Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
13.jaanuar 2015 a. Tallinn
Kohtuistungi aeg ja koht
12.jaanuar 2015.a.
Kriminaalasja number
1-14-8016
Kohtukoosseis
eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Meelika Aava ja Urmas Reinola
Kohtuistungi sekretär Kriminaalasi
Liina Kaev S.P süüdistuses KarS § 120, § 121 ja § 424 järgi, lühimenetlus
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu otsus 19.november 2014.a.
Apellatsiooni esitaja
Süüdistatav S.P
Prokurör
Žanna Morozova
Süüdistatav
S.P (ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses)
Kaitsja
Kaitsja adv. Urmas Simon Harju Maakohtu otsus 19.novembrist 2014.a. S.P suhtes jätta muutmata. Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata.
Välja mõista S.P-lt riigieelarve tuludesse 48 eurot määratud kaitsjale makstud tasu katteks. Kaitsjatasu
eurot kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele kas Swedbank AS-s (a/a EE EE502200221014193355), AS-s SEB Pank (a/a EE351010052031000004), Danske Bank AS Eesti filiaalis (a/a EE873300333499990003) või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis (a/a EE401700017002872300). Riigilõivu tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadavad taotlejale saadetavas makseinfos.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav ja kannatanu
võivad kassatsiooni esitada
üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.
Harju Maakohus otsustas 19.novembri 2014.a. otsusega süüdi tunnistada S.P KarS § 120 järgi ja karistada vangistusega 8 (kaheksa) kuud. Süüdi tunnistada S.P KarS § 121 järgi ja karistada vangistusega 2 (kaks) aastat. Süüdi tunnistada S.P KarS § 424 järgi ja karistada vangistusega 9 (üheksa) kuud. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, arvestades karistuseks 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvata eelvangistus (10 päeva) karistusaja hulka ja lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta, 3 (kolm) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 16.juuni 2014.a. Tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista S.P-lt riigituludesse sundraha 532,50 eurot, kaitsjatasu kohtueelsel uurimisel 472,28 eurot ja kaitsjatasu kohtumenetluses 144 eurot (kaitsja-tasu kokku 616,28 eurot). KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et S.P võib menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest kohtuotsuses märgitud graafiku alusel. S.P mõisteti süüdi KarS prg. 121 järgi selles, et tema -
-
17.06.2013 kella 21.00 ajal Harjumaal, XXX XXXXX, XXXXXX XXXX, XXXXX XXX X-X asuvas korteris tõmbas oma isa AK diivani pealt põrandale ja peksis teda viis korda käega vastu nägu ning lõi kolm korda jalaga vastu keha, tekitades sellega kannatanule füüsilist valu. 28.09.2013 ajavahemikul 17.30-20.52 Harjumaal, XXX XXXXXX, XXXXXX XXXXX, XXXXX XXX X-X asuvas korteris kägistas KM ja AK-t ning lõi kannatanuid mitu korda käega vastu nägu, tekitades sellega kannatanutele füüsilist valu ja tervisekahjustusi.
-
-
-
-
-
-
01.10.2013 kella 17.00 ajal Harjumaal, XXX XXXXXX, XXXXXX XXXX, XXXXX XXX X-X asuvas korteris tiris süüdistatav oma isa AK voodi pealt maha ning lõi korduvalt käega vastu nägu, põhjustades kannatanule füüsilist valu. 02.01.2014 kella 00.00 ajal Harjumaal, XXX XXXXXX, XXXXXX XXXXX, XXXXXX XXX X-X asuvas korteris lõi AK-t kolm korda käega vastu nägu ning kägistas kaelast, tekitades sellega kannatanule füüsilist valu. 03.01.2014 kella 19.15 ajal Harjumaal, XXX XXXXXX, XXXXXX XXXXX, XXXXXX XXX X-X asuvas korteris viskas tugitooliga AK-t vastu pead, tekitades sellega kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi. Samuti lõi S.P KM neli korda käega vastu nägu, tekitades sellega kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi. 29.01.2014 kella 01.00 ajal Harjumaal, XXX XXXXXX, XXXXXX XXXXX, XXXXXX XXX X-X asuvas korteris lükkas AK pikali ning peksis kannatanut jalgade ja kätega vastu keha, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused. Oma elukaaslase kaitseks välja astunud KM kägistas S.P kõrist, samuti lõi rusikaga vastu nägu, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. 23.04.2014 kella 20.00 ajal Harjumaal, XXX XXXXXX, XXXXXX XXXXX, XXXXXX XXX X-X asuvas korteris lõi AK-t mitu korda rusikatega pea piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused. Oma elukaaslase kaitseks välja astunud KM lõi S.P korduvalt rusikaga näkku ning kruusiga vastu näo kaitseks ülestõstetud kätt, tekitades sellega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. 25.04.2014 kella 23.40 ajal Harjumaal, XXX XXXXXX, XXXXXX XXXXX, XXXXXX XXX X-X asuvas korteris kägistas AK-t kõrist ning peksis rusikatega pea piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu. 27.05.2014 kella 20.00 ajal Harjumaal, XXX XXXXXX, XXXXXX XXXXX, XXXXXX XXX X-X asuvas korteris lõi AK-t korduvalt rusikatega pea piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Oma elukaaslase kaitseks välja astunud KM lõi S.P korduvalt rusikatega pea piirkonda ning väänas käed selja taha, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. 06.06.2014 kella 14.15 ajal Harjumaal, XXX XXXXXX, XXXXXX XXXXX, XXXXXX XXX X-X asuvas korteris lükkas ümber tugitooli, mis kukkus AK-le peale, seejärel lõi voodil istuvale kannatanule korduvalt rusikaga näkku ning KM kausiga vastu pead, põhjustades kannatanutele füüsilist valu ja tervisekahjustusi. 07.06.2014 kella 13.30 ajal Harjumaal, XXX XXXXXX, XXXXXX XXXXX, XXXXXX XXX X-X asuvas korteris lõi AK-t neli korda kätega pea piirkonda ning lükkas kannatanu koos tugitooliga pikali maha, tekitades kannatanule füüsilist valu.
KarS prg. 120 järgi mõisteti S.P süüdi selles, et tema -
-
28.09.2013 ajavahemikul 17.30-20.52 Harjumaal, XXX XXXXXX, XXXXXX XXXXX, XXXXXX XXX X-X asuvas korteris ähvardas KM ja AK-t tapmisega, kannatanud võtsid süüdistatava sõnu ähvardusena ning kartsid oma elu ja tervise pärast. 03.01.2014 kella 19.20 ajal Harjumaal, XXX XXXXXX, XXXXXX XXXXX, XXXXXX XXX X-X asuvas korteris ähvardas KM ja AK-t tapmisega, kannatanud
-
võtsid süüdistatava sõnu ähvardusena ning kartsid oma elu ja tervise pärast. Kannatanutel oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna S.P oli juba eelnevalt käitunud kannatanute suhtes agressiivselt ja neid kehaliselt väärkohelnud, tekitades sellega kannatanutes hirmutunde oma elu ja tervise pärast. 06.06.2014 kella 14.15 ajal Harjumaal, XXX XXXXXX, XXXXXX XXXXX, XXXXXX XXX X-X asuvas korteris ähvardas KM ja AK-t tapmisega ning maja põlema panemisega, kannatanud võtsid süüdistatava sõnu ähvardusena ning kartsid oma elu ja tervise pärast. Kannatanutel oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna S.P oli juba eelnevalt käitunud kannatanute suhtes agressiivselt ja neid kehaliselt väärkohelnud, tekitades sellega kannatanutes hirmutunde oma elu ja tervise pärast.
KarS prg. 424 järgi mõisteti S.P süüdi selles, et tema 11.10.2013 kella 07.46 ajal Harjumaal, XXX XXXXXX, XXXXXX XXXXX, XXX XXX X maja juures juhtis mootorsõidukit VW Golf registreerimismärgiga XXXXXX olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,30 mg/l kohta, laiendmääramatusega ± 0,12 mg/l kohta, lõplik tulemus 1,18 mg/l kohta), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja § 69 lg 4 p 1 nõudeid. APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Süüdistatav esitas maakohtu otsusele apellatsiooni ja määruskaebuse. Esitatud apellatsioonis vaidlustab süüdistatav mõistetud karistust ja leiab, et see on liiga pikk. Ta ei nõustu sellega, et karistuse pikkus käesoleval juhul sõltub kannatanute soovist. Ta väidab, et kahetses siiralt kõike juhtunut kuigi kõiki vägivallatsemise fakte ta ei mäleta täpselt. Määrusekaebuses vaidlustab süüdistatav menetluskulude tasumise kohustuse alguse aega. Leiab, et on ebareaalne, et ta peab hakkama menetluskulusid tasuma kohtuotsuse jõustumisest. Apellatsioonikohtu istungil toestasid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud apellatsiooni ja määruskaebust, prokurör vaidles neile vastu ja leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ning põhjendatud.
Süüdistatav on esitanud maakohtu otsusele nii apellatsiooni, kui ka määruskaebuse. Kohtukolleegium käsitleb esitatud kaebusi ühtse apellatsioonina, sest menetluskulude vaidlustamine määruskaebe korras on ettenähtud olukorraks, kui otsust ei vaidlustata muus osas e. apellatsiooni süü, kvalifikatsiooni, karistuse, tsiviilhagi, konfiskeerimise vms. osas ei esitata. Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooniga leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning alus selle tühistamiseks puudub. Maakohus on mõistnud S.P süüdi kolme erineva eriosa paragrahvi järgi ning liitkaristus on moodustatud seaduses ettenähtud kergeima põhimõtte alusel e. kergemad karistusmäärad on loetud kaetuks raskeimaga. Raskeimaks üksikkaristuseks on 2 aastat vangistust, mis on mõistetud 11 KarS prg. 121 järgi kvalifitseeritava kuriteoepisoodi eest. Kuriteoepisoodide arv on süüdistatava süü
suurust iseloomustavaks teguriks. Seejuures on maakohus ka põhjendatult arvestanud süü suuruse hindamisel, et üle poole episoodidest e. kuuel juhul on süüdistatav vägivallatsenud kahe kannatanu suhtes. Käesoleval juhul on tegemist perevägivallaga, mis on ühiskonnas leidnud laia käsitlemist ja ühiskond on üheselt väljendanud suhtumist perevägivalla juhtudesse, tunnistades selle tõsidust. Öeldut kinnitab ka karistusseadustiku muudatus, mis kehtib alates 01.01.2015, millega lisati lähi- või sõltuvussuhtes toime pandud väärkohtlemise tunnus KarS prg. 121 koosseisule (lg 2 p 2) ning karmistati suhtumist ja reageerimist lähisuhtevägivalla korral. Lähisuhe on kahe või rohkema inimese vaheline pere-, sugulus-, põlvnevus-, hõimlus- või armastussuhe, sõltumata sellest, kas suhte osapooled jagavad elukohta. Lähisuhtele on iseloomulik hoolitsus, usaldus, turvalisus, emotsionaalne tugi ning omavaheline tundeseotus, sh pere-, sõprus-, paari- ja armastussuhted. Lähisuhe võib, kuid ei pea sisaldama füüsilist lähedust. Sageli on perevägivald ka varjatud ja korduv, selle karmimalt kohtlemine on väärtuspõhine lähenemine. Kohtupraktika kohaselt on sedaliiki kuritegudes korduvtoimepanemise risk väga suur ning selle kinnituseks on ka süüdistatava karistusregister. Asjaolu, et varasem karistus ei ole süüdlast mõjutanud samalaadsete vägivallategude toimepanemisest hoiduma, viitab sellele, et varasem karistus ei olnud mõjuv ning annab põhjendatud aluse rangema karistuse mõistmiseks. Süüdistatav on varem korduvalt mõistetud süüdi analoogilistes vägivallategudes samade kannatanute suhtes. Eelmise kohtuotsusega mõisteti temale karistuseks ühe koduvägivalla episoodi eest 6 kuud vangistust. Vaidlustatud kohtuotsusega on mõistetud 2 aastat 11 samalaadse kuriteoepisoodi eest. Kaks aastat lõplikku karistust hõlmab peale nimetatud kuriteoepisoodide veel kolme ähvardusega seotud episoodi ning joobes mootorsõiduki juhtimist. Seega väide, et vaidlustaud kohtuotsusega on süüdistatavat karistusõiguslikult koheldud ülemäära rangelt ei ole tõsiseltvõetav. Ka Riigikohus on otsuses 3-1-1-58-13 märkinud, et samalaadseid kuritegusid jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate karistuste mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest. Põhjendatud on ka menetluskulude hüvitamise kohustuse panemine süüdistatavale alates kohtuotsuse jõustumisest. See on kooskõlas ka kohtupraktikaga. Kohustuse panemine peale karistuse ära kandmist on võimalik vaid neil juhtudel, kui süüdistatavale on mõistetud lühiajaline vangistus, mis võib lõppeda enne, kui kohtuotsus jõuab jõustuda. Isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole siin iseenesest otsustava tähendusega. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kohus ka välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal. Süüdistatava kaitsja adv. Urmas Simon on esitanud taotluse hüvitada õigusabi kulud summas 48 eurot. Kohtukolleegium peab taotlust põhjendatuks ning KrMS prg 185 lg 2 alusel kannab apellatsioonimenetluse kulud süüdistatav. Eeltoodu alusel ja arvestades seda, et kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS prg.-s 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS prg.337 lg 1 p.1 , prg. 344-345 lg 1,2 jätab kohtukolleegium maakohtu otsuse S.P suhtes muutmata ja KrMS prg. 185 lg 2 alusel mõistab välja süüdistatavalt kaitsjatasu. Julia Katškovskaja
Meelika Aava
Urmas Reinola
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.