Kohtulahend

valu ja tervisekahjustuse: parema silm all lahtine haav, parema silma ümber paistetus ja hematoom, paremal põsesarnal paistetus. Samuti tema, olles alkoholijoobes, 28.07.2014 kella 18.30 paiku Tallinnas Veerenni tänaval sõitvas sõiduautos Ford Escort registreerimisnumbriga XXX, lõi oma isale XXXvähemalt kuuel korral rusikaga näopiirkonda, põhjustades viimasele füüsilist valu ja tervisekahjustused: parema kulmu piirkonnas ca 2 cm pikkune haav, ninajuurel ca 1 cm pikkune haav, otsmikul ca 0,8 cm pikkune haav. Seega pani Rene Jõenurm toime KarS § 121 järgi (vastab kehtivale KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi) kvalifitseeritava kuriteo, so korduvalt, lähisuhtes isikule põhjustanud valu ja tervisekahjustuse kehalise väärkohtlemise. Kohtuistungil esitatud ja uuritud tõendid: 1) kannatanu XXXütlused (tlk. 2-3); 2) kiirabikaart, epikriis (tlk. 4-5) ; 3) isiku läbivaatuse protokoll koos fototabelitega (tlk. 6-18); 4) politseitöötaja ettekanne (tlk. 19); 5) indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tlk. 20); 6) asitõendi vaatlusprotokoll (tlk 47); 7) Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna vastus päringule (tlk.45); 8) lähisuhtevägivalla infoleht (tlk.60-61); 9) asitõendi vaatlusprotokoll (tlk. 49); 10) kahtlustatava kinnipidamise protokoll koos lisaga (fototabel) (tlk. 21-22); 11) kahtlustatava ütlused (tlk. 27-28). 12) suulise kuriteoteate protokoll (tlk. 53-54); 13) isiku läbivaatuse protokoll koos fototabelitega (tlk. 56-59); 14) kannatanu XXXütlused (tlk. 62-63); 15) asitõendi vaatlusprotokoll (tlk. 67-68); 16) kahtlustatava ütlused (tlk. 70-72); 17) 05.11.2014 Harju Maakohtu kohtumäärus (tlk.81-84) Prokuröri seisukoht ja taotlus: Prokuröri hinnangul on Rene Jõenurmele süüksarvatud teod tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Süüdistus on esitatud kahes episoodis. Isik tunnistab oma süüd, kahetseb toimepandut. Karistuse mõistmisel lähtuda süü suurusest, karistust kergendavatest ning raskendavatest asjaoludest. Kergendavaks asjaoluks tuleb lugeda kahetsust, raskendav asjaolu on teo toime panemine kõrges eas isiku suhtes. Arvestada, et Rene Jõenurm on toime pannud teod katseaja algstaadiumis ning on rikkunud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Prokurör taotles Rene Jõenurme süüdi tunnistamist KarS § 121 järgi (kehtiv KarS § 121 lg 2 p 2,3) ja karistamist vangistusega 1 aasta ja 6 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetava vangistuse vähendamist 1/3 võrra, s.o. Rene Jõenurmel tuleb ära kanda 1 aasta pikkune vangistus, millest maha tuleb arvestada eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva. Mõista isikule lõplikuks karistuseks 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada Rene Jõenurmele käesoleva kohtuotsuse alusel mõistetud ja ärakandmisele kuuluvat 11 kuud ja 28 päeva vangistust pikkust vangistust, eelmise 12.02.2014.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsuse alusel mõistetud ning ärakandmata karistuse võrra ning mõista lõplikuks liitkaristuseks 2 aasta ja 10 päeva pikkune vangistus. Asitõendid, 3 CD plaati, jätta asja materjalide juurde.

Kannatanu XXX: seletas, et kui Rene Jõenurm on kaine, siis ta võiks koju tagasi ikka tulla. Süüdistatava seisukoht: Rene Jõenurm tunnistas kohtuistungil, et süüdistus on arusaadav, tunnistab oma süüd, nõustub asja arutamisega lühimenetluse korras. Enda ülekuulamist ei taotlenud. Lisas, et on oma teost aru saanud, kahetseb toimepandut. Soovib enda eluviisi muuta ning minna ravile. Viimases sõnas lisas Rene Jõenurm, et nõustub kaitsjaga, kahetseb, tahab ravile minna. Kaitsja seisukoht ja taotlus: Kaitsja leidis kohtuistungil, et süüdistus on tõendatud, kõik tõendid on lubatavad. Leidis, et tema kaitsealune on väga enesekriitiline oma tegude suhtes. Eelkõige tuleb süü suuruse hindamisel arvestada tema kaitsealuse püüdlusi; lubadust minna ravile. Kannatanu on väljendanud juba kohtueelses menetluses, et ei soovi oma poja karistamist või siis minimaalset karistust, kuna peavad koos talu. Oma kaitsealuse tegudes osas märkis, et need on olnud erinevat laadi, aga öelda, et isikul on kalduvus vägivallatseda-ei saa. Ühes episoodis arvestada kannatanu soodustamist kuriteole; isikud võtsid koos alkoholi. Tema kaitsealune ei mäleta midagi, kuid ometi on ta süü omaks võtnud. Palub mõista Rene Jõenurmele lõplikuks liitakristuseks 1 aasta ja 16 päeva pikkune vangistus, kuna antud karistus oleks isikule piisav. Kohtu seisukoht: KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks; KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt. Rene Jõenurmele on esitatud kahtlustus KarS § 121 (vastab kehtivale KarS § 121 lg 2 p 2, 3) järgi kvalifitseeritud kuriteos. 25.03.2014.a episood Rene Jõenurm on kohtueelses menetluses andnud 25.03.2014.a episoodi kohta kahtlustatavana ütlusi (tlk.70-72) selle kohta, et ta ei tea, kas ta on kuriteo toime pannud, kuna ta ei mäleta antud päevast midagi. Tal on mäluga probleeme, ta ei mäleta isegi seda, mida ta eile tegi. Isa rääkis talle toimunud konfliktist järgmisel või siis ülejärgmisel päeval, sai aru, et ta oli hakanud isaga kaklema. Sõbrad rääkisid paar päeva hiljem, et nii tema kui ka tema isa olid alkoholijoobes, kui ta isaga kaklema läks. Rene Jõenurm võttis oma süü toimunud kohtuistungil omaks. Kohus märgib, et kuigi Rene Jõenurm kohtueelses menetluses antud ütlustes väidab, et toimunust ei mäleta ta midagi, puudub kohtul alus kahelda tema süü omaksvõtus toimunud kohtuistungil –– kriminaalasjas kogutud tõendid osutavad vastuvaidlematult sellele, et just Rene Jõenurm oli isikuks, kes pani 25.03.2014.a toime oma isa suhtes kehalise väärkohtlemise. Kannatanu on politseile teinud sündmuskohal kella 22.25-st toimunu kohta suulise kuriteoteate - vt protokolli (tlk. 53-54). Kannatanu XXXütlustega (tlk.62-63) on tõendatud, et pidas 25.03.2014.a oma kodus XXX talus, XXX külas, XXX vallas sünnipäeva. Nad tarvitasid koos poja Rene Jõenurmega alkoholi - jõid kahepeale ära ühe 0,5 liitrise viina, Rene jõi ära lisaks 0,7 liitrilise veini ning 1 liitirilise õlle. Peale kella 21:00 tahtis Rene saada viite eurot. Ta andis raha ning ütles, et poeg kiirelt minema läheks. Seejärel Rene ärritus, lükkas ta diivani peale pikali ja lõi põlvega talle vähemalt kahel korral pea piirkonda. Järgnevalt võttis Rene laua alt lauajala ning lõi teda sellega ühel korral näopiirkonda. Ta tundis füüsilist valu, tõusis diivanilt püsti, läks õue ning helistas politseisse. Lauajalaga löödud löögi tagajärjel oli näo parempool paistes ning valulik, samuti oli tal parema silma all veritsev haav. Isiku läbivaatuse protokollist ning fototabelitest (tlk.56-59) nähtub kannatanu XXXparema silma all olev paari sentimeetri

pikkune lahtine haav, parempoolne silmaümbrus on turses, nähtub hematoom. Samuti nähtub kannatanul veritsev lahtine suure varba küüs ning tema seljas oleval triiksärgil on punakaid, verele sarnaseid plekke. Asitõendi vaatlusprotokollist (tlk.67-68) nähtub politsei Juhtimiskeskusele tehtud kõne salvestis, mille kohaselt teatab helistaja, et tema poeg tuli talle kallale ning seetõttu kutsub ta XXX valda, XXX tallu kohale patrulli. Kohus hindab poolte ütluste usaldusväärsust eelkõige kogumis teiste tõenditega: kannatanu ütlustega ühtivad teised kriminaalasjas olevad tõendid: isiku läbivaatuse protokoll, asitõendi vaatlusprotokoll. Kannatanut on hoiatatud valeütluste andmisega kaasnevast vastutusest, kohus ei näe antud juhul ühtegi mõistlikku põhjust, miks oleks pidanud isa alusetult oma last süüstama ning andma süüdistatava tegevuse kohta valeütlusi. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et keegi kolmas isik oleks kannatanule säärased vigastused tekitanud: nii kanntanu kui ka kahtlustatav on kinnitanud, et 25.03.2014.a. olid nad majas kahekesi, jõid ning tähistasid sünnipäeva. Kohus leiab, et eluliselt on usutav see, et põlve ning lauajalaga pähe löömine põhjustab kannatanule isiku läbivaatuse protokollis kirjeldatud jälgi ning tekitab füüsilist valu. Seega on kohtule esitatud ja istungil uuritud tõenditega tõendatud, et Rene Jõenurm kasutas 25.03.2014.a. kannatanu vastu füüsilist vägivalda; on ilmselge, et 67-aastane kannatanu tundis vägivalla tagajärjel valu. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Rene Jõenurm süü 25.03.2014.a. episoodis on tõendatud täies mahus. KarS § 121 objektiivne koosseis on täidetud. Subjektiivsest küljest peab tahe olema suunatud löömisele. KarS § 16 lõike 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Rene Jõenurm lõi kannatanule kahel korral põlvega peapiirkonda ning seejärel lauajalaga näopiirkonda. Seega pidi süüdistatav vähemalt möönma, et kannatanu võib tema tegevuse tagajärjel haiget või tervisekahjustusi saada. Kohus märgib, et käesoleval juhul võiks kaaluda ka Rene Jõenurme tegevuse ümber kvalifitseerimist KarS §-i 122 järgi: kannatanul tuvastatud vigastused viitavad asjaolule, et isik võis tunda suurt valu. Samas on valu ja selle tundmine subjektiivne – valulävi ja selle talumise võime on inimestel erinev. Käesoleval juhul ei ole kannatanu kohtueelses menetluses andnud ütlusi selle kohta, mis viitaks, et valu ületas sündmuse hetkel sellise piiri, mis asetas kannatanu tema jaoks piinavasse situatsiooni. Kahtlemata annab KrMS kohtule võimaluse lühimenetluses kohtusse saabunud asja tagastamiseks, kuid antud juhul tuleb arvesse võtta seda, et isa ja poeg siiski suhtlevad ning kannatanu sõnul võiks poeg koju tagasi tulla, kui viimane suudaks joovastavatest jookidest hoiduda. Kohus ei näe, et antud juhul oleks menetluslikult otstarbekas ning poolte paranevaid suhteid arvesse võttes kvalifikatsiooni täpsustamise huvides asja menetlemine üldmenetluses. Kohtu hinnangul pani Rene Jõenurm toime õigusvastase teo, teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Rene Jõenurm on süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. 28.07.2014 episood Rene Jõenurm on kohtueelses menetluses andnud 28.07.2014.a episoodi osas kahtlustatavana ütlusi (tlk.27-28), mille kohaselt ta tunnistab kuriteo toime panemist. 28.07.2014.a. tuli isa talle Balti jaama järgi, hakkas teda sõimama ning lõi käega talle vastu rindu. Sai isa peale ilmselt vihaseks ning lõi isa korduvalt rusikaga näkku. Tagajärgedele ta ei mõelnud, kuna oli liiga purjus. Ta kahetseb toimepandut. Kannatanu XXXütlustest (tlk.2-3) nähtub, et läks 28.07.2014 oma poja Rene Jõenurmele Balti jaama järele. Poeg oli purjus, tõmbas sõidu ajal parempoolse küljepeegi vastu autot nii, et ta ei näinud sellest enam välja. Tögas poega vastu rinda ning ütles talle, mida ta teeb. Peale seda lõi poeg talle 6 korda rusikaga vastu nägu. Peatas auto, kuna näost

hakkas verd tulema. Palus kutsuda möödujal politsei. Seletab, et poeg kuritarvitab alkoholi ning on ka varasemalt teda peksnud. Kiirabikaardist (epikriis) (tlk. 4-5) nähtub, et 28.07.2014.a tuvastati XXX (ik XXX) pea lahtised hulgihaavad. Isiku läbivaatuse protokollist ning fototabelist (tlk.6-18) nähtub, et 28.07.2014.a teostati XXXläbivaatus, millega tuvastati isikul parema kulmu kohal 3 cm pikkune lahtine haav, otsmikul 0,8 cm pikkune pindmine mitteveritsev haav ja haava ümber nahaalune verevalum ning nina juures 1,5 cm pikkune veritsev haav. Isiku nägu, kaela parem külg, rind, käed ning seljas olev särk on veretaolise ainega määrdunud. Politseitöötaja ettekandest (tlk.19) nähtub, et 28.07.2014.a jõudes sündmuskohta Veerenni tn. 42 juurde, andsid kiirabi töötajad XXX(ik XXX) esmaabi, kuna tema poeg Rene Jõenurm oli teda peksnud näo piirkonda. Pidasid Rene Jõenurme kinni ning tuvastasid tal indikaatorvahendiga AlcoQuant 6020 alkoholijoobe 0,90 mg/l. Asitõendi vaatlusprotokollist (tlk.47) nähtub, et 28.07.2014.a helistas XXXpolitsei Juhtimiskeskusesse ning teatas kähmlusest noorema ning vanema meesterahva vahel, mis toimus Veerennist Järvevana tee poole Väike-Tallinna raudtee ülesõidu juures sõidukis. Vanem meesterahvas väljus autost verisena. Asitõendi vaatlusprotokollist (tlk. 49) nähtub 28.07.2014.a XXX kõne politsei Juhtimiskeskusesse. XXX kutsub abi, kuna Rene Jõenurm oli teda sõiduajal peksnud. Kahtlustatava kinnipidamise protokollist (tlk. 21-22) nähtub, et 28.07.2014.a peeti Veerenni tn. 42 juures kinni Rene Jõenurm. Kohtu hinnangul esitatud tõendid riimuvad; kannatanu ning süüdistatava kirjeldus toimunud osas ühtib, samuti riimuvad ka antud episoodi kohta teised tõendid: kiirabikaart, isiku läbivaatuse protokoll, ettekanne, asitõendite vaatlusprotokollid ning kahtlustatava kinnipidamise protokoll. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Rene Jõenurm süü on 28.07.2014.a episoodis tõendatud täies mahus, KarS § 121 objektiivne koosseis täidetud. Subjektiivsest küljest peab tahe olema suunatud löömisele. KarS § 16 lõike 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Rene Jõenurm lõi rusikaga mitmel korral eakat kannatanut näo piirkonda. Kohus märgib, et kuigi Rene Jõenurm väitis, et ta löömise hetkel tagajärgedele ei mõelnud, viitavad kannatanu ütlused siiski sellele, et tegemist oli tahtliku kuriteoga: kannatanu ütlustest nähtub, et Rene Jõenurm toimis sihipäraselt. Kohtu hinnangul pani Rene Jõenurm toime õigusvastase teo, tegude õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Rene Jõenurm on süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Karistus: Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. RKKKo on oma otsuses nr 3-1-1-113-12 sedastanud, et KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (vt nt RKKKo 3-1-1-40-04, p 7). Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. Lisaks on kehtivas kohtupraktikas asutud seisukohale (vt RKKKo lahendid nr 3-1-1-58-13, 31-1-52-13), et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi

sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja –järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud karistus – rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat. Keskmine sanktsioonimäär vangistuse puhul on 1 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus. KarS § 121 järgi (vastab kehtivale KarS § 121 lg 2 p 2, 3) kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest võib isikule mõista rahalise karistuse või kuni 3 aasta pikkuse vangistuse. Rene Jõenurmele on esitatud süüdistus kahes väärkohtlemise episoodis. Karistus kergendavaks asjaoluks loeb kohus isiku kahetsust. Karistust raskendav asjaolu on süüteo toimepanemine kõrges eas isiku suhtes – kannatanu näol on tegemist 67-aastase vanaduspensionäriga. Kohtu hinnangul on Rene Jõenurme süü suur: kannatanuks oli tema oma lihane isa, mõlemas episoodis oli süüdistatava korduvad löögid suunatud kannatanu peapiirkonda. Kannatanul fikseeritud ja asja materjalide hulgas olevatelt fotodelt jälgitavad vigastused ei ole väikesed. Kohtu arvates ei oma asjas tähtsust fakt, et esimeses episoodis oli ka kannatanu tarvitanud alkoholi – kannatanu ütlustest ei nähtu, et ta oleks kuidagi põhjustanud temavastase ründe – sellele ei eelnenud sõnavahetust ega füüsilist kontakti. Teises episoodis ei saa kohus kannatanule samuti midagi ette heita – kannatanu sõnul togis ta pojale vastu rinda seetõttu, et viimane keeras sõidu ajal ära parempoolse küljepeegli. Rene Jõenurme on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud. Viimati karistati teda 12.02.2014.as Harju Maakohtu otsuse alusel KarS § 422 lg 1; § 329 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes, lõplikuks karistuseks mõisteti Rene Jõenurmele 1 aasta pikkune vangistus tingimisi 2 aastase katseajaga. 05.11.2014.a pöörati Harju Maakohtu määrusega Rene Jõenurmele mõistetud karistus täitmisele, lisakohustuse (alkoholitarvitamise) rikkumise tõttu (vt. tlk.81-84). Kohtu hinnangul on Rene Jõenurme näol tegemist isikuga, kes kuritarvitab alkoholi: eelnev karistus pöörati tema suhtes täitmisele, kuivõrd ta oli rikkunud talle määratud lisakohustust, mis seisnes keelus tarvitada alkoholi. Käesolevas kriminaalasjas on mõlemad episoodid samuti toime pandud alkoholijoobes. Kohtu hinnangul ei ole kuriteo toimepanemine alkoholi mõju all vabandatav asjaolu: täisealine isik peab kohtu hinnangul suutma oma negatiivseid emotsioone adekvaatselt ohjeldada. Alkoholi tarvitamisega kaasneva ning selle foonil võimenduva agressiivsuse korral on paslik vähendada tarbimist või üldse loobuda alkohoolsetest jookidest. Rene Jõenurm selgitas, et soovib minna alkoholisõltuvusest vabanemiseks ravile. Kohtu hinnangul on süüdistatava poolne sõltuvushäire tunnistamine ja valmidus alustada kohase raviga tervitatav – kahtlemata eeldab ravi alustamine ja selle hilisem edukas käik puudutatud isiku motiveeritust. Samas ei pea kohus Rene Jõenurme karistamist võimalikuks muul moel kui reaalse vangistusega: karistuse kandmine ei takista paralleelselt alkoholismivastase raviga alustamist. Rene Jõenurmele on juba eelnevalt katseaja näol antud võimalus, kuid seda isik ei kasutanud vaid pani pisut üle kuu möödumisel 12.02.2014 otsuse alusel määratud katseaja kulgemisest toime uue, tahtliku kuriteo. Kohus leiab, et Rene Jõenurme suhtes tuleb kohaldada tõkendit vahistamine. KrMS § 127 lg 1 kohaselt arvestatakse tõkendit valides kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise, kuritegude

toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. KrMS § 130 lg 2 järgi võib kahtlustatava vahistada prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määruse alusel, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid. KrMS § 130 lg 2 nähtuvad seega vahistamise alused, kuid tõkendi valimisel tuleb vältimatult arvestada ka KrMS § 127 lg 1 sätestatut. Kohtu arvates on uute kuritegude toime panemise oht Rene Jõenurme puhul keskmisest kõrgem: kannatanu ja süüdistatav elavad koos, kohus ei ole kindel, kas süüdistatav hakkab vabanedes koheselt oma istungil antud alkoholismivastast ravi puudutavaid lubadusi täitma; varasemalt ei ole isik suutnud alkoholi tarvitamisest hoiduda – eelmise kohtuotsuse alusel määratud alkoholi tarvitamise keeld oli isiku jaoks sisutühi. Süüdistatav on näidanud, et ta ei oma sõltuvuse üle vähimatki kontrolli, samuti muudab tarbitud alkohol ta agressiivseks. Rene Jõenurm tuleb süüdi mõista KarS § 121 järgi (vastab kehtivale KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi) ja karistada vangistusega 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud. KrMS § 238 lg 2 järgi vähendada Rene Jõenurmele mõistetud liitkaristust 1/3 võrra. Rene Jõenurmel tuleb ära kanda 1 (ühe) aasta pikkune vangistus. KarS § 68 lg 1 järgi lugeda Rene Jõenurme poolt eelvangistuses viibitud aeg 28.07-29.07.2014.a, so 2 (kaks) päeva karistusaja hulka. Rene Jõenurmel tuleb ära kanda 11 (üheteistkümne) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkune vangistus. KarS § 65 lg 2 järgi suurendada Rene Jõenurmele käesoleva kohtuotsuse alusel mõistetud ja ärakandmisele kuuluvat 11 (üheteistkümne) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkust vangistust eelmise, 12.02.2014 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsuse alusel mõistetud ning ärakandmata karistuse - 8 (kaheksa) kuu ja 24 (kahekümne nelja) päeva pikkuse vangistuse võrra. Mõista Rene Jõenurmele lõplik liitkaristus – 1 (ühe) aasta, 8 (kaheksa) kuu ja 22 (kahekümne kahe ) päeva pikkune vangistus. Karistusaja alguseks lugeda 14.01.2015.a. Kohaldada Rene Jõenurme suhtes kohtuotsuse jõustumiseni tõkendit vahistamine. Asitõendid: Süüdistusaktis märgitud asitõenditega seoses otsustab kohus alljärgnevat: 3 CD-plaati salvestistega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. CD plaadi säilitamine ei koorma arhiveeritavat kriminaaltoimikut olulisel määral, asitõendi hävitamisega kaasneb ressursikulu.

Menetluskulud: Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetul hüvitada menetluskulud. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 alusel on menetluskuludeks antud asjas määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 kuupalga alammäära ehk 585,00 eurot. Rene Jõenurmele on kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi 216,00 EUR riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud. Kohtumenetluse pooled ei taotlenud kohtuistungil menetluskulude osalist riigi kanda jätmist ning nende täitmist ositi. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumis väljavaateid. Juhul, kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda, samas võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu kohtule erandlikke asjaolusid, mis annaksid alust menetluskulude vähendamiseks. Ka

seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Seda, aga kohus tuvastanud ei ole. Seega asub kohus seisukohale, et menetluskulud tuleb välja mõista täies ulatuses. Samas leiab kohus, et põhjendatud on menetluskulude ajatamine. Menetluskulude ajatamine on põhjendatud juhul, kui nende tasumine ajatamise perioodi jooksul on tõenäoline. Arvestades menetluskulude suurust, ei ole süüdistataval võimalik kohtukulude kohene tasumine. Kohtukulude kohese tasumise kohustus tooks tõenäoliselt kaasa täitemenetluse, millega kaasnevad süüdistatavale lisakulud. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud. Eeltoodu alusel tuleb KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista Rene Jõenurmelt riigieelarve tuludesse menetluskulud: sundraha 585,00 eurot ja kaitsjatasu 216,00 eurot. Määrata, et menetluskulu tuleb tasuda ositi, 12 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest. Osamaksete suurus, tasumise graafik ja makserekvisiidi on märgitud kohtuotsuse lahutamatuks lisaks olevas makseinfos. Osamakse tähtaegse tasumata jätmise korral maksegraafik tühistatakse ning nõue pööratakse tervikuna täitmisele.

Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.