Liiklussüüteod

Süüdi tunnistada N.B KarS § 424 järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust KarS § 74 lg 1, 3 kohaselt jätta vangistus tingimisi kohaldamata, kui N.B 2 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab kontrollnõudeid. Katseajal on tema kohtu poolt määratud elukohaks: xxxxx KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida N.B-le kuuluv sõiduauto xxxxxxxxx Konfiskeeritud sõiduauto kui vara valitsejaks riigi nimel on Pärnu Maavalitsus. Kohtuotsuse jõustumiseni jätta jõusse konfiskeerimise tagamiseks välja antud 08.11.2013.a Pärnu Maakohtu määrus, mille arestiti antud sõiduk (sõiduk asub hoiul Lääne prefektuuris). Välja mõista riigituludesse N.B-lt menetluskuludena KrMS § 180 ja § 175 alusel sundraha 585 eurot, toksikoloogia ekspertiisi maksumus 27 eurot ja riigi õigusabi kulud 892.20 eurot. Menetluskulud kokku on 1504.20 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud kuuluvad tasumisele 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB pangas või EE932200221023778606 Swedbankis, viitenumber 2800049696. Selgituseks märkida „nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. Kohtuotsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks, kui süüdlane ei ole rahalisi nõuded vabatahtliku täitmise aja jooksul tasunud. Tõkendit ei ole. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse resolutiivosa teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele esitatakse kirjalikult otsuse teinud kohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kohtuotsusele edasi kaevata ei saa, kui kohtumenetluse pooled loobusid KrMS § 315 lg 6 kohaselt apellatsiooniõigusest pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Kohtuotsusele edasi kaevata ei saa, kui kohtumenetluse pooled loobusid KrMS § 315 lg 6 kohaselt apellatsiooniõigusest pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist. Tähtaegselt apellatsioonteate laekumise korral motiveeritud kohtuotsuse avaldamine: 02.02.2015.a kell 16:00 Pärnu kohtumaja kantselei kaudu.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

N.B on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema 26.05.2013. a kella 20.47 ajal juhtis alkoholijoobe seisundis Pärnu linnas Hommiku tänavalt xxxxxx kinnistu hoovialale mootorsõidukit

2 (8)

1-14-5759 Mercedes Benz 230 CE registreerimismärgiga 689 TEC. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi toksikoloogiaekspertiisi tulemusena leiti N.B verest etanooli (2,45+0,06 mg/g), k=2, milline on joobeseisundiks liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 (endine § 69 lg 4 p 1) kohaselt. N.B rikkus joobeseisundis mootorsõidukit juhtides liiklusseaduse § 69 lg 1. Seega tema mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil uuritud tõendid: 1) indikaatorvahendi kasutamise protokoll (26.05.2013. a) 2) tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (26.05.2013.a) 3) joobeseisundi tuvastamise saatekiri 167i (26.05.2013.a) 4) ekspertiisiakt nr 167I (14.06.2013.a) 5) sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (koostatud 26.05.2013.a) 6) väljatrükk L M juhiloa andmetega 7) sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (03.01.2014) 8) tõend L.M maksustatava tulu kohta ja teatis isiku päeva sissetuleku ja elatustaseme kohta 9) tunnistaja P T istungil antud ütlused 10) tunnistaja T Listungil antud ütlused 11) tunnistaja A S istungil antud ütlused 12) tunnistaja E M istungil antud ütlused 13) tunnistaja T L istungil antud ütlused 14) süüdistatava L M istungil antud ütlused ja viimastes sõnades lausutu 15) politsei andmebaasist väljatrükk sõiduauto kohta 16) vara arestimise protokoll (09.12.2013.a), millega on vaadeldud ja fotografeeritud arestitud objekt – auto registreerimismärgiga 689 TEC koos fototabeliga 17) Pärnu Maakohtu 08.11.2013.a määrus, millega kohus arestis kahtlustatava L Mli sõiduauto Mercedes Benz [18) Karistusregistri väljatrükk Lt Mli kohta 19) sõiduki üleandmise-vastuvõtmise akt, anti üle auto MB 689 DZ, mis anti üle Lääne PP hoiule 20) 15.02.2013.a väärteoprotokoll E.Mi kohta 21) E Mi tunnistaja ülekuulamise protokoll 04.10.2013.a (ankeetandmed) 22) L M menetlusaluse isikuna ülekuulamise protokoll 26.05.2013.a (ankeetandmed) Kohtuistungil prokurör nõudis N.B esitatud süüdistuses süüdimõistmist ja karistamist KarS § 424 järgi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, katseajaga 18-kuud ning lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 1 aastaks ja 6 kuuks, sh taotles mootorsõiduki konfiskeerimist. Rahalise karistuse mõistmist ei pidanud prokurör otstarbekaks, kuivõrd süüdistatav on ka varem korduvalt karistatud joobes juhtimise eest ja mitmel korral ka vangistusega. Kaitsja ja süüdistatav taotlesid õigeksmõistvat kohtuotsust.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, arvestades tõendite kogumist kujunenud siseveendumust, leiab, et L Mi süüdistus KarS § 424 järgi on täies mahus tõendamist leidnud. Lt Mlile inkrimineeritav kuritegu näeb süüteo objektiivse koosseisuna ette esmalt mootorsõiduki juhtimist ning teise tunnusena mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kes on joobeseisundis. Hindamaks seda, kas N.B on talle süüks arvatud kuriteo toime pannud, tuleb kohtul esmalt hinnata, kas ta juhtis süüdistuses toodud ajal ja kohas mootorsõidukit. N.B end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista. Süüdistatava L. Mli ütluste kohaselt oli ta

3 (8)

1-14-5759 26.05.2013.a õhtul kõrtsist lahkumas, kui ta vend, E. N.B tuli juhuslikult sinna. N.B ütluste kohaselt E. N.B istus juhi kohale ning tema istus tema taha tagumisele istmele. N.B selgitas istungil, et vend tahtis xx minna ning nad keerasid välja, sõitsid postkontori poole, siis vasakule Sugari poole, sealt teatri risti poole, seejärel paremale pikale tänavale ja Port Arturi ristist paremale xx poole. N.B ütluste kohaselt xxx hoovis tuli politseinik tema juurde, enne ei märganud, et politsei autot jälitab, sest ta oli pikali. Tunnistaja E. N.B ütluste kohaselt juhtis tema 26.05.2013.a sõiduautot Mercedes Benz 689TEC, kuna ta vend, L. Ml, oli joobes. E. M selgitas, et ta alustas sõitu pubi juurest ning ta teadis sinna minna seetõttu, et teadis, et N.B plaanib sinna minna. E. M i ütluste kohaselt istus tema juhi kohale ning L. Ml istus taga. E. M l ütluste kohaselt tahtis tema e minna ning sõitis sinna järgmist marsruuti pidi: Maavalitusse eest vasakule, Sugari eest suunaga Tallinna mnt poole ja foori juurest paremale, teatri eest bussijaama poole, R. Kioski juurest bussijaama juurest paremale, mööda Malmö tänavat, siis Hommiku tänavale. E. Mi ütluste kohaselt sõitsid nad Coco Loco hoovi, kuna tal oli uriinihäda. E. M läks enda ütluste kohaselt nurga taha pissile, kui tagasi tuli, nägi vaidlust politsei ja L. Mei vahel. E. Ml selgitas, et ta ei julgenud nurga tagant välja tulla, ses t tal ei olnud juhtimisõigust. Kui vend ära viidi, läks ta Coco Locosse. Tunnistaja P T ütluste kohaselt 26.05.2013.a täitis ta ametikohustusi ja oli patrullis koos T L. P T selgitas, et sõiduautot Mercedes Benz 689TEC olid nad oma sõidukiga Pikal tänaval suunaga teatri poole, kui nägi ta Aia tänavat mööda tulemas ja vasakpöörde ajal Pikale tänavale libises auto tagaosa nii, et parem külg kaldus ette. Kuna tee oli kuiv ja olid head ilmastikuolud, otsustas ta juhiga vestelda sõidustiili osas ja kontrollida teda, nad järgnesid sõidukile Coco Loco hoovi. P Tütluste kohaselt politseiauto ja Mercedese vahel ei olnud teist autot. Eeltoodud P. T ütlusi kinnitas ka tunnistaja P. T ütluste kohaselt jättis ta sõiduki sissesõidu ette, hoovi sisse ei sõitnud, kuna hoov tundus kitsas. P.T kõndis hoovi pööranud autole järgi kaotamata sellega silmsidet, autole liginedes olid uksed kinni. Auto juhipoolse külje juurde liikudes, vaatas autosse sisse ja nägi ainult juhti N.B , kellel oli sel hetkel käes mobiil ja ta vaatas küljeaknast tema poole, seisatas mootori ja tegi ukse lahti. P. T ütluste kohaselt tutvustas ta end ja küsis, kas on kaasas luba, juht ütles, et ei ole ning P. T palus tal siis kaasa tulla, et kontrollida andmed ära. Liikumise ajal politseiauto juurde tekkis P. T kahtlus, et juht on alkoholi tarvitanud, kuna ta tuikus kõndides. Kui nad politsei auto juurde jõudsid, hakkas juht liikuma Rüütli tänava suunas, paarimees oli jäänud autosse ja astus talle ette, küsis kuhu lähete. P. T selgitas, et Mercedest juhtinud isik tegi üllatunud näo, nagu näeks neid esimest korda ja küsis, milles probleem, et ta lihtsalt jalutab seal. P. T ütluste kohaselt tundis ta vesteldes siis alkoholi lõhna. Isik keeldus puhumast. P. T selgitas, et isik ei öelnud, et keegi teine oleks autot juhtinud, ta oli seisukohal, et tema on süütu jalutaja. P. T kinnitas, et ei näinud hoovis rohkem kedagi. T. L ütluste kohaselt pärast sõiduki peatamist sissesõidu ees jäi tema autosse, hoovi ta ei näinud, sest see ei olnud tema vaateväljas. T. L selgitas, et ta tuli autost välja, kui juba P. T ja juht tulid tagasi. Arvas, et tegemist on sama juhiga, kuna seljas oli tal hele T-särk. Mees oli ärritunud, ta ei soovinud rääkida ja politseiautosse istudes oli tunda tugevat alkoholilõhna. Tunnistaja A Sr ütluste kohaselt oli ta 26.05.2013.a Coco Loco baaris tööl turvamehena. A. S kinnitas, et tal on kaks telefoni numbrit – xxxxxxx. A. S ütluste kohaselt teadis ta E. M nägupidi, E. M mobiilinumbrit tal ei olnud, L. M oli samuti nägupidi tuttav, võimalik, et tema mobiilinumber tal oli. A. S ütluste kohaselt läks ta baarist välja tänavale, kuna aeg oli alles varajane ja kliente ei olnud, siis nägi ta politseiautot tulemas ja selle ees oli äkki hall Mercedes. Politsei jäi Coco Loco maja ees, täpsemalt Citi pubi ja Coco Loco vahelises teeotsas, seisma ja läks ees sõitvale autole maja taha

4 (8)

1-14-5759 järgi, siis läks ka A. S maja taha vaatama, mis seal toimub. Kui A. S hoovi jõudis, siis L. Ml suhtes ühe politseinikuga nad tulid politseiauto poole tagasi ja N.B võeti kaasa. A. S ütluste kohaselt ei näinud ta, kes autot juhtis, ei näinud ka, et N.B oleks autost välja tulnud. N.B suhtes maja taha jõudes telefoniga. A. S selgitas, et k ui N.B oli ära viidud, tuli E. N.B baari ja küsis kas politsei läks ära, ta ütles, et oli ennast maja taga varjanud, sest tema oli roolis olnud. A. S väitis kohtuistungil, et tema E. N.B-ga enne seda, kui viimane sinna baari jõudis, telefoni teel ei olnud suhelnud. E. N.B A. S sisehoovis ei näinud. Kohus leiab, et asja kohtulikul uurimisel ilmnesid eeskätt olulised vastuolud ühelt poolt süüdistatava ja tunnistaja E. N.B ning teiselt poolt tunnistajate P. T ja T. L ütlustes. Lisaks toob kohus välja, et tõendite kogum viitab ka, et tunnistaja A.Si ütlused on vastuolulised. Kohus jõuab järeldusele, et L.Mi, E.Mi ja A.Si ütlusi ei saa võtta kohtuotsuse aluseks osas, mis ei haaku kohtu siseveendumuse kohaselt usaldusväärse tõendite kogumiga. Kogumis viitavad N.B ütluste ebausaldusväärsusele mitmed asjaolud. Kohus on seisukohal, et ka E. Mi ja L. Mi ütlused sõiduauto liikumistrajektoori ja sündmuste käigu osas on omavahel vastuolus ja seega ebausaldusväärsed. Prokuröri poolt on avaldatud L. Mi eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt kutsus ta endale venna järgi, et viimane ta koju sõid utaks, kohtus antud ütluste kohaselt tuli aga vend juhuslikult Pootsmani kõrtsi juurde. Samuti on E. Ml andnud eeluurimisel teistsuguseid ütlusi sõiduauto liikumistrajektoori kohta kui kohtus. Prokurör avaldas E. Mi ütlused: „Mina istusin rooli. Siis ma keerasin korra Tallinna mnt poole ja seal kusagil kas enne või pärast silda ma keerasin auto ümber. Edasi, ma sõitsin teatri eest mööda ja siis sõitsin otse Port Arturi poole ja siis keerasin bussijaamast R. Kioski juurde Coco Loco juurde“. Kohus leiab, et eeltoodu kinnitab kahtlust, et E.N.B on kunstlikult antud situatsiooni oma ütlustega asetatud, mistõttu on tekkinud rida vastuolusid. Lisaks kohtuistungi protokolli kaudu on jälgitav, et E.N.B on äärmiselt tugevalt püüdnud astuda N.B kaitseks välja, soovides nt sekkuda istungil protsessi. Eeltoodu viitab aga ebaobjektiivsuse taotlustele. Samuti kohus märgib, et N.B ütlustes on täheldatav tugev ennastõigustav tendents. Nimelt, kui kasvõi vaadata N.B versiooni kujunemist läbi ajalise telje. Näiteks see ilmneb selles, kuidas N.B püüdis kohut veenda selles, et tema ei juhtinud mootorsõidukit Mercedes Benz. Esiteks P. Tütluste kohaselt ei rääkinud N.B talle kinnipidamisel, et sõid ukit oleks juhtinud keegi teine ja teiseks, pigem N.B moonutas olustikku ja proovis jätta muljet nagu oleks ta seal niisama ringi jalutanud, kui ta kinni peeti. Tunnistajatest politseinike jaoks oli N.B võõras ja tööalane kokkupuude oli üksnes sel korral, asjas puuduvad igasugused viited sellele, et politseinikud oleksid teinud olulisi eksimusi oma tähelepanekutes. Kohus leiab, et tunnistajate P. T ja T. L ütlused on igati eluliselt usutavad ja tõendavad, et süüdistuses toodud ajal juhtis kindlasti mootorsõidukit süüdistatav. Puudub alus kahelda tunnistajate P. T ja T. L ütluste õigsuses, kes nägid kõnealust sõidukit liikumas Aia tänavat mööda, sooritades vasakpöörde Pikale tänavale. Samuti ei ole alust kahelda tunnistaja T. L ütlustes seetõttu, et ta eeluurimisel andis ütlusi, et ei oska kirjeldada juhi riietust ning kohtus on andnud ütlusi selle kohta, et juhil oli seljas hele T-särk. T. L on usutavalt selgitanud, et talle meenus nimetatu hiljem. Samuti on P. Tistungil usutavalt selgitanud, et auto liikus, kui ta sellele jalgsi hoovi järgnes ning väited auto nähtavuse kohta tänavale saavad olla vaid tema oletus, kuna tema ei olnud väravas. Auto liikumise ajal oli P. T tema ütluste kohaselt silmside autoga ning auto peatudes liikus ta selle juhipoolse külje peale ja vaatas autosse nähes seal juhti, kel oli käes mobiil. Kokkuvõtvalt peab kohus kõnealuste tunnistajate poolt kohtulikul uurimisel antud ütlusi õigeteks ja seda alljärgnevatel põhjustel – kohtu hinnangul ei ole usutav, et kaks isikut, kes süüdistatavat ei tunne, annaks sündmuse kohta teadvalt erapoolikuid, L. Mt süüstavaid valeütlusi ja sisult mingil teadmata motiivil hoopis E. Mi kaitseks,

5 (8)

1-14-5759 samuti on tunnistajate poolt antud ütlused omavahel kooskõlas ning haakuvad ka kõneeristusega . Kohtu hinnangul on nii süüdistatava N.B kui ka tunnistaja E. Mi ütlused sõiduauto liikumistrajektoori osas täielikult kummutatud nii tunnistaja P. T ning T. L ütlustega. A. Son kohtuistungil kinnitanud, et tema telefoni number on xx E. N.B on istungil kinnitanud, et üks tema telefoni numbritest võis olla kuid väitnud, et kasutas Soome numbrit ning Eesti numbrit ei kasutanud, see oli kasutusel teiste käes. Kuna ka tunnistajana ülekuulamisel 04.10.2013.a ja 15.02.2013.a väärteoprotokolli koostamisel on E. N.B andnud oma kontakttelefoniks xxxei pea kohus E. N.B eeltoodud väidet eluliselt usutavaks. N.B ütluste kohaselt oli tema telefoninumber sündmuse toimumise ajal 56870212, kuid oli ka teine telefoninumber. Kohus loeb N.B kohtus antud ütluste ja 26.05.2013.a N.B menetlusaluse isikuna ülekuulamise protokolli alusel tõendatuks, et N.B mobiilinumber oli süüdistuses toodud ajal xxx. Seega taas kui hinnata N.B väiteid läbi ajalise telje, sh läbi erinevate menetluste, selgub, et need ütlused on täis vastuolusid ja kantud soovist üksnes pidevalt uute otsitud valega karistusest vabaneda. N.B süüdistatavana ülekuulamisel andis ütlusi 19.12.2014 istungiprotokoll lk 6, et mis asjaoludel just tema autol oli lubatud parkida võõrasse hoovi. Vastuseks kõlas, et Coco Locos töötavad tal tuttavad ja seetõttu on lubatud. Täpsustavale küsimusele vastates tõi ta välja tuttavana nt A.Si. Kohus on seisukohal, et see fakt näitab, et ka A.S on N.B küllaltki heades suhetes, mis võib ka seletada A.S ebaõnnestumisi seletada oma ütluste vastuolusid seoses kõneeristusega. Seega kohus on seisukohal, et kuna tunnistajana A.S ei suutnud vastuolusid usutavalt selgitada, siis tuleb järeldada, et A.S ei suuda olla N.B süüdistusasjas mingil põhjusel objektiivne, milleks võib ka olla varasem tutvus, mis võimaldab N.B kasutada nt antud vanalinna hoovis vabalt parkimise privileegi. Tõendite kogumist, sh kõneeristusest, joonistub välja kontekst, mis kinnitab N.B asukohta süüdistuses toodud ajal. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest 26.05.2013.a nähtub, et N.B kõrvaldati sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 alusel, kuna oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või ta on joobeseisundis 26.05.2013.a kell 20:48 kuni asjaolude äralangemiseni. Otsuse kättesaamise kohta keeldus isik allkirja andmast. Sideettevõtjalt saadud andmete kasutamise protokollist 03.01.2014.a nähtuva kõrvutamisel sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega nähtub, et A. S on E. Mile helistanud kella 20:51 ajal, s.o vahetult pärast N.B juhtimiselt kõrvaldamist, samuti viibis E. N.B sel hetkel suursepa2 masti levi piirkonnas. Sideettevõtjalt saadud andmete kasutamise protokolli kohaselt on A. S E. Mle helistanud veel 21:57 ja 22:05 ning E. N.B A. S 20:57. Eeltoodust nähtub nendevaheline tihe suhtus. A. Sassor avaldas kohtuistungil, et E. M mobiilinumbrit tal ei olnud ning et sündmuse toimumise päeval ta E. M telefoni teel suhelnud ei olnud, kohtu hinnangul on ebausutav, et nii tihedat suhtlemist tunnistaja ei mäleta, samas kui muude otseselt mitte inkrimineeritavate asjaolude kohta tol päeval oskab täpseid seletusi anda. A. S ütlused on seega kohtu hinnangul ebausaldusväärsed ning mittehaakuvad usaldusväärsete tõendite kogumiga. Seega kohus leiab, et ei ole eluliselt usutav, et E. Mviibis süüdistuses toodud ajal Rüütli tn 45 hoovialal ning sõitis sinna sõiduautoga Mercedes Benz. Lisaks nähtub siseettevõtjalt saadud andmete kasutamise protokollist, et E. M viibis alates kella 19:43 kuni 20:52 suursepa 2 masti piirkonnas ning alates hiljemalt 20:55 kuni 21:00 laatsareti2 masti piirkonnas, seejärel alates 22:13 uuesti suursepa2 masti piirkonnas ning alates 22:14 laatsareti2 masti piirkonnas. Eeltoodust järeldub, et E. M ei saanud kuidagi olla süüdistuses toodud kohas. Lähtudes eeltoodust loeb kohus tuvastatuks, et L. M juhtis süüdistuses toodud ajal mootorsõidukit Mercedes Benz registreerimismärgiga 689 TEC, tõendatuks sideettevõtjalt saadud andmete

6 (8)

1-14-5759 kasutamise protokolliga ja tunnistajate P. T ja T. L ütlustega. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et N.B saadeti joovet tuvastama 26.05.2013.a saatekirjaga ning tal tuvastati 26.05.2013.a kell 21.45 Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi toksikoloogiaekspertiisiga vere etanooli sisaldus (2,45±0,006 mg/g), k=2. Samuti 26.05.2013.a indikaatorvahendi kasutam ise protokollist nähtub, et L. M esinesid joobele viitavad tunnused – silmade punetus, häiritud reaktsioonikiirus, koordinatsioon kergete häiretega. N.B tunnistas ka kohtus, et ta oli 26.05.2013.a õhtul alkoholijoobes. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist 26.05.2013.a nähtub, et N.B keeldus joobe tuvastamisest tõendusliku alkomeetriga ning sellele allkirja andmast. Lähtudes eeltoodust, hinnates nii isikulisi kui ka dokumentaalseid tõendeid kogumis, on kohus veendunud, et 26.05.2013.a kella 20:47 ajal juhtis L. M mootorsõidukit Mercedes Benz registreerimismärgiga olles joobeseisundis. Tulenevalt eeltoodust on täidetud KarS § 424 süüteokoosseisu objektiivsed tunnused. N.B-le inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. Süüdistatava kohtus antud ütluste kohaselt tarbis ta Pootsmani kõrtsis alkoholi, mis tähendab, et ta oli teadlik oma seisundist. Kohtu hinnangul on tuvastatud N.B subjektiivse koosseisuna kavatsetus, sest ta tarbis alkoholi igati teadlikult ja rooli istus ta sõitmise eesmärgil, mida ta ka tegi. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud N.B poolt KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning N.B tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi, kuna N.B teos ka õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistus KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut ja tabama tema emotsioone, tundeid ning püüdlusi. N.B , teades, et ta ei tohi sõidukit juhtida, võttis teadlikult riski, seades kesklinnas ohtu nii enda kui kaasliiklejad. Arvestades isiku hoolimatut suhtumist kaasliiklejatesse ning liikluskorda tervikuna tuleb kohtul sellisesse rikkumisse suhtuda tõsiselt. N.B on kriminaalkorras varem karistatud, mis iseloomustab tema eripreventiivset prognoosi negatiivselt. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatavale inkrimineeritud s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toimepanemise eest näeb seadusandja karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kohus nõustub prokuröri karistusettepanekuga, v.a katseaja pikkusega. Arvestades süü suurust ja kergendavate asjaolude puudumist, on igati põhjendatud võtta aluseks sanktsiooni keskmine määr. Kohus on seisukohal, et süü suurus peab tingima ka sellele kohase katseaja ja tingimuslikult vabastatu katseaeg peab olema antud juhul mõistetud vangistusest siiski üldjuhul pikem, seega kohus leiab, et katseaja pikkuseks tuleb määrata kaks aastat, mis oleks õiglases proportsioonis karistuse raskusega. Ka 30.11.2011.a karistati N.B KarS § 424 järgi vangistusega ja katseaeg 7 (8)

1-14-5759 oli 2 aastat, seega ei ole põhjust väiksemaks katseajaks. Kohus leiab, et N.B ei ole võimalik karistada rahalise karistusega, kuna sellisel viisil ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke. Karistuse eesmärgid on kohtu arvates sellega saavutatud, kui seda karistust tingimisi ei pöörata täitmisele ning süüdimõistetu allutatakse katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve all täitma kontrollnõudeid. Mõistetud vangistuse suurus ja katseaja pikkus peaks motiveerima N.B hoiduma edaspidi kuritegudest. Menetluskulud Välja tuleb mõista N.B-lt KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 1, 3, 9 alusel riigituludesse menetluskulud seoses II astme kuriteo toimepanemisega sundraha 585 eurot, toksikoloogia ekspertiisi maksumus 27 eurot ja riigi õigusabi kulud 892.20 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel ja arvestades N.B majanduslikku olukorda kuuluvad menetluskulud tasumisele 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tõkend, tsiviilhagi ja asitõendid Tõkendit ei ole kohaldatud, samuti ei ole esitatud asjas tsiviilhagi. KarS § 83 lg 1 alusel kohus võib konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Kohus leiab, et sõiduauto omandisuhe on tõendatud tunnistaja T. L ütlustega, kes kinnitas, et sõiduauto kuulub N.B-le. Kohus leiab, et L. M ja E. Mi ütlused sõiduauto kaasomandi kohta on ebausaldusväärsed ja paljasõnalised. Samuti asjaõigusseaduse § 90 lg 1 kohaselt vallasasja valdaja, samuti iga varasem valdaja loetakse oma valduse ajal asja omanikuks, kui ei ole tõendatud vastupidist. Sõiduauto oli L. Mi valduses ajani, mil see arestiti ja politsei selle ära võttis. Kohus leiab, et arvestades N.B isikut, varem korduvalt KarS § 424 järgi karistatud ja süüteo tehiolusid – süü raskust, sh eraldi välja veel tuues joobe suurust ja kesklinnas sõitmist, on alust arvata, et vara konfiskeerimata jätmisel ei tunnusta N.B jätkuvalt piisavalt õiguskorda ja seetõttu esineb oht panna toime samalaadseid süütegusid ka edaspidi. Seega kohus leiab, et õiguskorra kaitsmise huvides on igati põhjendatud N.B-le kuuluva sõiduauto konfiskeerimine. KarS § 83 lg 1 alusel tuleb konfiskeerida N.B-le kuuluv sõiduauto Mercedes -Benz 230 CE (xxxxxxxxxx). Konfiskeeritud sõiduauto kui vara valitsejaks riigi nimel on Pärnu Maavalitsus. Kohtuotsuse jõustumiseni jätta jõusse konfiskeerimise tagamiseks välja antud 08.11.2013.a Pärnu Maakohtu määrus, mille arestiti antud sõiduk (sõiduk asub hoiul Lääne prefektuuris). /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Nummert Kohtunik

8 (8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.