1-14-9709/6 - Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja - lahend.ee

3.Selgitada: 3.1 k ohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 –321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § -s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest; 3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaid lustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.4 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.5 rahalise karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahalise karistusena mõistetud rahasumma täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e -toimiku süsteemi vahendusel; 3.6 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e- toimiku süsteemi vahendusel; 3.7 KrMS § 317 kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk.. 3.8 KrMS § 248 Kohtulahendid ( kokkuleppemenetluses) lg 1 p 5 kohaselt on kokkuleppemenetluses kohtulahendiks kohtuotsus süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta.

vajaduse korral kohandada abinõud muutunud olukorrale; tutvustada töötajale töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning kontrollida nende täitmist. U.H , olles teadlik, et K.V ei oma pädevust töötada kõrgepingepaigaldises, sõlmis Empower AS-iga 13.06.2013 alltöövõtulepingu Tartu -Sindi 330/110 kV õhuliini lõigul Viljandi AJ -Puhja AJ 330 kV tõmbeketi detailide vahetuseks. Tulenevalt elektriohutusseaduse § 4 lg 3 p 4 oli tegu töödega kõrgepingepaigaldises ning Elektriohutusseaduse § 17 lg 1, mille kohaselt loetakse elektritööks muuhulgas elektripaigaldise remontimist, hooldamist ja ehitamist. Alltöövõtu lepingu täitmiseks rakendas U.H koos Empower AS-iga 02.07.2013 Viljandimaal Kolga-Jaani vallas Oiu külas Tartu -Viljandi-Sindi 110 kV õhuliini lõigus M58Y -M 165 Y töökäsk loa nr 25 alusel tööle R.K, V.P ja A.S . Samas teadis U.H , et töölistel puudub pädevus jaalik vaj erialane kogemus ja oskused ning tööohutusalased teadmised töötamiseks kõrgepingepaigaldises indutseeritud pinge ohuga. Sellega U.H rikkus: t (TTOS § 12 lg-t 2 (tööandja ei tohi lubada tööle asuda töötajal, kellel puuduvad vajalikud erialateadmised ja oskused ning töötervishoiu - ja tööohutusalades teadmised); TTOS § 13 lg 1 p 1 , mille järgi on tööandja kohustatud viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused; elektriohutusseaduse (EIOS) § 17 lg-t 4, mille kohaselt võib käidu- elektritöid teha ainult isik, kellel on selleks tööks vajalikus mahus tehnilisi ja ohutustehnilisi teadmisi ning kogemusi; EIOS § 18 lõike 1 nõuet, et el ektritöö tegemisel tuleb tagada inimese, vara ja keskkonna ohutus, järgides selleks asjakohaseid nõudeid ning § 21 lg 1 punkti 2, mille kohaselt on elektritöö juht kohustatud tagama, et elektritöid teeksid selleks piisava erialase ettevalmistusega isikud; EIOS 19 lg 1 punkti 2 nõuet, mille kohaselt elektritöö ettevõtja peab tagama, et elektritööd teeksid selleks piisava elektri- ja elektriohutusalase ettevalmistusega isikud; Majandus- ja kommunikatsiooniministri 19. juuni 2007.a. määruse nr 53 “Käidukorraldusele ja elektritöödele esitatavad nõuded” § 1 lg 2 alusel on kehtestatud ohutusstandard EVS-EN 50110-1 “Elektripaigaldiste käit“. Süüdistatav rikkus nimetatud standardi punkti 4.2 nõuet, mis sätestab, et tööd, mille juures elektriohu või trauma vältimiseks on vaja tehnilisi teadmisi või kogemusi, tohib ette võtta ainult isik, kellel on ettevõetava töö jaoks vajalikud teadmised või kogemused või kes töötab selle kohase pädeva isiku järelevalve all. Süüdistatav rikkus ka sotsiaalministri määrust nr 14.12.2000 määrust nr 80 “Töötervishoiu ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord“ , mille § 6 lg 4 kohaselt lubatakse töötaja iseseisvale tööle, kui juhendaja on veendunud, et töötaja tunneb töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ja oskab neid praktikas rakendada ja lg 2 kohaselt kinnitab töötaja väljaõpet ja iseseisvale tööle lubamist oma allkirjaga. Nimetatud rikkumise tagajärjel sai võimalikuks, et R.K, V.P ja A.S asusid 02.07.2013 kell 9.30 täitma K.V -ltja Empower AS- ilt saadud tööülesannet.R.K ja V.P panid selga kukkumisvastased kaitsevahendid ja läksid masti nr 103, et vahetada välja tõmbeketi hinged, A.S jälgis töid maapinnalt. Olles vahetanud välja ühe tõmbeketi hinge, hakkas R.K asetama tõmbetali, et vahetada välja järgmine tõmbeketi hing. Selgus, et õhuliini maandusklemm oli sellises kohas, mis ei võimaldanud tõmbetali korralikult asetada. R.K, kes eriteadmiste ja varasema kogemuse puudumise tõttu ei osanud näha ette induktsioonipinge tekke ohtu, eemaldas õhuliini maandusklemmi masti poolelt ning sai selle tagajärjel induktsioonist tingitud surmava elektrilöögi.

tööohutuse nõuete täitmine igas tööga seotud olukorras; viia läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus kavandatakse, korraldatakse ja jälgitakse töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt õigusaktides sätestatud nõuetele; vaadata igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korraldus ja analüüsida selle tulemusi ning vajaduse korral kohandada abinõud muutunud olukorrale; tutvustada töötajale töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning kontrollida nende täitmist U.H , olles teadlik, et K.V ei oma pädevust töötada kõrgepingepaigaldises, sõlmis Empower AS-iga 13.06.2013 alltöövõtulepingu Tartu -Sindi 330/110 kV õhuliini lõigul Viljandi AJ -Puhja AJ 330 kV tõmbeketi detailide vahetuseks. Tulenevalt elektriohutusseaduse § 4 lg 3 p 4 oli tegu töödega kõrgepingepaigaldises ning Elektriohutusseaduse § 17 lg 1 , mille kohaselt loetakse elektritööks muuhulgas elektripaigaldise remontimist, hooldamist ja ehitamist. Alltöövõtulepingu täitmiseks rakendas U.H koos Empower As-iga 02.07.2013 Viljandimaal Kolga-Jaani vallas Oiu külas Tartu-Viljandi- Sindi 110 kV õhuliini lõigus M58YM 165 Y töökäsk loa nr 25 alusel tööle R.K, V.P`i ja A.Su. Samas teadis U .H , et töölistel puudub pädevus ja vajalik erialane kogemus ja oskused ning tööohutusalased teadmised töötamiseks kõrgepingepaigaldises indutseeritud pinge ohuga. Sellega K.V rikkus: TTOS § 12 lg 2 (tööandja ei tohi lubada tööle asuda töötajal, kellel puuduvad vajalikud erialateadmised ja oskused ning töötervishoiu - ja tööohutusalades teadmised ); TTOS § 13 lg 1 p 1 , mille järgi on tööandja kohustatud viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused; EIOS § 17 lg-t 4, mille kohaselt võib käidu- elektritöid teha ainult isik, kellel on selleks tööks vajalikus mahus tehnilisi ja ohutustehnilisi teadmisi ning kogemusi; EIOS § 18 lõike 1 nõuet, et elektritöö tegemisel tuleb tagada inimese, vara ja keskkonna ohutus, järgides selleks asjakohaseid nõudeid ning § 21 lg 1 punkti 2, mille kohaselt on elektritöö juht kohustatud tagama, et elektritöid teeksid selleks piisava erialase ettevalmistusega isikud; EIOS § 19 lg 1 punkti 2 nõuet, mille kohaselt elektritöö ettevõtja peab tagama, et elektritööd teeksid selleks piisava elektri- ja elektriohutusalase ettevalmistusega isikud; Majandus- ja kommunikatsiooniministri 19.juuni 2007.a. määruse nr 53 “Käidukorraldusele ja elektritöödele esitatavad nõuded” § 1 lg 2 alusel on kehtestatud ohutusstandard EVS-EN 50110-1 “Elektripaigaldiste käit“. Süüdistatav rikkus nimetatud standardi punkti 4.2 nõuet, mis sätestab, et tööd, mille juures elektriohu või trauma vältimiseks on vaja tehnilisi teadmisi või kogemusi, tohib ette võtta ainult isik, kellel on ettevõetava töö jaoks vajalikud teadmised või kogemused või kes töötab selle kohase pädeva isiku järelevalve all. Süüdistatav rikkus ka sotsiaalministri määrust nr 14.12.2000 määrust nr 80 “Töötervishoiu ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord“, mille § 6 lg 4 kohaselt lubatakse töötaja iseseisvale tööle, kui juhendaja on veendunud, et töötaja tunneb töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ja oskab neid praktikas rakendada ja lg 2 kohaselt kinnitab töötaja väljaõpet ja iseseisvale tööle lubamist oma allkirjaga. Nimetatud rikkumise tagajärjel sai võimalikuks, et R.K, V.P ja A.S asusid 02.07.2013 kell 9.30 täitma K.V-ltja Empower AS- ilt saadud tööülesannet.R.K ja V.P panid selga kukkumisvastased kaitsevahendid ja läksid masti nr 103, et vahetada väljatõmbeketi hinged, A.S jälgis töid maapinnalt. Olles vahetanud välja ühe tõmbeketi hinge, hakkas R.K asetama tõmbetali, et vahetada välja järgmine tõmbeketi hing. Selgus, et õhuliini maandusklemm oli sellises kohas, mis ei võimaldanud tõmbetali korralikult asetada. R.K, kes eriteadmiste ja varasema kogemuse puudumise tõttu ei osanud näha ette induktsioonipinge tekke ohtu, eemaldas õhuliini maandusklemmi masti poolelt ning sai selle tagajärjel induktsioonist tingitud surmava elektrilöögi.