1-12-7545/375 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

Harju Maakohtu 29.11.2007.a määrusega arestitud Igor XXX vara: elamumaa XXX, katastritunnus XXX registriosa XXX; Harju Maakohtu 29.11.2007.a määrusega arestitud Gennadi XXX vara: korter XXX; katastritunnus XXX, registriosa XXX; Harju Maakohtu 29.11.2007.a määrusega arestitud Serguei XXX (ik XXX) vara: elamumaa XXX katastritunnus XXX registriosa nr XXX ja korter XXX, kataster XXX, XXX; Harju Maakohtu 26.11.2007.a määrusega arestitud OÜ XXX (kood XXX) Swedpanga kontodel nr XXX; XXX; XXX olevad rahalised vahendid; Harju Maakohtu 26.11.2007.a määrusega arestitud XXX OÜ (kood XXX) KM 26.11.2007 SEB panga kontol nr XXX ja Swedpanga kontol nr XXX olevad rahalised vahendid; Harju Maakohtu 20.12.2007.a määrusega arestitud OÜ XXX(registrikood XXX) sularaha summas 10405 krooni; Harju Maakohtu 26.11.2007.a määrusega arestitud XXX OÜ (registrikood XXX) Swedpanga kontodel nr XXX; XXX ja SEB pank kontodel nr XXX; XXX olevad rahalised vahendid; Harju Maakohtu 26.11.2007.a määrusega arestitud XXX OÜ (registrikood XXX) SEB panga kontol nr XXX, Swedpanga kontodel nr XXX, XXX XXX ja Sampo panga kontol nr XXX olevad rahalised vahendid; Harju Maakohtu 26.11.2007.a kohtumäärusega arestitud XXX OÜ (registrikood: XXX) Swedbank AS arvelduskontodel nr XXX, nr XXX ja nr XXX olevad rahalised vahendid. Harju Maakohtu 26.11.2007.a kohtumäärusega arestitud XXXOÜ (registrikood: XXX) SEB Pank AS arvelduskontol nr XXX olevad rahalised vahendid. Harju Maakohtu 26.11.2007.a kohtumäärusega arestitud XXX OÜ (registrikood: XXX) Danske Bank A/S Eesti filiaali (endine Sampo Pank AS) arvelduskontol nr XXX olevad rahalised vahendid. Harju Maakohtu 26.11.2007.a kohtumäärusega arestitud XXX OÜ (registrikood: XXX) Swedbank AS arvelduskontodel nr XXX, nr XXX ja nr XXX olevad rahalised vahendid. Harju Maakohtu 26.11.2007.a kohtumäärusega arestitud XXX OÜ (registrikood: XXX) SEB Pank AS arvelduskontodel nr XXX ja nr XXX olevad rahalised vahendid. Harju Maakohtu 26.11.2007.a kohtumäärusega arestitud XXX(registrikood: XXX) Swedbank AS arvelduskontodel nr XXX, nr XXX ja nr XXX olevad rahalised vahendid. Harju Maakohtu 26.11.2007.a kohtumäärusega arestitud XXX (registrikood: XXX) Nordea Bank AB Eesti filiaal (endine Nordea Bank Finland PLS) arvelduskontodel nr XXX ja XXX olevad rahalised vahendid. Harju Maakohtu 26.11.2007.a kohtumäärusega arestitud XXX (registrikood: XXX) Danske Bank A/S Eesti filiaali (endine Sampo Pank AS) arvelduskontol nr XXX olevad rahalised vahendid.

Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja menetluses on kriminaalasi nr 1-12-7545 Hardi XXX ́i süüdistuses KarS § 386 lg 1 ja lg 2, alates 15.03.2007 KarS § 3891 lg 1 ja lg 3 KarS § 256 lg 1 järgi, Monika XXX ́i süüdistuses KarS § 386 lg 1 ja lg 2, Alates 15.03.2007 KarS § 3891 lg 1 ja lg 3 KarS § 255 lg 1 järgi, Veiko XXX süüdistuses KarS 386 lg 1 ja lg 2, alates 15.03.2007 KarS § 3891 lg 1 ja lg 3 KarS § 255 lg 1 järgi üldmenetluses. Kõik nimetatud isikud olid antud neile esitatud süüdistustes kohtu alla Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kohtunik Katre Poljakova määrusega 14. detsembrist 2012.a. Harju Maakohtule laekus 03.04.2014.a süüdistatava Hardi XXX kaitsja vandeadvokaat Andres Simson esitatud taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 2052 alusel seoses menetluse mõistliku aja möödumisega. Kohtule esitatud kriminaalmenetlusel lõpetamise taotluses süüdistatava Hardi XXX ́i kaitsja vandeadvokaat Andres Simson juhtis kohtu tähelepanu faktile, et kriminaalmenetluse algusest on möödas ligi 6 aastat ja 6 kuud ning kohtumenetluse on jätkuvalt süüdisuses märgitud tõendite uurimise faasis. Märkimisväärseks on vandeadvokaat Andres Simson pidanud asjaolu, et Põhja Ringkonnaprokuratuur esitas 2014.a veebruaris uue süüdistusakti s.o 6 aastat hiljem peale viimaseid võimalikke episoode. Uues esitatud süüdistusaktis figureerib 56 tunnistajat, kellede enamuse ülekuulamisest riiklik süüdistaja on küll loobunud, kuid kaitsja planeerib sellest tulenevalt esitada täiendav taotlus märgitud tunnistajate ülekuulamiseks ning samuti mõningate dokumentaalsete tõendite täiendavaks uurimiseks. Vandeadvokaat Andres Simson märkis kohtule esitatud kriminaalmenetluse lõpetamise taotluses, et kui kõikide süüteo täideviijate suhtes on kriminaalmenetlus juba aegumise või mõistliku tähtaja möödumise tõttu lõpetatud, siis tema kaitsealuse suhtes jätkati kriminaalmenetlust üksnes seetõttu, et väidetavalt kuulus Hardi XXX kuritegelikku ühendusse. Kaitsjana on ta seisukohal, et sellisesse süüdistusse tuleb suhtuda kriitiliselt, esiteks seetõttu, et vastav kuritegelikku ühendust puudutav regulatsioon on kehtiv alles 15.03.2007.a ja teiseks ei saa kolm kaasaaitajat olemuslikult olla ilma täideviijateta süüdimõistetud ja analoogiliselt kuuluda ka kuritegelikku ühendusse. Vandeadvokaat Andres Simson asus seisukohale, et asja menetledes ei ole esile tulnud ühtegi mõistlikku põhjendust menetleja poolt, miks eeluurimise venis ca 5 aastat kohtu alla andmiseni. Käesolevaks hetkeks üle kuulatud tunnistajad ei mäleta enam 2005-2007.a asjaolusid, ei mäletata täpseid perioode ja tegevusi k.a tehinguid. Märkimisväärseks peab kaitsja Andres Simson fakti, et kohtuasi ei ole mitte kordagi edasi lükkunud ega veninud süüdistatavate tõttu, pigem on seda teinud süüdistaja, kes asja venitab, esitades uut süüdistust ja tehes seda mittetähtaegselt. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 05.05.2014.a toimunud kohtuistungil jäi süüdistatava Hardi XXX kaitsja vandeadvokaat Andres Simson esitatud taotluse juurde ning paludes kohtult selle rahuldamist, taotluses välja toodud motiividel. Süüdistatav Hardi XXX toetas oma kaitsja poolt esitatud kriminaalmenetluse lõpetamise taotlust, paludes see kohtul rahuldada. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale laekus 08.04.2014.a Veiko XXX lepingulise esindaja vandeadvokaat Andres Alas koostatud taotlus lõpetada kriminaalasjas nr 1-12-7545 Veiko XXX suhtes kriminaalmenetlus KrMS § 2742 lg 1 alusel. Kohtule esitatud kriminaalmenetluse lõpetamise taotluses juhiti tähelepanu sellele, et Veiko XXX peeti kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus kahtlustatavana kinni 26.11.2007.a,

sellest ajast on möödunud ligi 6 aastat 5 kuud. Vandeadvokaat Andres Alas asus seisukohale, et juba kohtueelses menetluses on kriminaalasja uuritud ebamõistlikult kaua, samuti on kriminaalasi kohtueelses menetluses olnud prokuratuuri menetluses põhjendamatult kaua. Arvestades asja kulgu ei olnud vandeadvokaat Andres Alas arvamuse kohaselt prognoositav, millal võiks kohus jõuda kohtuotsuse tegemiseni maakohtus, märkides, et ainuüksi süüdistuse taotlusel kuulub asjas ärakuulamisele 56 tunnistaja ütlused ja uurimisele muud tõendid sh. süüdistatavatel ja nende kaitsjatel on seejärel õigus taotluste esitamiseks kohtuliku uurimise täiendamiseks. Veiko XXX kaitsja vandeadvokaat Andres Alas märkis kohtule esitatud kriminaalmenetluse lõpetamise taotluses, et protsessiosalistel on vastavalt seadusele õigus kaevata esimese astme kohtu lahendile apellatsiooni korras ringkonnakohtusse ja ringkonnakohtu otsusele omakorda Riigikohtusse. Seega on lõpliku kohtulahendi jõustumise aeg veelgi prognoosimatum. Sellest tulenevalt on vandeadvokaat Andres Alas asunud seisukohale, et käesolevat kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada. Kohtule esitatud taotluses märgiti, et KrMS 2742 lg 1 tuleneb, et kui kohtulikul arutamisel tuvastatakse, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada ja süüdistatava õiguse rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada, võib kohus süüdistatava nõusolekul käesoleva seadustiku §-s 2052 sätestatud asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse lõpetada. KrMS § 2052 nimetab kriminaalmenetluse lõpetamisel arvestatavate asjaoludena kuriteo raskust, kriminaalasja keerukust ja mahukust, kriminaalmenetluse senist käiku ja muid asjaolusid. Isiku õigus enda kohtuasja menetlemisele mõistliku aja jooksul tuleneb ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 6 lg 1. Samuti viitas kaitsja vandeadvokaat Andres Alas EIÕK lahenditele König vs. Saksamaa, otsus 28. juunist 1978, pd 99 ja 111; Kudla vs. Poola, p 124; Valeriy Kovalenko vs. Venemaa, otsus 29. maist 2012, p 58 ja Estima Jorge vs. Portugal, otsus 21. aprillist 1998, p 45. Kohtule esitatud taotluses vandeadvokaat Andres Alas asus seisukohale, et mõistliku menetlusaja nõude eesmärk on vältida seda, et süüdistatav ei peaks oma tuleviku osas jääma liiga kauaks ebakindlasse olukorda, viitades Riigikohtu määruse nr 3-1-1-110-10, p 13. Sellele õigusele vastandub vandeadvokaat Andres Alas hinnangul kriminaalmenetluse raames iga menetleja kohustus astuda nii kohtueelses kui ka kohtumenetluses samme kriminaalasja võimalikult kiireks lahendamiseks, viitades Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-3-04, p 19. Kohtule esitatud taotluse esitaja hinnangul ei ole võimalik antud kriminaalasjas süüdistatava õiguste rikkumise heastamine muul viisil (karistuse kergendamine, hüvitis). Kaitsja vandeadvokaat Andres Alas märkis kohtule esitatud kriminaalmenetluse lõpetamise taotluses, et tema hinnangul tuleb menetlusaja mõistlikkuse hindamisel pöörata muu hulgas põhitähelepanu riigivõimu käitumisele, eeskätt sellele, et kriminaalasi on juba kohtueelses menetluses olnud põhjendamatult kaua, juhtides seejuures tähelepanu faktile, et süüdistatavad ega nende kaitsjad ei ole kuidagi omalt poolt tinginud asja läbivaatamise venimist või sellele kaasa aidanud. Veiko XXX kaitsjana asus ta seisukohale, et juhul kui eksisteerib arvestatav tõenäosus, et kriminaalasja lahendamine lähiajal ei ole võimalik, tuleb kriminaalmenetlus lõpetada, vältimaks olukorda, kus süüdistatava õiguste juba alanud rikkumine jätkub veel pikka aega ning seejuures tuleb silmas pidada, et kõneksoleva õiguse rikkumise intensiivsus on ajas süvenev. Kui mõistlik menetlusaeg on juba möödunud ja ühtlasi on alust arvata, et kriminaalasja lahendamiseni ei jõuta enne, kui kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 2742

lg 1 alusel muutub möödapääsmatuks, tuleb kriminaalmenetlus lõpetada vaatamata sellele, et menetluse lõpetamise ajal oleks süüdistatava õiguste rikkumine heastatav ka muul viisil. Taotluse esitaja leidis, et kuivõrd esinevad kõik eelpool märgitud asjaolud ja põhjendused kriminaalasjas menetluse lõpetamiseks, siis ta palub lõpetada kriminaalmenetlus Veiko XXX suhtes KrMS § 2742 lg 1 alusel. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 05.05.2014.a toimunud kohtuistungil jäi süüdistatava Veiko XXX kaitsja vandeadvokaat Andres Alas esitatud taotluse juurde, paludes kohtult selle rahuldamist, taotluses välja toodud motiividel. Süüdistatav Veiko XXX toetas oma kaitsja poolt esitatud kriminaalmenetluse lõpetamise taotlust, paludes see kohtul rahuldada. Harju Maakohtule laekus 02.05.2014.a süüdistatava Monika XXX ́i kaitsja vandeadvokaat Janek Valdma koostatud ja esitatud taotlus menetluse lõpetamiseks seoses menetluse mõistliku aja möödumisega. Kohtule esitatud taotluses juhiti samuti tähelepanu sellele, et käesolevas kriminaalasjas alustati menetlust juba 30.08.2007.a, millise käigus viidi läbi mitmeid menetlustoiminguid – jälitustegevused, läbiotsimised, vaatlused, kahtlustatavate ülekuulamised. Samuti on heitlik olnud kohtumenetlus, nimelt on süüdistaja esitanud 2014.a veebruaris uue süüdistusakti, millises oli märgitud 56 tunnistajat, kelledest paljudest üllatuslikult süüdistaja loobus, kuid kellede ülekuulamisega kaitsja oli arvestanud. Vähetähtsaks ei peeta tähelepanekut, et uus süüdistusakt on esitatud 6 aasta peale süüdistuses kirjeldatud episoode, kuid KarS § 3891 sätestatud kuritegu aegub 5 aasta jooksul. Kaitsja vandeadvokaat Janek Valdma märkis kohtule esitatud kriminaalmenetluse lõpetamise taotluses, et koos esialgse süüdistusega esitati ka seitse erinevat dokumenti, millised peaksid moodustama tsiviilhagi, mida süüdistaja avalduse kohaselt kriminaalmenetluses ei ole. Kavas on esitada ka vara konfiskeerimise taotlus, millise osas kaitsja esitab vastuväited, samuti taotleb kaitsja kahe tunnistaja ülekuulamist. Märgitud asjaolusid pidas vandeadvokaat Janek Valdma oluliseks seetõttu, et määramatus tsiviilhagi või konfiskeerimise osas hoiab määramatuna ka tõendamiseseme, see tingib veelgi edasisse aja ja ressursikulu, mida oleks võinud välistada juba eeluurimise staadiumis, esitades konkreetse seisukoha ja dokumendi tsiviilhagi või konfiskeerimise suhtes. Samuti ei saa vandeadvokaat Janek Valdma hinnangul tähelepanuta jätta asjaolu, et kvalifikatsiooni järgi kõigi täideviijate suhtes on kriminaalmenetlus seoses mõistliku menetlustähtaja möödumisega lõpetatud. Samuti oli kaitsja Janek Valdma hinnangul ülimalt kaheldav süüdimõistmine kaasaaitamises kuriteole, mille täideviimise suhtes on menetlus lõpetatud ning samuti on kaheldava perspektiiviga kuritegelik ühendus, kuna kuritegelikku ühendust puudutavad õigusnormid jõustusid alles 15.03.2007.a s.t antud asjas ei saa kohtualuste tegusid käsitleda toimepanduna väljaspool õigusnormi kehtivuse aega. Kohtule esitatud kriminaalmenetluse lõpetamise taotluses vandeadvokaat Janek Valdma märkis, et tema hinnangul on ajafaktor ülimalt oluline, samuti pidas ta oluliseks fakti, et tema kaitsealune Monika XXX ei ole enda poolt kuidagi põhjustanud menetluse venimist, samas ei süüdistaja ei toonud välja ühtegi põhjust, miks eeluurimine pidi kestma 4-5 aastat. Kaitsjana asus ta seisukohale, et heitlikkus ja määramatus kohtumenetluses hoiab ebaselge ka kohtuliku menetluse edasise ajalise perspektiivi. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 05.05.2014.a toimunud kohtuistungil jäi süüdistatava Monika XXX kaitsja vandeadvokaat Janek Valdma esitatud taotluse juurde ning paludes kohtult selle rahuldamist, taotluses välja toodud motiividel. Süüdistatav Monika XXX toetas oma kaitsja poolt esitatud kriminaalmenetluse lõpetamise taotlust, paludes see kohtul rahuldada.

Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 05.05.2014.a toimunud kohtuistungil vaidles ringkonnaprokurör Andrei Voronin esitatud taotlustele vastu. Tegemist on väga mahuka kriminaalasjaga, uuritavad kuriteod on keerulised, suure ohtlikkusega. Prokuratuur ei saa meelevaldselt otsustada, millises mahus ta asja kohtusse saadab, uurimise ja prokuratuuri kohustus on menetleda kõiki episoode, mis on tuvastatud, seda on antud juhul ka tehtud. Enamus EIÕK lahendeid mõistliku menetlusaja küsimuses on olnud sellised, kus isikud on eeluurimise ajal pikalt vahi all viibinud, 4-5 aastat ilma kohtuotsuseta. Antud juhul ei ole situatsioon sama, isikud ei ole kohtueelse uurimise staadiumis olnud vahi all. Arvestades konkreetse kriminaalasja mahtu ei ole prokuröri hinnangul mõistlik menetlusaeg veel möödunud, kuid kui kohus peaks niimoodi siiski arvama, siis peab kohus KrMS § § 2742 alusel kaaluma, kas on võimalik seda rikkumist heastada muu vahendiga, näiteks karistuse vähendamisega või karistuse tingimisi kohaldamata jätmisega. Samuti leidis prokurör, et uue süüdistuse esitamisega ei ole isikutele inkrimineeritud uusi faktilisi asjaolusid, mis oleks oluliselt erinenud nende tegevuse kirjeldusest, mis oli vanas süüdistusaktis. Seega ei saa prokuratuuri hinnangul kaitse tõenditele kuluv aeg seoses uue süüdistuse esitamisega oluliselt pikeneda. Mis puutub nende tunnistajate väljakutsumisse kaitsjate poolt, kellest prokurör uues süüdistusaktis loobus, siis peavad kaitsjad põhjendama, mis asjaolusid nad nende tunnistajate ütlustega soovivad tõendada ja kohus peab otsustama, kas nende isikute ülekuulamisega on võimalik neid asjaolusid tuvastada või mitte. Kohus, tutvus esitatud kirjalike taotlustega, kuulas ära kaitsjate täiendused taotluste juurde, süüdistatavate Hardi XXX ́i, Monika XXX ́i ja Veiko XXX nõusoleku menetluse lõpetamiseks ning ringkonnaprokurör Andrei Voronin ́i seisukohaga lõpetas kriminaalmenetluse Hardi XXX ́i, Monika XXXi ja Veiko XXX suhtes KrMS § 2742 alusel oma määrusega 07.05.2014.a. 07.05.2014.a Harju Maakohtu kohtumäärusele esitas määruskaebuse Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Andrei Voronin. Harju Maakohtu 07.05.2014.a määruse peale esitatud määruskaebuses taotleti Harju Maakohtu määrus terves ulatuses tühistada ning saata kriminaalasi uuesti arutamiseks esimese astme kohtule samas koosseisus. Määruskaebuses asuti seisukohale, et Harju Maakohtu 07.05.2014.a kohtumäärus on ekslik, põhjendamatu ja ebaseaduslik ning sellest tulenevalt Põhja Ringkonnaprokuratuur vaidlustas nimetatud kohtumääruse tervikuna s.t H. XXXi, M. XXXi ja V. XXX suhtes menetluse lõpetamise suhtes KrMS § 274-2 ja § 205-2 alusel. Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Andrei Voronin märkis, et ta nõustub sellega, et tegemist on keskmiselt keerukama kriminaalasjaga ja komplitseeritud kohtuvaidlusega kuna algselt suunati kohtusse kriminaalasi, milles esitati süüdistus 14-le füüsilisele isikule ja kolmele juriidilisele isikule. Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Andrei Voronin nõustus maakohtu poolt nendituga selles, et süüdistatavate pärast menetlustoiminguid ja istungeid edasi ei lükatud ega ära ei jäetud, samuti nõustuti sellega, et kohtul puudus reaalne võimalus anda hinnang ametiasutuste tegevusele kohtueelse menetluse käigus. Kuid Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Andrei Voronin hinnangul kui kohtu käsutuses ei ole piisavalt andmeid, et anda hinnangut kriminaalmenetlusele kohtueelses staadiumis, siis ei ole võimalik teha järeldust sealhulgas teiste maksualaste kriminaalasjade arutamise pinnalt ka selles osas, kas mõistlik menetlusaeg on möödunud või mitte, sest kehtiv kriminaalmenetlus ei eelda, et paralleelselt süüteoga seotud asjaolude väljaselgitamisega menetletakse veel ühte protsessi, mille eesmärgiks oleks n-ö menetluslik järelevalve. Määruskaebuses ringkonnaprokurör Andrei Voronin märkis, et omamata täismahus kriminaaltoimiku materjale ei saa ega või kohus sisuliselt hinnata, kui palju kulus menetlejal aega süüdistusest kõrvalekalduvate versioonide kontrollimiseks ja, millist rolli menetluse aeglustamis suhtes mängisid menetlusest väljalangenud menetlusosalised jne.

Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Andrei Voronin asus seisukohale, et Harju Maakohus kriminaalmenetluse lõpetamise määruses ei võtnud sõnaselget seisukohta selles, kas menetlus kohtus on juba olnud ebamõistlikult pikk või mitte. Ringkonnaprokuröri Andrei Voronin hinnangul kõne all olevas kriminaalasjas ei saa rääkida põhjendamatult pikast menetlusajast kohtuliku arutamise staadiumis s.t kriminaalasja arutamine ei ole veninud nii kohtueelse kui ka kohtumenetluse staadiumis. Määruskaebuses märgiti, et mõistmatuks on, kuidas mahuka ja raske kriminaalasja mõistlik menetlusaeg võib lõppeda seadusandja poolt kehtestatud aegumisaja kahe kolmandiku osa möödumisega. Ringkonnaprokurör Andrei Voronin arvamuse kohaselt Harju Maakohtu kohtumääruses välja toodud motiivid olid vastuolulised. Tallinna Ringkonnakohus oma 16.06.2014.a kohtumääruses määras rahuldada Põhja Ringkonnaprokuratuuri määruskaebus ja tühistada Harju Maakohtu 07.05.2014.a määrus käesolevas s.o kriminaalasjas nr 1-12-7545 täies ulatuses ja saata kriminaalasi uuesti arutamiseks esimese astme kohtule samas kohtukoosseisus. Ringkonnakohus eelpool märgitud kuupäeval asus seisukohale, et Harju Maakohtu määrus tuleb tühistada täiesulatuses kriminaalmenetluse olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus selgitas, et kriminaalmenetluse lõpetamise määruse vormistamist ja selle edastamist puudutatud isikutele reguleerib KrMS § 206, mis kehtib nii KrMS § 200-205-1 kui ka § 205-2 alusel tehtud kriminaalmenetluse lõpetamise määruste kohta. Vastavalt KrMS § -le 145 on määrus menetleja kirjalikult vormistatud ja põhistatud menetlusotsustus ja lisaks kriminaalmenetlusel lõpetamise põhistatud otsusele peab määrus sisaldama ka KrMS § 206 lg 1 p –des 2-6 nimetatud otsustusi ja infot, kuid maakohtu määrus eelosundatule ei vasta. Ringkonnakohus juhtis tähelepanu sellele, et süüdistusaktis sisaldub info arestitud varade nimekirja kohta. Tulenevalt KrMS § 206 lg 1 p 3 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruses näidata asitõendite või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvate objektidega toimetamise viis. Kui nende näol on tegemist otsustustega, mis vajavad omakorda põhistusi – eelkõige asitõendite ja äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvate objektidega toimetamise viis – tuleb need esitada määruse põhiosas kui maakohus on jätnud selle tegemata ning sellest tulenevalt saab seda lugeda kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses, mida ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada ja sellel põhjusel tuleb ka määrus tühistada, ja saata kriminaalasi esimese astme kohtule uueks arutamiseks. Kohtukolleegium asus seisukohale, et maakohtu poolt kriminaalmenetluse lõpetamise määruses asitõendite või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvate objektidega toimetamise viisi märkimata jätmine on oma olemuslikult selline, mida ringkonnakohus apellatsioonimenetluses ise kõrvaldada ei saa. Ringkonnakohus eelpool märgitud kuupäeval koostatud kohtumääruses märkis, et nõustudes kohtu põhjendustega süüdistatavate suhtes kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 274-2 ja § 205-2 alusel, puudutavad menetluslikud etteheited üksnes kohtulahendi koostamist – KrMS § 339 lg 1 p –s 7 nimetatud rikkumine. Ringkonnakohus selgitas, et nõupidamistoas tuleb maakohtul kohtumenetlust täiendada, võttes seisukoht kriminaalasjas asitõendite või äravõetud objektidega kriminaalmenetluse lõpetamisel toimimise viisi osas. Kohtumääruse motiiviid Käesoleva kohtumääruse koostamisel Harju Maakohus võtab arvesse Tallinna Ringkonnakohtu 16.06.2014.a kohtumääruses välja toodud etteheiteid ning koostab KrMS § 206 nõuetele vastava kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, milline lisaks sisulistele motiividele, sisaldab ja kajastab maakohtu seisukohti kriminaalmenetluse lõpetamisel kriminaalasja menetluse käigus kogutud asitõendite või äravõetud esemete või konfiskeerimisele kuuluvate objektidega toimetamise viisi osas. Käesoleval hetkel ei ole kohtule vähetähtsaks teadmine, et vaatamata Harju Maakohtu 07.05.2014.a kohtumääruse tühistamisele, Tallinna Ringkonnakohus 16.06.2014.a

kohtumääruses märkis, et nõustutakse maakohtu põhjendustega süüdistatavate suhtes kriminaalmenetluse lõpetamisega § 274-2 ja § 205-2 alusel. Harju Maakohus uuesti tutvunud käesoleva kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus, eelpool viidatud kirjalike taotlustega, arvestades ära kuulanud kaitsjate seisukohti esitatud taotluste osas, arvestades süüdistatavate Hardi XXX ́i, Monika XXX ́i ja Veiko XXX nõusolekuid menetluse lõpetamiseks ning analüüsides ringkonnaprokurör Andrei Voronin ́i varasemalt esitatud seisukoha jõudis alljärgnevatele järeldustele ja peab vajalikuks juhtida menetlusosaliste tähelepanu sellele, et: KarS § 81 lg 1 p 2 sätestab, et kedagi ei tohi süüdi tunnistada ega karistada teise astme kuriteo toimepanemises, kui kuriteo toimepanemisest kuni kohtuotsuseni on möödunud viis aastat. KarS § 81 lg 1 p 1 sätestab, et kedagi ei tohi süüdi tunnistada ega karistada esimese astme kuriteo toimepanemises, kui kuriteo toimepanemises kuni kohtuotsuseni on möödunud kümme aastat. Eeltoodust nähtub, et seadusandja on esimese ja teise astme süütegude osas ettenäinud aegumises erineva tähtaja. KarS § 81 lg 5 p 1 alusel katkeb aegumine süüdistatava suhtes tõkendi kohaldamisega või tema vara arestimisega ning KarS § 81 lg 5 p 2 alusel süüdistatava kohtu alla andmisega. Kohus peab taas vajalikuks juhtida tähelepanu sellele, et Hardi XXX ́i ja Monika XXX ́i suhtes oli tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeldu kohaldatud 29.11.2007.a ning Veiko XXX suhtes 28.11.2007.a. Kõik isikud olid kohtu alla antud Harju Maakohu 14. detsembri 2012.a määrusega, seega oli neile esitatud süüdistuses KarS § 386 lg 1 ja lg 2 (milline tegu on alates 15.03.2007 kvalifitseeritav KarS § 3891 lg 1 ja lg 3 järgi) kohtu alla andmise hetkeks aegumistähtaeg saabunud. Menetlus nende osas jätkus, kuna kõigile neile oli kahtlustus esitatud ka I astme kuriteos – kuritegeliku ühenduse organiseerimises Hardi XXX ́i puhul ning Monika XXX ́i ja Veiko XXX puhul KarS § 255 lg 1 järgi kuritegelikku ühendusse kuulumises. Teada on fakt, et juba 29.05.2013.a kaalus kohus süüdistatava Hardi XXX ́i kaitsja taotlust menetluse lõpetamiseks tema kaitsealuse suhtes KrMS § 2742 alusel, kuna isiku kriminaalasja menetlemiseks on menetluse mõistlik aeg möödunud. Märgitud korral jättis kohus taotluse rahuldamata. Vähetähtsaks ei pea kohus ka teadmist ja fakti, et käesolevaks ajaks on samasisulised laekunud taotlused kõigi eelpool märgitud kolme süüdistatava kaitsjalt ning kohus peab selles küsimuses uuesti seisukoha võtma. Käesoleva kohtumääruse koostamisel peab kohus vajalikuks viidata Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18.juuni 2010.a otsusele kriminaalasjas nr 3-1-1-43-10 (punktis 25), millises selgitati järgmist: "Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt hakkab kriminaalasjades see periood, mida EIÕK art 6 lg 1 järgi menetlusaja mõistlikkust hinnates arvestada, kulgema niipea, kui isikule on esitatud (konventsiooni tähenduses) "süüdistus". Seejuures on inimõiguste kohus kriminaalsüüdistust EIÕK art 6 lg 1 mõttes määratlenud kui pädeva asutuse poolt isikule esitatud ametlikku teadet kahtlusest selle kohta, et isik on pannud toime kuriteo. (Vt nt Reinhardt ja Slimane-Kaļd v Prantsusmaa, otsus 31.märtsist 1998, p 93 ja Malkov v. Eesti, otsus 4.veebruarist 2010, p.56.) Samuti tulevad menetlusaja kulgemise käivitajana arvesse muud ametivõimude meetmed või toimingud, mis viitavad küll üksnes kaudselt riigipoolsele kuriteokahtlusele isiku suhtes, kuid mis mõjutavad oluliselt kahtlustatava olukorda (vt nt Kangasluoma v. Soome, otsus 20.jaanuarist 2004, p 26). Menetlusaja mõistlikkuse hindamisel aluseks võetava perioodi alguspunktina on käsitatav näiteks isiku vahi alla võtmise kuupäev või aeg, mil isiku suhtes on alustatud kohtueelset menetlust ja - ehkki teda ei ole vahistatud - on ta ametlikult uurimisest teada saanud või see uurimine mõjutab teda (vrd Reinhardt ja Slimane-Kaļd v Prantsusmaa, p 93 ja Kangasluoma v. Soome, p 26). Harju Maakohus asub jätkuvalt seisukohale, et seega tuleb antud asjas menetlusaja kulgemise algust Veiko XXX suhtes arvestada alates 28.11.2007.a ja Hardi XXX ́i ja Monika XXX ́i suhtes alates 29.11.2007.a so päevast, mil nende suhtes kohaldati tõkendit. Kohus peab tähelepanuväärseks fakti, et KarS § 386 järgi isikutele esitatud süüdistuses kajastatud episoodid

leidsid aset ajavahemikul jaanuar 2006.a kuni november 2007.a, süüdistus kuritegeliku ühenduse organiseerimist ja sellesse kuulumist käsitleb ajavahemikku 15.märts 2007.a kuni november 2007.a. Kohtueelne uurimine politseiasutuses jõudis kohtule teadaolevalt lõpule kohtueelse kokkuvõtte koostamisega 25.01.2011.a, esimene süüdistusakt koostati 07.08.2012.a ning asi saadeti Harju Maakohtusse 08.08.2012.a. Kohtu eelistung toimus 08.10.2012.a ning kohtumäärusega 14.12.2012.a anti isikud kohtu alla. Esimene kohtuistung toimus 27.05.2013.a ning sellest ajast toimusid kohtuistungid vastavalt eelistungil planeeritule kuni 18.11.2013.a, mil prokuratuur taotles vaheaega kaks nädalat, et esitada uus süüdistus, kohus tegi vaheaja kuni 03.12.2013.a. Pärast seda tekkis kohtuistungites objektiivsetel ja mõjuvatel põhjustel paus, uus süüdistusakt saadeti kohtule ja menetlusosalistele 31.01.2014.a ja kohtumenetlus jätkus 06.02.2014.a ning on kestnud tänaseni. Käesoleva kriminaalasja kohtulik uurimine on süüdistuse tõendite esitamise staadiumis. Seega on kriminaalmenetlus Hardi XXX ́i, Monika XXX ́i ja Veiko XXX suhtes kestnud alates selle algusest kuni 07.05.2014.a tegemiseni 6 aastat ja 5 kuud ning käesolevaks hetkeks ca 7 aastat ja 1 kuu, ilma, et I astme kohtumenetlus oleks lõpule jõudnud. Kohus peab vajalikuks taaskord märkida, et Euroopa Inimõiguste Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt tuleb menetlusaja mõistlikkust hinnata konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal, lähtudes seejuures eeskätt järgmistest kriteeriumidest: 1) kohtuasja keerukus; 2) kaebaja käitumine; 3) asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumine ja 4) selle olulisus, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul (vt nt König v. Saksamaa, otsus 28.juunist 1978, p-d 99 ja 111; Konashevskaya jt v. Venemaa, otsus 3.juunist 2010, p 42). Samade põhimõtete alusel on kriminaalasja menetlemise mõistliku aja piiri üle otsustanud ka Riigikohus (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.detsembri 2009.a otsus asjas nr 3-1-1-100-09, p 17). Vaid juhtudel, mil menetlusaeg on olnud ilmselgelt ebamõistlik, on inimõiguste kohus pidanud võimalikuks tuvastada EIÕK art 6 lg 1 esimese lause rikkumine üksikuid hindamiskriteeriume üksikasjalikult vaagimata (vt nt Estima Jorge v. Portugal, otsus 21.aprillist 1998, p 45). Kohus peab uuesti siinkohal vajalikuks hinnata käesoleva kriminaalasja menetlusaja mõistlikkust läbi märgitud kriteeriumite.

Kohus on jätkuvalt seisukohal, et tulenevalt meie kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud tõendite esitamise korrast puudub kohtul võimalus täiel määral hinnata kohtueelse menetluse efektiivsust ja intensiivsust mõistliku menetlusaja vaatenurgast, sest kohtule ei ole esitatud kõiki võimalikke materjale, mis annaksid kohtule võimaluse seda teha. Antud kriminaalasja menetluse käigus kohtule esitatud tõendite pinnalt on selge, et süüdistuses käsitletav periood hõlmab tegusid, mis on toime pandud ajavahemikul jaanuar 2006 kuni november 2007.a, kohtueelne menetlus uurimisasutuses on kestnud novembrist 2007.a kuni jaanuarini 2011.a (kohtueelse menetluse kokkuvõtte koostamine) so 3 aastat ja 2 kuud, prokuratuuris alates jaanuar 2011 kuni 08.august 2012.a (süüdistusakti kohtusse saatmise päev) 1 aasta ja 7 kuud ning I astme kohtu menetluses 08.augustist 2012.a kuni 07.maini 2014.a täpselt 1 aasta ja 9 kuud ja nüüdseks rohkemgi veel. Tähelepanu väärne on teadmine, et I astme kohtu menetlus käesolevaks ajaks veel lõppenud ei ole ning kuna on ületatud eelistungil planeeritud istungite aegu, täiendavaid istungipäevi ei ole kokku lepitud, ei ole võimalik täpselt prognoosida, millal I astme menetlus võiks selles asjas lõpule jõuda. Kohus hinnates veelkord käesoleva kriminaalasja menetlemist erinevate asutuste poolt kohtueelse ja kohtuliku uurimise staadiumis peab vajalikuks märkida järgmist. Kohtupraktikale tuginedes on maksualaste süütegude keskmine kohtueelne menetlus enne kriminaalasja prokuratuuri jõudmist 3 aastat, ka antud kriminaalasja puhul on kohtueelne uurimine lõpule viidud veidi üle kolme aastaga, alates kriminaalasja saabumisest prokuratuuri kuni tänase päevani on samuti kulunud 3 aastat. Seega, kuigi eraldivõetuna (menetlus erinevates asutustes) ei ole riigivõimu organite tegevus kohtu hinnangul menetluse tähtaegade puhul olnud ebamõistlik, siis kogumis ületab menetluse senine kestvus kohtu hinnangul mõistlikku menetlusaega. Kohtul ei ole siinkohal vähetähtsaks ka teadmine, et I astme kohtumenetlus ei ole seni lõppenud, kõige optimistlikum prognoos I astme kohtu otsuseni jõudmiseks on 2015.a, kuid arvestama peab sedagi, et I astme kohtuotsus on vaidlustatav veel kahes kohtuastmes, mis lükkab lõpliku kohtulahendi jõustumise määramata tulevikku.

menetlusosaliste õigust kohtuotsust edasi kaevata, lükkub kohtulahendi jõustumine kindlasti aastasse 2015 kui mitte hilisemasse aega. Antud hetkel peab kohus vajalikuks viidata EIÕK art 6 lg 1, millises märgitakse, et kriminaalasjades on eesmärk vältida olukorda, et süüdistatav peaks jääma oma saatuse osas liiga kauaks ebakindlasse olukorda. Käesoleval hetkel on kohus seisukohal, et süüdistatavate Hardi XXX ́i, Monika XXXi ja Veiko XXX olukorra ebakindlus selles, kas nad tunnistatakse süüdi või mitte on kestnud üle seitsme aasta ja kohtu hinnangul võib kesta veel vähemalt mitmeid kuid ning kohtu hinnangul ei saa sellist olukorda pidada mõistlikuks. Eeltoodud põhjustel on kohus jätkuvalt seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas on rikutud süüdistatavate õigust menetlusele mõistliku aja jooksul. KrMS § 2742 sätestab, et kui kohtulikul arutamisel tuvastatakse, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada ja süüdistatava õiguse rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada, võib kohus süüdistatava nõusolekul KrMS § 2052 sätestatud asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse lõpetada. KrMS § 2052 kohaselt kui kohtueelses menetluses ilmneb, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada, võib Riigiprokuratuur kahtlustatava nõusolekul kuriteo raskust, kriminaalasja keerukust ja mahukust, kriminaalmenetluse senist käiku ja muid asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse määrusega lõpetada. Kohus leiab, et antud juhul ei ole mõistliku menetlusaja riivet võimalik korvata pelgalt isikule määratava karistuse vähendamisega, nt karistusest tingimisi vabastamisega. Kohus arvestab jätkuvalt siinkohal asjaolu, isegi juhul, kui Hardi XXX, Monika XXX ja Veiko XXX tunnistataks süüdi vastavalt KarS § 256 lg 1 sätestatud kuriteos Hardi XXXi puhul ning KarS § 255 lg 1 järgi Monika XXX ́i ja Veiko XXX puhul, ei oleks välistatud, et karistades neid vangistusega peaks kohus võimalikuks nende suhtes kohaldada KarS § 73 või 74 sätteid, kuna tegemist on varem kohtulikult karistamata isikutega. Seega ei oleks kohtu hinnangul selline heastamise viis antud juhul piisav. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus jätkuvalt, et on tuvastamist leidnud, et käesolevas kriminaalasjas on rikutud süüdistatavate õigust menetlusele mõistliku aja jooksul, kriminaalasjas ei ole võimalik lõpliku lahenduseni jõuda ka lähemas perspektiivis, mis süvendab mõistliku menetlusaja riivet veelgi ning mida ei ole võimalik korvata pelgalt isikule määratava karistuse vähendamisega või tingimisi vangistuse kohaldamisega, tuleb kriminaalmenetlus Hardi XXX ́i, Monika XXXi ja Veiko XXX suhtes KrMS § 2742 alusel lõpetada. Vastavalt KrMS § 2742 lg 2 tuleb menetluse lõpetamise määrusest teavitada kohtu esimeest. KrMS § 183 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral hüvitab menetluskulud riik, seega tuleb määratud kaitsjatele makstud tasud jätta riigi kanda. Käesolevas kriminaalasjas on asitõenditeks muuhulgas dokumentaalsed tõendid – vaatlusprotokollidega vaadeldud arved, pangakonto väljavõtted ja muud dokumendid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures eraldi köidetes. Samuti on kriminaalasja kohtueelsel uurimisel isikute elukohtade ja töökohtade läbiotsimisel võetud esemed, mis on pakituna edastatud kohtule. Nende osas võtab kohus seisukoha käesoleva määruse resolutsioonis. Samuti on kriminaalasja nr 07930000135 kohtueelse uurimise käigus eeluurimiskohtunike määrustega arestitud kahtlustatavate ja kolmandate isikute vara, millised varad tuleb arestist vabastada seoses kriminaalmenetluse lõpetamisega. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/