07.2014.a kella 07:30 ajal ***km, juhtides sõiduautot BMW reg nr *** isikuna, kellel puudub juhtimisõigus, rikkudes Liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõudeid, mille kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust; ja olles alkoholijoobeseisundis, etanooli sisaldusega veres (2,35+/-0,06) mg/g, k=2, rikkudes Liiklusseaduse § 69 Sõiduki juhtimist keelav joobeseisund lõige 1 (Juht ei tohi olla joobeseisundis) ja lg 2 p 1, mille kohaselt loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem; kohaldas ebaõigeid juhtimisvõtteid, ei arvestanud sõidukiiruse valikul oma sõidukogemust ja teeolusid, rikkudes LS § 50 lg 3 p 1 nõudeid, mille kohaselt juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab: 1) sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Juhi E.I poolt liiklusnõuete rikkumise tagajärjel kaotas auto juhitavuse, kaldus vastassuunavööndisse, paiskus kraavi ning autos kaasreisijana viibinud I V sai EKEI surnu ekspertiisiakti nr 14E-LäS0020/93 eksperdiarvamuse kohaselt surma põhjustanud rasked tervisekahjustused: kehatüve, pea ja jäsemete kinnine tömp trauma koos koljupõhimiku murru, lülisamba murru, parema reieluu ja õlavarreluu murru, rinnaku murru ning siseorganite (süda, parem peabronh, parem kops, parem neer, südamepaun) vigastusega, mille tulemusena tekkis äge verekaotus ja suri sündmuskohal. Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumises, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud inimese surm, pani E.I toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus E.I ’ ile nõutud karistus: KarS § 422 lg1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust kolm (3) aastat. KarS § 74 alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi katseajaga kolm (3) aastat ühes KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega.

Kriminaalasi nr 1-14-10680 KarS § 75 lg 1 alusel kohustada katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. Süüdistatav E.I andis kohtus ütlusi selles, et ta saab temaga sõlmitud kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadav. Kahetseb väga juhtunud, surma sai ju ta parim sõber. Ta sai ka ise juhtunu tagajärjel raskeid kehavigastusi. Kannatanu HV on ta aidanud nii rahaliselt kui ka reaalse abiga majapidamistööde tegemisel. Kannatanu tsiviilhagile vastuväited puuduvad. Tulenevalt oma materiaalsest olukorrast palub E.I menetluskulu määrata ositi tasumisele 18 kuu jooksul. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus süüdistatavaga sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus leiab et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-s 239 lg 2 loetletud kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepitud karistus on kooskõlas KarS § 56 sätestatuga. KarS § 56 alusel kohus karistuse mõistmisel võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus arvestab kokkuleppe kinnitamisel asjaoluga, et E.I on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandut puhtsüdamlikult, milline asjaolu on karistust kergendav asjaolu. E.I on üles näidanud tegevkahetsust sellega, et ta on aidanud hukkunu ema nii materiaalselt, kui majapidamises vajaminevate tööde tegemisega. Kahju hüvitamisele asumine on samuti karistust kergendav asjaolu. E.I karistust raskendavad asjaolud puuduvad. E.I on ka ise saanud toimunud liiklusõnnetuse läbi raskeid kehavigastusi. KarS § 422 lg1 järgi on võimalik isikule mõista karistuseks vangistus kuni viis aastat Kokkulepitud karistus jääb sanktsiooni piiresse ja pikkuselt üle keskmise määra. Esinevad ka seaduslikud alused KarS §-des 74,75 sätestatu kohaldamiseks. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava E.I vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe on sõlmitud kaitsja juuresolekul. Kannatanu H V on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ja on saatnud kohtule korduva kirjaliku palvekirja. Palvekirjas palub H Vmitte panna süüdistatavat E.I vanglasse. E.I on teda aidanud nii rahaliselt kui majapidamistöödel ja lubanud seda ka edasipidi teha. Oma tervisest tulenevalt vajab ta abi ja seni on süüdistatavast olnud suur abi. Eeltoodu annab alust kohtul kokkuleppe kinnitamiseks. Tsiviilhagi – Kannatanu H Von esitanud tsiviilhagi kokku summale 3451 eurot, millest 1451 eurot on varaline kahju ja 2000,00 eurot mittevaraline kahju (tl.111-115 I kd). Kohus peab Võlaõigusseaduse (VÕS) § -de 1043 ja 1045 alusel põhjendatuks tsiviilhagi rahuldada.