Kohtulahend

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Anton Perevalov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Prokuröri abi Paul Pikma esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokurör abi Paul Pikma ei toeta Anton Perevalovi tingimisi ennetähtaegset vabanemist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Prokuröri abi Veera Kremez teatas 05.01.2015.a Harju Maakohtule, et kuigi Anton Perevalov on mõistetud süüdi KarS § 122 järgi ja alates 01.01.2015.a on antud paragrahv kehtetu, kuid samas need teod, milliste toimepanemises mõisteti A. Perevalov süüdi on karistatavad ka alates 01.01.2015.a, kuid kuuluvad kvalifitseerimisele KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi ning karistusena on ettenähtud rahaline karistus või kuni 5-aastane vangistus, st sama karistus, mis oli ette nähtud KarS § 122 järgi enne 01.01.2015.a. Seega prokuratuuri seisukoht ennetähtaegse vabanemise osas jääb samaks ning puuduvad alused uue kirjaliku arvamise esitamiseks. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud Anton Perevalovi arvamuse, leiab, et Anton Perevalovi võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Anton Perevalovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Anton Perevalovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 5korral kriminaalkorras karistatud, millest üks on arhiveeritud. Viimase karistusena mõisteti A. Perevalovile liitkaristus kehalise väärkohtlemise ja piinamise eest. Varasemalt on isikut karistatud ühel korral vargusekatse, ähvardamise ja kehalise väärkohtlemise eest. Kuigi korduvad karistused ja vangistuse ajal kohaldatud distsiplinaarkaristused näitavad pigem senist Anton Perevalovi negatiivset hoiakut õiguskuulekasse käitumisse, arvestab kohus kinnipeetava kohtuistungil avaldatud kahetsusega toimepandud kuritegude üle, tema valmidust hakata vabaduses kannatanuga normaalselt suhtlema ning kinnitust, et ta on enda õigusvastasest käitumisest vajalikud järeldused teinud. Kuna kinnipeetava karistusaja lõpuni on ligikaudu 1 aasta ja 3 kuud vangistust, võimaldab kinnipeetava allutamine kriminaalhooldusele kohaldada A. Perevalovi üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Anton Perevalovile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Kohtu hinnangul saab kinnipeetav läbi kriminaalhoolduse tuge oma edasise elu korraldamisel ning katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Vastavalt kriminaalhooldusseaduse §le 1 lg 1 valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Anton Perevalov tunnistati Harju Maakohtu 16.10.2013.a kohtuotsusega süüdi muu hulgas ka KarS § 122 järgi, mis karistusseadustiku 01.01.2015.a jõustunud redaktsiooni kohaselt on kehtetu, kuid A. Perevalovi selle paragrahvi järgi mõistetud tegu on endiselt karistatav ka praegu

ning kaetud KarS § 121 lõikes 2 punktis 2 ja 3 sisalduva koosseisuga, mille eest on võimalik karistuseks mõista kuni 5-aastane vangistus. Kohus arvestab ka, et vabanedes on kinnipeetaval olemas garanteeritud elukoht, lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka kinnipeetav, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kaasa kinnipeetava edasise elu korraldamisel vastavalt ühiskonnas aktsepteeritavatele hoiakutele ja tõekspidamistele. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust.

Tatjana Bogdanova Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.