Kohtulahend

CD-plaat kõnesalvestusega ja DVD – plaat videosalvestusega – jätta peale kohtuotsuse jõustumist toimiku materjalide juurde.

Välja mõista U.P-lt KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; § 175 lg. 1 p. 4, 5, 9; § 179 lg. 1 p. 2; § 180 lg. 1, 3 alusel määratud kaitsjale makstud tasud kokku summas 168 (ükssada kuuskümmend kaheksa) eurot, kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 1 (üks) euro ning sundraha summas 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot, s.o kokku 754 (seitsesada viiskümmend neli) eurot. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg. 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

SÜÜDISTUSE SISU

U.P on antud kohtu alla kokkuleppemenetluse raames ja teda süüdistatakse selles, et tema, avalikult, kuid vägivalda kasutamata ning olles varem vargusi toimepannud isikuks ning keda on Harju Maakohtu 25.01.2013.a otsusega karistatud varguse toimepanemise eest KarS § 199 lg. 2 p. 9 järgi ning teades, et XXX(XXX) rahakotis on kaks doosi/kotikest narkootikumi fentanüül, uuesti võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 08.10.2014.a kella 22.00 paiku Tallinnas Randla 13 maja trepikojas XXXkuulunud rahakoti väärtusega 15 eurot, milles olid varalist väärtust mitteomavad XXXnimele väljastatud isikutunnistus, Swedbank pangaja paroolikaart, Tallinna Transpordikaart, Partnerkaart, Eagle Vision ja Rimi kliendikaardid, Skype kontori läbipääsukaart ja kaks kotikest narkootikumi (fentanüül), maksumusega 10 eurot kotikeseega kokku asju 35 euro väärtuses. Oma tegevusega pani U.P isikuna, kes on varem varguseid toime pannud süstemaatiliselt avalikult, kuid vägivalda kasutamata toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, teades, et teo objektiks on ka narkootiline aine, s.o KarS § 199 lg. 2 p. 2, 5, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPPE SISU

KrMS § 245 alusel 05.12.2014.a süüdistatav U.P, tema kaitsja Jugans Grossmann ning prokuröri abi Raigo Aas sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus vastavalt kokkuleppele nõuab prokuröri abi kohtus U.P karistamist KarS § 199 lg. 2 p. 2, 5 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 4 kuud. KarS § 68 lg. 1 järgi lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse aja algust hakata lugema alates U.P kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 30.10.2014.a. Süüdistatav U.P tunnistas kohtuistungil end temale KarS § 199 lg. 2 p. 2, 5, 9 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning kahetses toimepandut. Süüdistatav U.P selgitas, et 05.12.2014.a sõlmisid prokuröri abi Raigo Aas, tema (U.P) ja tema kaitsja Jugans Grossmann kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta jääb selle juurde. Süüdistatav kinnitas, et on nõus menetluskulude tasumisega, kuid palus need ajatada 12 kuu peale. Prokurör selgitas samuti, et ta jääb 05.12.2014.a kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe juurde U.P-le mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus kuulanud üle süüdistatava, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis leiab, et tõendamist on leidnud süüdistatava U.P poolt KarS § 199 lg. 2 p. 2,5,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine. Samuti leiab kohus, et süüdistatava U.P käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava U.P selgituse ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav U.P on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb

U.P süüdistuses KarS § 199 lg. 2 p. 2, 5, 9 järgi süüdi mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud: KrMS § 175 lg. 1 p. 4, 5 ja 9 kohaselt on määratud kaitsjale makstud tasu, kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. KrMS § 180 lg. 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg. 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesolevas asjas on menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu kokku summas 168 eurot, kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 1 euro ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 585 eurot. Seadusandja on määranud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud reeglina süüdimõistetu. Menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaated. Seejuures isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekut ja varalist seisundit tervikuna (RK 3-1-1-105-12 p. 7). Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et U.P esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine temale ilmselt üle jõu. Seadusandja on määranud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud reeglina süüdimõistetu. Seega tuleb süüdistatavalt menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista, kuivõrd need on riigile põhjustatud tema õigusvastase käitumisega. Sundraha osas osundab kohus Riigikohtus väljendatud seisukohale, mille põhjal kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu, mille eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut kannab oma olemuselt seega mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (RK 3-1-1-63-05). Kohus leiab, et sundraha tuleb U.P `lt seadusele tuginedes välja mõista, kuivõrd see on põhjustatud süüdistatava õigusvastase käitumisega. Küll aga peab kohus menetluskulude tasumise osas põhjendatuks kohaldada KrMS § 180 lg. 3 sätteid ning määrata süüdistatavalt väljamõistetud menetluskulud hüvitamisele 12 kuu jooksul. Kohus arvestab siinkohal asjaoludega, et kinnipidamisasutuses on kohtuotsuse täitmine menetluskulusid puudutavas osas U.P raskendatud, kuna kinnipidamisasutuses viibiva süüdimõistetu töötamise võimalus on piiratud. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kohus välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (RKKK 3-1-1-105-12 p. 7). Kohus lisab, et tulenevalt VangS §-st 37 on kinnipeetav kohustatud töötama. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei ole kohustatud töötama: 1) üle kuuekümne kolme aasta vanune kinnipeetav; 2) üldharidust või kutseharidust omandav või tööalasel koolitusel osalev kinnipeetav; 3) kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama ning 4) kuni kolmeaastast last kasvatav kinnipeetav. Käesolevas asjas VangS § 37 lg. 2 sätestatud asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Asitõendid: Käesolevas kriminaalasjas on asitõenditeks CD-plaat kõnesalvestusega ja DVD – plaat videosalvestusega. KrMS § 126 lg. 3 p. 1 kohaselt võidakse kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Lähtudes eeltoodust peab kohus võimalikuks otsustuse tegemise, et CD-plaat kõnesalvestusega ja DVD – plaat videosalvestusega tulevad jätta kriminaalasja materjalide juurde KrMS § 126 lg. 3 p. 1 kohaselt. Kohus juhindub KrMS §-dest 126, 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 4, 5, 9; 179 lg. 1 p. 2; 248 lg. 1 p. 5; 249; 311; 313. Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.