Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 12. detsembri 2014 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu Z.S, määruskaebus
RESOLUTSIOON
Jätta Tartu Maakohtu 12. detsembri 2014 määrus muutmata ja süüdimõistetu Z.S-i määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu 20.01.2014 otsusega mõisteti Z.S süüdi KarS § 25 lg 2 § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati Z.S-ile mõistetud karistust 1/3 võrra ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 04.10.2013 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, 1 aasta ja 3 kuud vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud vangistust. Karistuse algusajaks on 18.01.2014 ja lõpuks 18.06.2015.
2.Maakohus leidis, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud järgmistel põhjustel.
2.1.
Z.S-i on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Süüdimõistetule on varasemalt korduvalt mõistetud karistuseks ka reaalset vangistust. Z.S-i poolt toimepandud kuriteod on olnud sarnased, peamiselt varavastased kuriteod. Samuti arvestas maakohus, et Z.S pani uue kuriteo toime katseajal, olles pärast osalise karistuse reaalset ärakandmist
katseajaga 2 aastat ja 6 kuud karistuse kandmiselt vabanenud. Eeltoodule tuginedes leidis maakohus, et Z.S-i käitumine on olnud kuritegelik pikema aja jooksul ning talle varasemalt mõistetud eriliigilised karistused ei ole süüdimõistetule piisavat mõju avaldanud. Osalt on Z.S-i poolt kuriteod toime pandud tingituna raskest majanduslikust seisust – Z.S on palju tasumata võlgnevusi, mistõttu ei suutnud ta kaua ühel töökohal püsida.
2.2.Vangla iseloomustusest nähtub, et Z.S-i puhul on tegemist narkosõltlasega, kes paikneb Tartu Vanglas eelrehabilitatsiooni eluosakonnas, kus asuvad kinnipeetavad, kelle motivatsioon sõltuvusprobleemidega tegelemiseks on vähene või ebaselge. Z.S selgitas, et on varasemalt narkootikume tarbinud, kuid alates 2008. a on ta narkootikume tarvitanud vaid ühe korra, 2014. a jaanuaris. Sõltuvust kinnipeetav ei tunnista ning tegeleb enda sõnul sellega, et vangla märge tema kui narkomaani kohta eemaldataks. Distsiplinaarkorras on Z.S-i karistatud 29.05.2014 tubakatoodete omamise eest tingimisi kartseriga 3 ööpäeva.
2.3.Vabanedes soovib Z.S asuda elama isa juurde. Z.S on lähedastest veel õde, naine ja 6-aastane poeg, kelle kasvatamisel ta osaleda tahab. Samuti plaanib Z.S asuda tööle koos isaga, kes töötab XXX is prügi sorteerimisel. Varasemalt on Z.S teinud juhutöid ja ametlikult töötanud episoodiliselt ning lühikest aega, sest seoses suurte võlgnevustega ei suutnud ta töökohti säilitada. Z.S-i sõnade kohaselt on ta motiveeritud töötama ning on seda soovinud ka vanglas, kuid seda ei ole talle võimaldatud.
2.4.Eeltoodule tuginedes leidis maakohus, et Z.S-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Maakohus tunnustas Z.S-i soovi seaduskuulekalt elada ja leidis, et Z.S-i poolt tulevikuks seatud eesmärgid on reaalsed. Siiski ei võimaldanud maakohtu hinnangul Z.S-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist asjaolud, et Z.S on toime pannud järjepidevalt samalaadseid kuritegusid ja kuriteod, mille eest Z.S käesoleval ajal karistust kannab, pani ta toime katseajal. Maakohus leidis, et Z.S-i vabastamine oleks ennatlik ka seetõttu, et Z.S ei ole saanud tegeleda karistuse kandmise ajal rehabiliteerivate tegevustega. Määruskaebus
3.Tartu Maakohtu 12.12.2014 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu Z.S, kes palub tühistada Tartu Maakohtu 12.12.2014 määruse ja vabastada Z.S vangistusest tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse seisukohad on kokkuvõtlikult järgnevad.
3.1.Z.S leiab, et maakohus käsitles tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotlust vääralt, sest kinnipeetav on korduvalt avaldanud soovi vabaneda elektroonilise valve alla. Seoses eeltooduga teostas kriminaalhooldusametnik 2014. a aprillis ka kodukülastuse, et elukoha vastavust elektroonilise valve kohaldamise nõuetele kontrollida. Kinnipeetav märgib, et kuigi kohtueelselt ei saanud kriminaalhooldusametnik tema isaga ühendust, on isa nõusolek siiski olemas (lisatud V.O. i nõusolek elektroonilise valve paigaldamiseks tema elukohta).
3.2.Kinnipeetav selgitab, et viibib eelrehabilitatsiooni eluosakonnas mitte seetõttu, et tal puuduks huvi oma probleemidega tegeleda, vaid seetõttu et Tartu Vangla post-rehabilitatsiooni osakond on tubakavaba. Nimelt tuvastati Z.S-ile tehtud testiga hiljutise nikotiini tarvitamise jälgi, mille tulemusena paigutati Z.S eelrehabilitatsiooni sektorisse, kus suitsetamine on lubatud. Eeltoodule tuginedes rõhutab Z.S , et on läbinud kõik rehabilitatsiooniprogrammid ning individuaalses täitmiskavas toodud kohustused. Lisaks on kinnipeetav omandanud riigikeele B2 tasemel.
3.3.Kaebuse esitaja juhib tähelepanu maakohtu määruse punktis 3.1. toodud väitele justkui peaks Z.S sooritatud kuritegu mõttetuks. Kaebuse esitaja selgitab, et pigem oli tegemist tema poolt mõtlematu teoga, mida ta siiralt kahetseb. -2-
Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et Z.S-i vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine, sh ka elektroonilise valve alla, ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat.
5.Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu Z.S-i määruskaebuses esitatud asjaolud ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja Z.S-i enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta Z.S enne tähtaega vangistusest vabastamata, tuginedes kuriteo toimepanemise asjaoludele (majandusliku kasu saamise eesmärk), süüdimõistetu isikule, varasemale elukäigule (kriminaalkorras karistatud 19 korda) ja käitumisele karistuse kandmise ajal (uue kuriteo pani toime katseajal), on põhjendatud.
6.Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et Z.S on omandanud riigikeele B1 taseme ja alustas 22.09.2014 riigikeele B2 taseme kursustel osalemist ning et tal on vabanedes olemas elukoht. Siiski on oluline märkida, et sõltuvusteemalise loengute tsüklil osales Z.S vaid ühel korral ning läbiviija hindas kinnipeetava motivatsiooni madalaks.
7.Ringkonnakohus leiab samaselt maakohtuga, et Z.S-i tingimisi enne tähtaega vabastamisel tuleb arvestada eelkõige isiku varasemat elukäiku. Ringkonnakohus leiab, et isikut, keda on varasemalt kriminaalkorras mitmeid kordi karistatud (Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt 19 korda), kes kannab seitsmendat reaalset vanglakaristust ning kes pani kuriteokatse toime katseajal, ei saa hinnata tema varasemat elukäiku arvestamata. Siinkohal tuleb ringkonnakohtu hinnangul arvesse võtta ka Z.S-ile mõistetud 1 aasta ja 5 kuu pikkust liitkaristust ja asjaolu, et varasemalt mõistetud karistused ning katseajal viibimine ei ole Z.S-i käitumist seaduskuulekaks muutnud.
8.Ringkonnakohus peab oluliseks viidata ka vangla poolt kinnipeetava kohta antud iseloomustusele, millest nähtuvalt on Z.S-i poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 82% ja üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 73%. Seega on olemas kõrge oht, et kinnipeetav paneb vabanedes toime uusi kuritegusid, mistõttu ei toeta isiku vabastamist ka Tartu Vangla.
9.Ringkonnakohus märgib, et isik, pannes toime kuriteo, peab eelkõige arvestama asjaoluga, et tal tuleb kanda talle mõistetud karistus tervikuna. Süüdimõistetutele ei ole tagatud absoluutset õigust vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega, vaid see otsus põhineb kohtu kaalutlusõigusel, mis tehakse tuginedes KarS § 76 lg 4 sätestatule.
10.Eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ja § 390 lg-st 1 jätta maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
Maarika Kuusk
Mati Kartau
-3-
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.