1-13-2212
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-13-2212 (10230111501)
Täitmiskohtunik
Astrid Asi (kirjalikus menetluses)
Kriminaalasi
Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 22.04.2013 kohtuotsus M.B süüditunnistamises KarS § 199 lg 2 p 8,9, § 266 lg 2 p 1 järgi
Süüdimõistetu
M.B
Teade
Elukoht xxx, asukoht Viru Vangla, Ülesõidu 1, 41536 Jõhvi, isikukood XXX, ilma kodakondsuseta, emakeel – vene keel, xxx Varasem karistatus: varem kriminaalkorras karistatud 12-l korral, neist viimane: - 22.04.2013 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 8,9, § 266 lg 2 p 1 järgi vangistusega 1 aasta 6 kuud, KarS § 68 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta 5 kuud 28 päeva, KarS § 65 lg 1 alusel vangistusega 3 aastat 6 kuud. Harju Maakohtu 10.09.2013 kohtumäärusega vabastati karistutuse kandmisest tingimisi enne tähtajaga KarS § 76 alusel. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 08.01.2014 kohtumäärusega pöörati mõistetud kandmata jäänud karistuse osa (1 aasta 24 päeva vangistust) täitmiele. Vangla teade karistuse vähendamise või vabastamise otsustamiseks
Jätta Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 22.04.2013 kohtuotsusega nr 1-13-2212 mõistetud karistus muutmata. Käesoleva määruse koopia edastada Viru Vanglale, M.B-le Ringkonnaprokuratuurile.
ning Põhja
1-13-2212 Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. Maakohus tegi kindlaks Harju Maakohtu 22.04.2013 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-2212 tunnistati M.B süüdi KarS § 199 lg 2 p 8,9, § 266 lg 2 p 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel vähendati karistust 2 päeva võrra ning lõplikuks karistuseks oli 1 aasta, 5 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus Harju Maakohtu 17.06.2011 otsusega, suurendades üksikkaristustest raskeimat, so Harju Maakohtu 17.06.2011 otsusega mõistetud karistust ja M.B-le mõisteti liitkaristuseks tähtajaline vangistus 3 aastat ja 6 kuud. Karistuse kandmise alguseks loeti 18.04.2011. Harju Maakohtu 22.04.2013.a kohtuotsus jõustus 08.05.2013. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 10.09.2013 kohtumäärusega nr 1-13-2212 vabastati M.B karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 18.10.2014.a ning ta määrati selleks tähtajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva talituse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla (asukoht: Kerese 3, Narva) ning M.B kohustati järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 ja lg 2,4 sätestatud kontrollnõudeid. Kohtumäärus jõustus 23.09.2013. M.B lahkus vanglast 23.09.2013. 20.12.2013 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja erakorraline ettekanne M.B suhtes ettepanekuga pöörata mõistetud vabadusekaotusliku karistuse ärakandmata karistusseadustiku § 76 lg 5 alusel täitmisele.
osa
Viru Maakohtu Narva kohtumaja 08.01.2014 kohtumäärusega pöörati nimetatud kohtuotsuse järgi kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Karistuse kandmise tähtaega arvestati alates 08.01.2014. Kohtumäärus jõustus 25.02.2014. 01.01.2015 edastas Viru Vangla kohtule KrMS § 431 lg 3 alusel andmed karistuse vähendamise või vabastamise otsustamiseks M.B suhtes. M.B kannab karistust Viru Vanglas, karistuse kandmise algus oli 08.01.2014 ja lõpp 01.02.2015. Maakohtu seisukoht KarS § 5 lg 2 sätestab, et seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, on tagasiulatuv jõud ka isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest. KrMS § 431 lg 3 kohaselt teavitab vangla, milles kannab karistust karistusseadustiku § 5 lõikes 2 nimetatud isik, teda seaduse tagasiulatuvast mõjust 15 päeva jooksul kergendava seaduse jõustumisest arvates ning esitab täitmiskohtunikule andmed isiku vabastamise otsustamiseks. KrMS § 431 lg 1 ja 2 kohaselt lahendab karistusseadustiku § 5 lõikes 2 sätestatust tulenevad
1-13-2212 seaduses reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. KrMS § 432 lg 34 sätestab, et juhul, kui peale kohtuotsuse jõustumist, mille täitmisel tekkinud küsimust täitmiskohtunik lahendab, lühendab uus seadus teo eest ettenähtud vangistust, vähendab täitmiskohtunik tulenevalt karistusseadustiku § 5 lõikest 2 vangistust uues seaduses samasuguse teo eest ettenähtud ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav või vangistusega karistatav, jätab täitmiskohtunik vangistuse täitmisele pööramata või vabastab isiku vangistusest. Kriminaalasjas nr 1-13-2212 mõisteti M.B süüdi KarS § 199 lg 2 p 8,9, § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. KarS § 199 lg järgi mõisteti karistuseks 2 aastat ja 3 kuud vangistust ning § 266 lg 2 p 1 järgi 4 kuud vangistust. Karistused liideti ning lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga, mõisteti liitkaristuseks 2 aastat ja 3 kuud vangistust, mida vastavalt KrMS § 238 sätetele vähendati ühe kolmandiku võrra ning arvestades sealjuures ka KarS § 68 lg-s 1 sätestatud, mõisteti lõplikuks karistuseks 1 aasta, 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Mõistetud karistus liideti Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 17.06.2011 kohtuotsusega nr 1-112949 mõistetud karistusega. Viimati nimetatud otsuse kohaselt karistati M.B KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi 4-kuulise vangistusega ning § 202 lg 1 järgi 2-kuulise vangistusega. Lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga, mõisteti liitkaristuseks 4 kuud vangistust. Nimetatud karistus liideti Viru Maakohtu 18.04.2011 otsuse nr 1-09-5878 järgi mõistetud karistusega (3 aastat, 2 kuud ja 28 päeva vangistust) ning lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga, mõisteti liitkaristuseks 3 aastat, 2 kuud ja 28 päeva vangistust. Viru Maakohtu otsusega nr 1-09-5878 karistati M.B KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi 2-aastase vangistusega, KarS § 266 lg 2 p 1 järgi 6-kuulise vangistusega, KarS § 120 järgi 6-kuulise vangistusega, KarS § 121 järgi 6-kuulise vangistusega ning KarS § 424 järgi 6-kuulise vangistusega. Lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga, mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust, mida vähendati vastavalt KrMS § 238 lg-le 2 ja KarS § 68 lg-le 2 ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta, 3 kuud ja 26 päeva vangistust. Nimetatud karistus liideti omakorda Harju Maakohtu 17.03.2011 otsuse nr 1-11-2926 järgi mõistetud karistustega ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat, 2 kuud ja 28 päeva vangistust. Harju Maakohtu otsusega nr 1-11-2926 karistati M.B KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi 2-aastase vangistusega, KarS § 266 lg 2 p 1 ja 2 järgi 2-kuulise vangistusega, KarS § 424 järgi 4-kuulise vangistusega. Lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga, mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust, mida vähendati vastavalt KrMS § 238 lg-le 2 ja KarS § 68 lg-le 2 ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta, 3 kuud ja 29 päeva vangistust. Kõikide eelnimetatud otsustega on M.B karistatud mitme erineva kuriteo toimepanemise eest, kuid sealjuures on kõikides otsustes mõistetud rangeim karistus KarS § 199 lg 2 järgi ning teiste kuritegude toimepanemise eest mõistetud kergemad karistused on loetud raskeima karistusega kaetuks. Seega kannab M.B hetkel vangistust, mille määr on arvestatud KarS § 199 lg 2 järgi. 01.01.2015 jõustusid karistusseadustiku muudatused, mille raames muudeti ka KarS § 199 sätteid. Samas ühtki senist varguse koosseisu tunnustest ei ole kehtetuks tunnistatud ning alates 01.01.2015 kehtivad süütegude koosseisud hõlmavad tunnuseid, mis kehtisid ka kuritegude toimepanemise ja kohtuotsuste tegemise ajal. Samuti ei ole muutunud KarS § 199 lg-s 2 sätestatud kuritegude toimepanemise eest ette nähtud karistuse määr. Küll aga muutus KarS § 44 lg-s 2 sätestatud miinimumpäevamäära suurus, mis on KarS § 218 kohaselt aluseks otsustamisel, kas vargus tuleb kvalifitseerida väär- või kuriteona. Kuni 31.12.2014 kehtinud KarS redaktsioonis oli kuriteoga tegemist juhul, kui varguse objektiks oli vara, mille väärtus ületas 64 eurot. Alates 01.01.2015 kehtiva regulatsiooni kohaselt on vargus, mille objektiks oleva vara väärtus ei ületa 200 eurot, käsitletav väärteona. Arvestades aga asjaolu, et M.B on kõikide eelnimetatud otsuste kohaselt mõistetud muuhulgas
1-13-2212 süüdi ka KarS § 199 lg 2 p 9 järgi süstemaatiliselt varguste toimepanemise eest, mille puhul varguse objektiks olnud vara väärtuse suurus ei oma tähtsust, siis eelnimetatud piirmäära muudatus ei too kaasa M.B-le mõistetud karistuse tühistamist või muutmist. Eelnevast lähtuvalt on kohus seisukohal, et 01.01.2015 jõustunud karistusseadustiku muudatused ei anna alust vähendada M.B-le kriminaalasjas nr 1-13-2212 mõistetud liitkaristust ning kohtuotsus tuleb jätta muutmata. Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 432 lg 1 ja lg 34 . (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi Täitmiskohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.