Kohtulahend

Kinnipeetav alahindab alkoholi mõju mõtlemisele ja käitumisele, ei pea tarbimist probleemiks ka mitte autot juhtides. Tarvitab alkoholi, kui tekivad eluprobleemid, samas tunnistab, et alkoholijoobes vastuvõetud otsused ei ole alati adekvaatsed. Kuriteod toime pandud alkoholijoobes. 10.02.2012 alustas xx sõltlastele suunatud tugigrupis, kuid 24.02.2012 katkestas programmis osalemise. Läbiviija sõnul, isik ei allu grupireeglitele ja korraldusele. Õigusrikkumiste ja muude infoallikate põhjal on tõendeid selle kohta, et isik on käitunud vägivaldselt seoses alkoholi tarvitamisega. Isik on pärast eelmist vanglast vabanemist aeg- ajalt tarvitanud narkootikume meeleolu tõstmiseks, seltskonnas (GHB colaga, amfetamiin enne ohtrat alkoholi tarvitamist). Süstinud ei ole, narkootikumide hankimine ei ole seotud igapäevase käitumisega. Isik on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral. Reaalset vanglakaristust kannab kolmandat korda. Kinnipeetav on hinnatud kõrgohtlikuks vanglas ja avalikkuses, sest tema käitumine on ettearvamatu nii kaaskinnipeetavate kui ka teiste isikute suhtes (on kasutanud vägivalda), samuti esineb kinnipeetaval mõttevigu. Uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 50% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 52%. Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et ennetähtaegse vabanemise korral on kinnipeetaval olemas võimalus elama asuda oma vanemate juurde xxx asuvale aadressile. Korteri omanikuks on xxx ning antud hetkel elavad antud elamispinnal kinnipeetava vanemad. Kinnipeetava vanemad elavad alates 2013.a novembri kuust xxx valla poolt eraldatud 35 m3 sotsiaalkorteris xxx aadressil. Varasemalt elas perekond xxx, kuid endises elukohas oli tulekahju ja peale seda kolis pere xxx aadressile. Elamistingimused on tagasihoidlikud ning ametniku hinnangul kolme täiskasvanu puhul on tegemist ülerahvastatusega antud xxx elamispinnal, samuti arvestades asjaolu, et kinnipeetava xx tervislik olukord on xx. I.J -il puudub vabanedes kindel töökoht ja sissetulek. Kinnipeetava ema sõnul ei ole tema poeg varasemalt stabiilselt töökohta omanud ning pidev töökogemus ja –harjumus puuduvad. Kinnipeetava ema on valmis oma võimetele vastavalt ka poega abistama, kuid ametniku hinnangul on seda raske xxx teha. I.J-i on korduvalt karistatud kriminaalkorras. Kinnipeetavat on varem määratud ka kriminaalhooldusele, kuid I.J ei täitnud katseajal kriminaalhoolduse eesmärke, pani toime uue tahtliku kuriteo katseaja jooksul. Prokurör andis kirjaliku arvamuse ja ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. I.J taotleb ennetähtaegset vabastamis, kuid ei ole eriti vastu ka karistuse ärakandmiseks vanglas kuni karistuse lõpptähtajani. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud süüdimõistetu selgitused, leiab, et I.J tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt kinnipidamiskohas ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr. 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise olulisek s tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. I.J nimetatud tingimusele ei vasta, sest tal on 6 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda. I.J on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud (vara- ja isikuvastaste kuritegude eest). Jätkuv süütegude toimepanemine räägib sellest, et ta ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt.

Varasemalt oli I.J määratud kriminaalhooldusele, mis ei olnud tulemuslik kuna isik katseajal pani toime uusi kuritegusid. Kõik püstitatud eesmärgid jäid täitmata. Kohus leiab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole küllaldaselt põhjendatud, kuna I.J on näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemise. Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute varavastaste kuritegude toimepanemise riski. Isik soovib vabanemisel minna xxx ehitustöödele, et tasuda oma võlad. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Peale seda kinnipeetava sõprusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, kes võivad avaldada isikule negatiivset mõju. I.J-i elustiil on riskiv ja hoolimatu. Seega võib järeldada, et I.J-i puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varem isikule vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ühes allutamisega käitumiskontrollile ei avaldanud kinnipeetavale mõju kuna ta ei suutnud hoiduda kuritegude toimepanemisest. Eeltoodust tulenevalt ei ole kinnipeetav ilmselgelt isik, kes suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist varasema käitumiskontrolli ajal puudub kohtul käesoleval ajal igasugune veendumus, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks I.J-i uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus omandada eriala, osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuriteo iseloomu ning käitumist eelneva kriminaalhoolduse ajal ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu I.J-i vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

vabastamata temale mõistetud

(allkirjastatud digitaalselt) Loretta Pikma Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.