Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
08.01.2015.a., Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 11.12.2014.a.
Kohtuasja number
1-13-4078
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kohtuistungi sekretär
Kai Rosar
Tõlk
Svetlana Hamaza
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Maksim Kovalenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
MAKSIM KOVALENKO, isikukood 39104172223, Föderatsiooni kodanik, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 14.01.2014 ja lõpp 26.09.2015
Jätta MAKSIM KOVALENKO vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Maksim Kovalenkole ja prokurörile. Asjaolud. Viru Vangla esitas 20.11.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Maksim Kovalenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Maksim Kovalenko mõisteti süüdi Viru Maakohtu 13.05.2013 otsusega nr 1-13-4078 KarS § 202 lg 1, § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi. KarS § 64 ja § 65 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust. Maksim Kovalenko poolt sooritatud üldkasuliku töö maht arvestati liitkaristusest maha ja kanda jäi 1 aasta 10 kuud 29 päeva vangistust. Eelvangistuses viibitud aeg arvestati karistusaja hulka ja lõplikult kuulus kandmisele 1 aasta 10 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati mõistetud karistus üldkasuliku tööga – 1374 tundi tähtajaga 24 kuud. Üldkasuliku töö tegemisel pidi süüdimõistetu järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.
Vene
Viru Maakohtu 03.12.2013.a. määrusega kriminaalhooldusametniku taotlus Maksim Kovalenkole mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldati ning pöörati täitmisele Viru Maakohtu 13.05.2013.a. kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus 1 aasta 8 kuud 12 päeva vangistust. Vangla poolt esitatud iseloomustuse kohaselt on Maksim Kovalenkot kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Reaalset vanglakaristust kannab teist korda. Käesolev karistus on mõistetud süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise ning varguse eest. Kuritegude dünaamika ei ole muutunud. Kinnipeetava kõik kuriteod on toime pandud rahalise kasu saamise eesmärgil grupis. Soodusteguriks sõltuvusainete tarvitamine. Kinnipeetav osaleb riigikeele kursustel alates 11.08.2014. Kinnipeetavaga on läbi viidud vestlused majanduslikku toimetulekut mõjutavatest teguritest; riskikäitumise tagajärgedest ja mõjust ning kriminaalse mõtteviisiga isikute mõjust käitumisele ja seostest kuritegevusega; narkootikumide mõjust tervisele, käitumisele ja seosest kuritegevusega. Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Maksim Kovalenko asub vabanemise korral elama vanemate juurde. Majas elavad isiku ema, isa ja vanaema. Suhted sugulastega on head. Arvestades isiku korduvat kriminaalkorras karistatust võib eeldada, et tema tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Isik on omandanud põhihariduse. Enne vangistust töötas ametlikult ca aasta operaatorina. Mitteametlikult töötas ehitusel ja autoremonditöökojas. Toimetulekut mõjutasid võlad, mida tasus palgast, ja sõltuvusainete tarvitamine. Vabanemise korral on tal olemas töökoht. Isikul on olnud probleeme narkootikumide tarvitamisega ning ta on pöördunud ravile, kuid katkestas ravi. Väidab, et suhtub positiivselt kriminaalhooldusesse, kuid kõik kolm varasemat allutamist kriminaalhooldusele ebaõnnestusid, kuna isik jätkas kuritegude toimepanemist. Korduvad kriminaal- ja väärteod näitavad isiku negatiivset suhtumist ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse. Uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 52%. Viru Vangla toetab Maksim Kovalenko ennetähtaegset vabastamist. Prokuratuuri seisukoht. 09.12.2014 kohtule edastatud seisukohas märkis prokurör, et ei soovi võtta osa kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur ei toetanud kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. M. Kovalenkot on varem 3-l korral karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Soodusteguriks on olnud sõltuvusainete tarbimine. Isiku korduv karistatus viitab kriminaalsetele hoiakutele. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale korduvalt antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, pannes katseajal toime uusi varavastaseid kuritegusid ning rikkudes jämedalt käitumiskontrolli nõudeid. Ta ei suutnud pärast eelmainitud kohtuotsuseid jätkata õiguskuulekat elu, kuigi katseaja ning vangistuse üldkasuliku tööga asendamisega anti talle selline võimalus. Viru Maakohtu 03.12.2013 kohtumäärusega nr 1-13-4078, millega pöörati täitmisele Viru Maakohtu 13.05.2013 kohtuotsusega mõistetud ja üldkasuliku tööga asendatud vangistus, tuvastati, et kriminaalhooldus M. Kovalenko suhtes on ebaõnnestunud, kuna isik hoidub
kõrvale üldkasulikust tööst ja ei suuda täita talle pandud kontrollnõudeid ning M. Kovalenko reaalse vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei ole täitnud eesmärki. Varasemad tingimuslikud karistused ning käitumiskontrollile allutamine ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Süüdimõistetu poolt uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 52%. Seega on tema puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on eelnimetatud süüdimõistetu ohtlik avalikkusele. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete täitmisega. Prokuratuuril puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav seekord osuuteline ühe aasta kestel selle läbima nõuetekohaselt ning täitma kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja võimalikke lisakohustusi. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida M. Kovalenko käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Isik on rikkunud vanglarežiimi. Vangistuses on kinnipeetavale määratud üks distsiplinaarkaristus, mis näitab negatiivset suhtumist õiguskorda. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Tegemist on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Tema poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ja tema ohtlikkust avalikkusele arvestades on teiste inimeste turvalisuse tagamiseks ja nende kaitseks põhjendatud jätta kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Maakohtu istung. 11.12.2014 toimunud videokohtuistungil avaldas süüdimõistetu, et soovib vabaneda. Ta märkis, et on vangistuses esimest korda. Vabanemisel tahab normaalselt elada. Jättis narkootikumide vastase ravi pooleli, kuna ei ole narkootikumidest sõltuv. Narkootikumide tarvitamist tunnistab. Ravi jättis pooleli, kuna läks vanglasse. Kohtumääruse põhjendused. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukohtadega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kuigi isikul on vabaduses olemas elukoht, töökoht ning vangla toetab tema ennetähtaegset vabastamist, on kohtu hinnangul isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud kaalukamad.
Isikul on olnud narkootikumidega probleeme ning ta on katkestanud ravi. Kuivõrd kuritegude toimepanemisel on soodusteguriks olnud sõltuvusainete tarvitamine, võib isik vabaduses jätkata narkootikumide tarvitamist ja panna toime uusi kuritegusid. Tegemist on isikuga, kellel on kehtiv distsiplinaarkaristus. Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 02.11.2006 määruses kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on väljendanud, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Seega ei ole see tingimus käesoleval juhul täidetud. Korduv karistatus samalaadsete tegude eest ja distsiplinaarkaristuse olemasolu näitavad, et isik ei ole karistustest vajalikke järeldusi teinud ja jätkab kuritegude toimepanemist. Nimetatut arvesse võttes leiab kohus, et isiku kriminaalhooldusele allutamine ei ole piisav meede tagamaks tema õiguskuulekat käitumist. Käesolev vangistus pöörati täitmisele katseaja tingimuste rikkumise eest. Kuivõrd vangla hindab uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 52%, oleks kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka prokuratuur. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et M. Kovalenko puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Eeltoodust tulenevalt, kohus ei nõustu süüdimõistetu M. Kovalenko vabastamisega vangistuse kandmisest enne tähtaega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.