O.B süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20. novembri lühimenetluses (kiirmenetluse korras)
Apellatsiooni esitaja
Kaitsja
Süüdistatav
Prokurör
O.B (ik: XXX); elukoht:
XXXXXXXXX
XX-XX
XXXXXXX;
varem kriminaalkorras karistatud 12-l korral, viimati: - Harju Maakohtu 9. septembri 2013. a otsusega KarS § 121 ja § 266 lg 2 p 1 järgi 1a vangistusega. O.B vabastati karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega 16. detsembri 2013. a Harju Maakohtu määrusega, kuid 8. aprilli 2014. a Harju Maakohtu määrusega pöörati kandmata karistus täitmisele. A. Selemenv vabanes karistuse kandmiselt 1. septembril 2014. Arutatavas kriminaalasjas on O.B-le kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu. Ta on ka olnud kahtlustatavana kinni peetud 15.11-16.11.2014 ning alates 18.11.2014.a kella 11.16 ajal Prokuröri abi Natalia Duškina
Kaitsja
Vandeadvokaadi abi Karine Nersesjan
2014.
a
otsus
RESOLUTSIOON
1.
Jätta O.B kaitsja vandeadvokaadi abi Karine Nersesjani apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
2.KrMS § 185 lg 2 alusel välja mõista O.B-lt Eesti Vabariigi kasuks 48 (nelikümmend kaheksa) eurot apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega seotud kulutuste katteks.
3.Kaitsjatasu kuulub tasumisele Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pangas EE351010052031000004 või Swedpangas nr EE502200221014193355, Danske Bank AS Eesti filiaalis EE401700017002872300, Nordea Bank Finland PLC eesti filiaalis EE873300333499990003, riigilõivu tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav taotlejale saadetavas makseinfos.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.O.B-le esitati süüdistus selles, et varem varguse toime pannud isikuna võttis ta
15.novembril 2014 S AS-le kuuluvas kaupluses T võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 13 šokolaadi “Kalevipoeg“ kogumaksumusega 42,77 eurot ning 12 piimašokolaadi „Linda“ kogumaksumusega 39,48 eurot, ehk kaupa kokku kogumaksumusega 82,25 eurot. Ta möödus selle kaubaga tahtlikult tasumata jättes kassast, kuid seejärel pidas turvateenistus ta kinni. Kaup tagastati rikkumata kujul kauplusele. Samuti üritas O.B 18. novembril 2014 Tallinnas, aadressil XXXXX XXX XX asuvas S kaupluses võõra vallasasja omastamise eesmärgil võtta kaupa koguväärtusega 70,35 eurot (21 šokolaaditahvlit Kalev), kuid ei saanud kuritegu lõpule viia, kuna pärast kassa läbimist pidas kaupluse turvatöötaja ta kinni. Kuivõrd kaup ei olnud rikutud, siis tagastati see kauplusele. Oma kirjeldatud tegevusega pani O.B toime varguse katse KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 järgi.
2.Harju Maakohtu 20. novembri 2014. a otsusega tunnistati O.B KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi süüdi. Teda karistati vangistusega üks aasta. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ära kandmisele kuuluvaks karistuseks kaheksa kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg (2 päeva), mõistes lõplikuks ära kantavaks karistuseks seitse kuud ja 28 päeva vangistust, karistuse kandmise algusajaga 18. novembril 2014. O.B-le kuni maakohtu otsuseni tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld asendati vahistamisega ja O.B vahistati kohtusaalist. Kohtuotsusega mõisteti O.B-lt riigieelarvesse 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest välja kohtumenetluse kulud: sundraha ja kaitsjatasu.
3.1.Maakohus leidis, et toimepandud kuriteod on tõendatud kaupluste esitatud avalduste, O.B kinni pidanud turvatöötajate ütluste, O.B ütluste ja asitõendi vaatlusprotokolli ning selle juurde kuuluva fototabeliga.
3.2.Küll aga leidis maakohus, et O.B toime pandud teod tuleb ümber kvalifitseerida KarS § 199 lg 25 lg 2 järgi. Nimelt on O.B lisaks arutatava kriminaalasja
uurimisesemeks olevale kahele varguse katsele vargusi toime pannud ka varem. Teda on varasemalt kolmel korral varavastaste kuritegude eest karistatud. Kohtu hinnangul on lisaks pelgalt korduvusele O.B toime pandud vargustes näha sisuline süsteemsus – vargused on osa tema elustiilist.
3.3.O.B-le karistust mõistes märkis maakohus, et tema süü kahes varguse katses, millega kahju ei tekitatud, ei ole küll suur, kuid arvesse tuleb võtta seda, et O.B on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh kolmel korral varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Kohus märkis, et O.B on küll eeluurimisel väljendanud kahetsust toimepandu eest, kuid see kahetsus ei ole tõsiselt võetav. Kohtu hinnangul välistab kahetsuse siiruse asjaolu, et O.B väljendas küll kahetsust peale esimese arutusel oleva kuriteo toimepanemist, kuid kõigest kolm päeva hiljem pani uuesti toime samalaadse kuriteo, mida ta jällegi „puhtsüdamlikult kahetses“. Seega on ta oma tegudega tõestanud, et kahetsust avaldab ta üksnes ebasiiralt. Kohus leidis, et O.B-le ei ole õige mõista rahalist karistust. Samuti pole otstarbekas mõistetud karistust tingimisi täitmisele pööramata jätta ega asendada seda üldkasuliku tööga, nagu seda taotles kaitsja. O.B on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh on ta varasemalt vangistusest ennetähtaegselt vabastatud, kuid ta ei suutnud järgida ennetähtaegse vabastamise tingimusi, mistõttu pöörati ära kandmata karistuse osa täitmisele. See näitab, et kergemaliigiline karistus pole tema suhtes piisav mõjutusvahend. Vangistuse üldkasuliku töö kohaldamise välistab see, et O.B puudub tööharjumus. Ka tema isikuomadused tervikuna on maakohut veennud üldkasuliku töö ja kriminaalhooldusele allutamise ebasobivuses. O.B on juba varem korduvalt varavastaste kuritegude eest karistatud, sh reaalse vangistusega, kuid isegi see pole suutnud teda õiguskuulekusele kallutada. Seega vangistusest leebemad sanktsioonid oleks maakohtu hinnangul selgelt ebasobivad. Puutuvalt karistuse määra, leidis maakohus, et alla ühe aasta pikkune vangistus ei ole piisav mõjutamaks O.B käitumist õiguskuulekuse suunas.
3.4.Kohus muutis O.B-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keelu vahistamiseks, sest tema kuritegelik aktiivsus on keskmisest suurem, mistõttu on tema puhul olemas kuritegude jätkuva toimepanemise oht ja kergemaliigiline tõkend pole osutunud piisavaks, et hoida ära O.B poolt kuritegude jätkuvat toimepanemist.
APELLATSIOON
4.Maakohtu otsuse peale esitas O.B kaitsja vandeadvokaadi abi Karine Nersesjan apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule, taotledes maakohtu otsuse tühistamist mõistetud karistuse osas ja tema karistamist kergema karistusega või mõistetud karistuse üldkasuliku tööga asendamist. Kaitsja arvates ei vasta mõistetud karistus toimepandud teo raskusele ega O.B isikule. Maakohus on põhjendamatult jätnud süüd kergendava asjaoluna arvestamata O.B puhtsüdamliku kahetsuse, hinnates tema selgesõnaliselt väljendatud kahetsust ebasiiraks. Tema hinnangul on maakohus lubamatult välistanud O.B kahetsuse puhtsüdamlikkuse pelgalt põhjusel, et ta on ka varem vargusi toime pannud isik. Kaitsja arvates ei ole maakohus karistust mõistes piisavalt arvestanud O.B isikuga, jõudes seetõttu põhjendamatult järeldusele, nagu ei sobiks ta kriminaalhooldusele. Kuna arutataval juhul eksisteerivad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed ja materiaalsed eeldused, siis pidanuks maakohus seda süüdistatava nõusolekul ka kohaldama, sest vangistust karistusena võib mõista üksnes siis, kui kergemaliigilised karistused oleks selgelt ebapiisavad. Ka on kaitsja arvates mõistetud ühe aasta pikkune vangistus liiga karm karistus kahe katse
staadiumisse jäänud varguse eest, millega ei tekitatud kannatanule kahju. Karistuse eesmärgid oleks saavutatavad ka lühema vangistusega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
5.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ja esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatud, perspektiivitud ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.
6.Riigikohtu kriminaalkolleegium on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).
7.Kolleegiumi veendumuse kohaselt on arutataval juhul tegemist apellatsiooniga, millel puudub ilmselgelt edulootus. Apellatsioonis esitatud seisukohti ei saa küll lugeda asjakohatuiks, kuid kolleegium märgib, et apellan di taotlused mõista süüdistatavale kergem karistus või asendada karistus üldkasuliku tööga, on perspektiivitud. Maakohus on mõistetavat karistust – nii selle liiki kui määra – korrektselt ja veenvalt põhistanud, karistus ei ole vastuolus seaduse ega kohtupraktikaga. Karistuse raskus on proportsioonis O.B süüga, arvestatud on tema isikut ja õiguskorra kaitsmise huve, samuti süüd raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Kaitsja seisukoht kergendava asjaolu ebaõiges arvestamata jätmises on väär. Kolleegium nõustub maakohtu vastupidiste põhistustega, et O.B isikuna, kes paneb järjepidevalt toime vargusi, on eeluurimisel kahetsust väljendanud üksnes formaalselt ja ebasiiralt. Ebaõige on ka kaitsja hinnang, nagu oleks maakohus jõudnud põhjendamatule järeldusele O.B sobimatuses kriminaalhooldusele. Maakohus on seda asjaolu vaaginud üksikasjalikult ja veenvalt kummutanud võimaluse, et temasugust isikut võiks kriminaalhooldusele usaldada. Puutuvalt vangistuse üldkasuliku tööga asendamisse on maakohus samuti põhistatult selgitanud, miks on see O.B puhul välistatud. Ringkonnakohus juhib ses kontekstis üksnes täiendavalt tähelepanu sellele, et kaitsja apellatsioonis nähtuvalt asub ekslikult seisukohal, nagu oleks alla kahe aasta pikkuse vangistuse korral karistuse üldkasuliku tööga asendamine süüdistatava subjektiivne õigus. See pole nii. Tegemist on kohtu diskretsioonilise otsustusega puhuks, kus kohus leiab, et vangistuse reaalne täitmine ei ole otstarbekas. Maakohus on arutatavas asjas põhistatult selgitanud, et varem korduvalt reaalse vangistusega karistatud, kriminaalhoolduse tingimusi rikkunud ja igasuguse tööharjumuseta O.B puhul on üldkasulik töö vangistuse asendajana välistatud.
8.Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 ls-st 2 jätab kohtukolleegium apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
9.Kaitsja on apellatsioonikohtule koos apellatsiooniga esitanud taotluse õigusabiga seotud kulutuste kindlaksmääramiseks koos käibemaksuga summas 48 eurot. Kohtukolleegiumi hinnangul on taotlus põhjendatud ja nõuetekohane ning kaitsjale tuleb riigi õigusabi osutamise eest makstavaks tasuks määrata taotluses märgitud summa. KrMS § 45 lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstud tasu menetluskulu. KrMS §-d 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata, s.o. teeb KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud kohtulahendi, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Ringkonnakohus jätab esitatud apellatsiooni põhjendamatuna läbi vaatamata, mis tähendab, et maakohtu otsus jääb apellatsioonimenetluses muutmata. Seega jääb määratud kaitsja tasu süüdistatava enda kanda.
Andres Parmas /allkirjastatud digitaalselt/
Meelika Aava /allkirjastatud digitaalselt/
Pavel Gontšarov /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.