lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-09-1061/98

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 30.12.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-09-1061/98
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
30.12.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1039
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-09-1061/15Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja27.04.20091-09-1061/27Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium23.10.20091-09-1061/45Tartu Maakohus Tartu kohtumaja31.05.20131-09-1061/53Tartu Ringkonnakohus27.06.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

30. detsember 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-09-1061

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 05. detsembri 2014 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Vadim Uvarov, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tartu Maakohtu 5. detsembri 2014 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Vadim Uvarov tunnistati süüdi Harju Maakohtu 27.04.2009 otsusega KarS § 141 lg 2 p 1 järgi ning karistati 7-aastase vangistusega. V. Uvarovi karistus lõpeb 30.08.2015.
2.Tartu Maakohtu 05.12.2014 määrusega jäeti V. Uvarov tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kohus, osundades KarS § 76 lg 2 p-s 2 ja KarS § 76 lg-s 3 sätestatule, põhistas otsustust kokkuvõtlikult sellega, et V. Uvarovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. V. Uvarovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda kuriteo toimepanemise asjaolud ja käitumine karistuse kandmise ajal. Vaatamata sellele, et V. Uvarov on käesolevaks ajaks ära kandnud enamuse talle mõistetud karistusest ja soovib vabanemise korral elada õiguskuulekalt ning on seadnud endale seda soodustavad eesmärgid, puudus kohtul veendumus, et V. Uvarovi suhtes on karistus täitnud eesmärgi. Samuti ei esine V. Uvarovi puhul selliseid erandlikke asjaolusid, mis tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist võimaldaksid.

MÄÄRUSKAEBUSES ESITATUD TAOTLUSED

3.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse V. Uvarov, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vabastamist ennetähtaegselt. Määruskaebuse esitaja väited on kokkuvõtlikult järgmised. 3.1 Määruskaebuse esitaja teab, et on juhtunus süüdlane, aga seda eeskätt hooletuse ja kogenematuse tõttu lapse kohtlemisel, ent ta ei nõustu kohtuga, et ta on last seksuaalselt vääralt kohelnud. Tegu oli lihtsalt õnnetusega, mis juhtus lapse vannitamise ajal ning mingit seksuaalset tagamõtet tal ei olnud. Teo pidanuks ümber kvalifitseerima KarS § 121 järgi. Kohus pidanuks laiema pilguga vaatama ja tutvuma nimetatud kriminaalasjaga ning tutvuma ka kaitsja öeldu ja kirjutatuga. Seda, et kohus tegu KarS § 121 järgi ümber ei kvalifitseerinud, ei saa ju tuua põhjuseks, miks V. Uvarovi tingimisi ei vabastata. Kohus leidis, et karistuse eesmärgid on saavutamata, kuna V. Uvarov on asunud positsioonile, et ta ei ole kuritegu toime pannud. Samas küsib määruskaebuse esitaja, et mille eest teda siis üldse vangi pandi ja millest on ta üle 7 aasta mõelnud. 3.2 Kohus pidanuks tähelepanu omistama Tartu Vangla arvamusele, kes tegeleb päevast päeva V. Uvaroviga ning teab tema vaateid ja mõtteid elule. Vangla toetas vabastamist, leides, et V. Uvarov on peaaegu oma karistuse ära kandnud ja võimeline eluga toime tulema. V. Uvarov soovib uut võimalust, et ennast tõestada. Ta on leidnud ka mõistva elukaaslase. 3.3 Üheks ennetähtaegsest vabastamisest keeldumise põhjuseks nimetab kohus sotsiaalprogrammi Õige Hetk läbimata jätmist. V. Uvarov ei näe oma süüd selles, et Tartu Vangla ITK-d ei täida. Kohtade puudumise tõttu ei ole teda kaasatud ei sotsiaalprogrammi ega tööhõivesse. V. Uvarov leiab siiski, et sotsiaalprogrammi läbimine on vajalik ja on nõus selle läbima vabaduses olles. 3.4 Distsiplinaarkaristustesse puutuvalt märgib V. Uvarov, et need on suitsetamise ja suitsetamistarvikute omamise eest. Kohus ei oleks pidanud neid arvestama, sest suitsetajana leiab V. Uvarov, et kohus peaks arvestama ennetähtaegse vabastamise seisukohast olulisi asjaolusid, mitte suitsetamist puudutavat informatsiooni. 3.5 Tartu Vangla leidis, et V. Uvarovil on motivatsioon seaduskuuleka elu alustamiseks ja ta soovib vabanedes elama asuda ema juurde, kes on 90% ulatuses invaliid. Ema on vaja abistada. Samuti pidanuks kohus arvestama, et just praegusel hetkel on V. Uvarovil kõik tingimused vabanemiseks head – mh moraalne ja materiaalne tugi lähedastelt, kindel elukoht ja võimalus saada tööd. Hiljem selliseid võimalusi võib olla enam ei ole (pidades silmas tervist). V. Uvarov palub anda endale võimaluse jätkata elu seaduskuuleka kodanikuna ning arvestada sellega, et tegemist on tema esimese vangistusega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et vaatamata formaalsete eelduste esinemisele, ei ole V. Uvarovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine võimalik. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega ning tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 ei pea vajalikuks neid korrata, märkides üksnes, et esimese astme kohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis. Kohus on jõudnud õigustatud järeldusele, et arvestades V. Uvarovi poolt toimepandud kuriteo raskust ja asjaolusid ning käitumist vangistuses, ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega.

4.1 Esiteks peab apellatsioonikohus vajalikuks märkida, et V. Uvarovi poolt toime pandud süüteo osas (kaasa arvatud V. Uvarovi ja tema kaitsja selgituste ning taotluse osas kuritegu ümber kvalifitseerida KarS § 121 järgi), ei saa kohus seisukohta võtta, kuivõrd otsus, millega V. Uvarov mõisteti süüdi KarS § 141 lg 2 p 1 järgi, on jõustunud. Seega jätab kohus V. Uvarovi sisulised väited tema teo kvaliftseerimise osas tähelepanuta. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et vaatamata asjaolule, et tegemist on V. Uvarovi esimese vangistusega, kannab ta karistust raske seksuaalkuriteo eest, mis on toime pandud 3-aastase kasutütre vastu. Tegemist on ühiskonna ranget hukkamõistu pälviva teoga, millest vabastamine ei saa toimuda kergekäeliselt. 4.2 Ehkki V. Uvarov on märkinud, et distsiplinaarkaristused on tal vaid suitsetamise ja suitsetamistarvikute omamise eest, nähtub vangla iseloomustusest, et V. Uvarovil on alates 2010. aasta lõpust 14 kehtivat distsiplinaarkaristust, sh isevalmistatud noa hoidmise eest ning vanglateenistujate korraldustele mitteallumise eest. Asjaolu, et suitsetamisesse ja suitsetamistarvikute omamisse suhtub vangla kui n-ö raskemasse üleastumisse, näitab see, et mõjutusvahendina kohaldatakse rikkumise korral kartserkaristust. Kuivõrd isiku käitumine vangistuses on ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel väga oluline, ei võimalda V. Uvarovi käitumine vangistuses teda tingimisi ennetähtaegselt vabastada. 4.3 Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus, et ehkki esineb ka positiivseid asjaolusid – nt lähedaste toetus, soov alustada seaduskuulekat elu ja aidata ema ning asuda tööle, ei kaalu need üle V. Uvarovi negatiivselt iseloomustavat. Kuivõrd maakohtul on õigus jätta isik vabastamata seoses kuriteo toimepanemise asjaolude ja isiku käitumisega vangistuses, on kohtu määrus seaduslik ja alus selle tühistamiseks puudub.

5.Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.