Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
02. jaanuar 2015, Rakvere kohtumaja
Kriminaalasja number
1-14-10674
Kohtunik
Kristel Vedro
Kriminaalasi
T.G süüdistatuna KarS § 320 lg 1 järgi
Süüdistatav
T.G, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxxx, töökoht xxxx. Kriminaalkorras karistatud ühel korral: Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 10.04.2013 otsus KarS § 199 lg 2 p 4- KarS § 25 lg 1, 2 järgi mõistetud karistus 3 kuuline vangistust, asendatud 170 tunni ÜKT-ga, tegemise tähtajaga 1 aasta. Väärteokorras korduvalt karistatud. Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Heiki Kuningas
Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 251 lg -st 1, § 253 p-st 1, § 254, kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada T.G KarS § 320 lg 1 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 40 päevamäära ulatuses, mis arvestades päevamäära 9,27 eurot, moodustab 370,80 (kolmsada seitsekümmend eurot, 80 senti) eurot. Juhindudes KarS § 66 lg 1, 3 tasuda rahaline karistus summas 370,80 eurot ära osade kaupa, makstes alates veebruarist 2015 igakuuliselt vähemalt 37,08 eurot ja lõpetades rahalise karistuse tasumine hiljemalt 30. november 2015. Rahaline karistus tasuda Maksu- ja Tolliamet arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, NORDEA PANK EE401700017002872300, DANSKE BANK EE873300333499990003, maksekorraldusele märkida viitenumber 99915400000036 ning selgitus: nimi, nr 1-14- 10674 rahaline karistus.
KrMS § 175 lg 1 p –de 4, 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista T.G-lt menetluskuluna kaitsjatasu 72 (seitsekümmend kaks ) eurot ja sundraha 585,00 (viissada kaheksakümmend viis) eurot riigituludesse. Menetluskulud kokku summas 657,00 (kuussada viiskümmend seitse) eurot tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates ositi 12 kuu jooksul Maksu- ja Tolliamet arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, NORDEA PANK EE401700017002872300, DANSKE BANK EE873300333499990003, maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700000095 ning selgitus: nimi, nr 1-14- 10674 menetluskulud. Ositi maksmisega on isik kohustatud tasuma kuus vähemalt 54,75 eurot. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord Süüdistataval ja kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. I Kuriteo asjaolud T.G andis 30.08.2014 kella 10.10 – 10.39 ajal väärteoasjas nr 259014002622 tunnistajana ülekuulamisel valeütlusi selle kohta, et tema juhtis 30.08.2014 kella 07.35 paiku xxxx maja juurde viival teel mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, mitte aga J R. II Süüdistuste sisu T.G süüdistatakse selles, et tema andis teadvalt 30.08.2014 kella 10.10 – 10.39 ajal väärteoasjas nr 259014002622 tunnistajana ülekuulamisel valeütlusi selle kohta, et tema juhtis 30.08.2014 kella 07.35 paiku xxxx maja juurde viival teel mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, mitte aga J R. Seega T.G, andes väärteomenetluses vande all olles tunnistajana teadvalt valeütlusi, millega rikkus õigusemõistmise põhimõtteid, pani toime KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. III Prokuröri ettepanek Tunnistada T.G süüdi KarS § 320 lg 1 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 40 päevamäära ulatuses, s.o. 370.80 eurot. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel mõista rahalise karistuse tasumine ositi alates veebruarist 2015.a. igakuiselt vähemalt 37.08 eurot lõpptähtajaga 30.november 2015.a. IV Kohtu põhjendused
KrMS § 251 lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. KrMS § 253 p 1 kohaselt kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest, teeb kohtunik pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist kohtuotsuse käskmenetluses käesoleva seadustiku § 254 järgi. KrMS § 254 lg 1 sätestab, et kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta kohtuotsuse. Kriminaalasi ning süüdistusakt T.G süüdistustes KarS § 320 lg 1 järgi saabusid kohtusse 17.12.2014. Süüdistusakti koopia on süüdistatavale edastatud samal päeval. Süüdistatav kohtule tulenevalt KrMS §-st 252 lõikest 3 omapoolseid kirjalikke seisukohti kriminaalasja lahendamise kohta esitanud ei ole. Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuste määra kohta. Kuriteo toimepanemine süüdistatava poolt on tõendamist leidnud tema enda ütlustega, et ta 30.08.2014 tunnistajana ülekuulamisel andis valeütlusi, nagu tema oleks juhtinud mootorsõidukit ja sõitis otsas A. K, kõrvalistmel oli J. R . Kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistab, et tegelikult teda sel ajal sõidukis ei olnud. Tunnistaja J R ütlustega, kes teisel ülekuulamisel tunnistas, et tema juhtis autot ja sõitis koos A. K 30.08.2014 xxxx otsima A. K. Tunnistaja A K ütlustega, et 30.08.2014 sõitis J. R juhitud sõiduauto xxxx tal üle jala, kaassõitjaks autos oli A. K . Tunnistajate Ü Š ja L J ütlustega, kes nägid, kuidas hõbedast värvi sõiduauto sõitis üle A. K jala, autot juhtis J R, kõrval istus meesterahvas, kelle perekonnanimi on K. T.G tunnistab end toimepandus täielikult süüdi ja kahetseb tehtut. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel. T.G käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime talle inkrimineeritava kuriteo. KarS § 320 lg 1 näeb karistusena ette karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava puhul puuduvad karistust raskendavad asjaolud. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus ja oma süü tunnistamine. Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on süüdistatava T.G puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega. V Kohtu seisukoht menetluskulude osas
Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 585,00 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 on menetluskuludeks määratud kaitsjale määratud tasu. Kriminaalmenetluses on T.G kaitsjaks määratud vandeadvokaadi vanemabi Heiki Kuningas, kes on osutanud õigusabi 72,00 euro ulatuses. KrMS § 180 kohaselt hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad T.G-lt väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Kohus võimaldab süüdistatava varalist seisundit arvestades tasuda tal menetluskulud ositi. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.