Kriminaalasi nr 1-09-5136
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja
29. detsember 2014, Rakvere kohtumaja
koht Kohtuasja number
1-09-5136
Kohtunik
Heli Väinaste
Kohtuistungi sekretär
Enjar Malm
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid W.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
W.G , isikukood XXX, kodakondsuseta, haridus 8 klassi, elukoht vabanemisel puudub Karistuse kandmise algus 02.11.2008 ja lõpp 02.11.2017
Jätta W.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 30.10.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava W.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
W.G kannab Tartu Maakohtu kohtuotsusega 11.09.2009 mõistetud karistust, mille kohaselt tunnistati ta süüdi KarS § 121 järgi 2008.a septembris L J füüsilise valu põhjustamises ja mõisteti karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. W.G tunnistati süüdi KarS § 25 lg 1,2 - § 113 järgi ja mõisteti karistuseks 9 (üheksa) aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõisteti liitkaristuseks W.G-le 9 (üheksa) aastat vangistust. KarS § 68 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja hakati karistusaega arvestama alates 2. novembrist 2008.a. W.G on kriminaalkorras karistatud ühel korral ning reaalset vangistust kannab ta samuti esimest korda. Kinnipeetav kannab karistust tapmiskatse ja füüsilise valu põhjustamise eest. Kinnipeetav on Harku ja Murru Vangla kutseharidussüsteemis õppinud 17.10.2011 – 19.10.2012, omandades aedniku eriala. Viru Vanglas läbis isik ajavahemikul 22.05.2014 – 09.09.2014 sekkumisprogrammi „Eluviisitreening õigusrikkujale“. Vangistuses on kinnipeetav töötanud korralikult alates 2010. aastast. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 6 aastat 1 kuu ning kanda jääb tal veel enam kui 2 aastat 10 kuud vangistust. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Enne vangistust elas kinnipeetav koos abikaasaga (abielu on lahutatud xxxx) 2-toalises korteris aadressil xxxx. Kuritegu on sooritatud eeltoodud elukohas ning abikaasa suhtes. Seega ei ole endine eluase isikule elamiseks sobilik, sest seal elab kannatanu. Poeg (O J) ja isiku õde (O F) ei soovi, et isik peale vabanemist asuks nende juurde elama. Isikul puudub kindel eluase peale vabanemist. Uue kuriteo risk seisneb selles, et kui isik peaks vabanedes asuma endise abikaasa juurde elama, siis võib ta viimast alkoholijoobes olles rünnata. Viru Vangla kriminaalhooldusametnike poolt on peetud läbirääkimisi Tartu ja Elva sotsiaaltöötajatega isikule ajutise eluaseme leidmise osas. Vanglale on selgitatud, et enne vabanemist ei saa isikule elukohta võimaldada. Isiku sõnade kohaselt omandas ta põhihariduse Venemaal, asudes tööle karjasena. Eriala isik ei omandanud, kuna pidi aitama oma peret ning töötama. Põhiliselt on isik töötanud ehitustöölisena. Riigikeelt kinnipeetav ei valda. Vangistuses töötab kinnipeetav majandusabitöölisena (koristajana). Isiku suhtumine töösse on positiivne. Kinnipeetav saab iseseisvalt hakkama, materiaalset toetust ta teistelt inimestelt ei saa. Enne vangistust töötas isik nii ametlikult kui ka mitteametlikult ehitustöödel ning sai xxxx. Vabanemisfondi on isikul kogutud 1057 eurot (seisuga 15.10.2014). Isikul on tsiviilasjas 2 nõuet summas 5148 eurot (lisanduvad täituritasud). Isiku vabanemisel hakatakse ühte nõuet pensionist kinni pidama. Pereliikmed ei soovi kinnipeetavaga suhelda ja selle põhjuseks on aastatepikkune koduvägivald ja alkoholi kuritarvitamine, mis kulmineerus abikaasa tapmiskatsega. Isikul on õde, kellega ta ei suhtle. Alkoholi kuritarvitamise tõttu on isikule omane riskiv ja hoolimatu elustiil. Kinnipeetaval ei ole soovi taastada suhteid oma perega, põhjendusel, et pere ei usu, et ta võib muutuda. Kohtupsühhiaatriaekspertiis (2009) diagnoosis isikul alkoholisõltuvuse ja kerge kognitiivsete funktsioonide languse. Kuritegu oli sooritatud alkoholijoobes. Uue kuriteo risk võib väljenduda siis, kui isik hakkab vabaduses tarbima alkoholi. Isik on otsustanud, et vabaduses ei tarbi ta alkoholi. Kuigi isikul on oma vanusele vastavad sotsiaalsed oskused, on ta korduvalt kasutanud vägivalda oma abikaasa suhtes. Alkoholijoobes võib isik käituda agressiivselt ja impulsiivselt. Vabanemisel soovib kinnipeetav alustada uut elu ilma perekonnata, vormistada pension ning leida endale kindel elu- ja töökoht. Ametnikega teeb kinnipeetav koostööd. Isik tunnistab oma süüd osaliselt, väites, et ei mäleta kuriteo toimepanemist. Riskihindamise alusel on W.G kõrgohtlik konkreetsele
täiskasvanule (risk ühiskonnas, abikaasale ja teistele perekonnaliikmetele). Ohtlikkus seisneb raskete kehavigastuste tekitamises, tapmiskatses (abikaasa). Kinnipeetava puhul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 14%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 18%. Lähtuvalt eeltoodust vangla ei toeta W.G ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus otsustab W.G tingimisi enne tähtaega vabastada, siis teeb vangla ettepaneku panna talle KarS § 75 lg 2 p 2,8 sätestatud kohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et W.G-l on 2 täiskasvanud last, tütar elab xxxx ja poeg xxxx. Õde O F elab samuti xxxx, üks vendadest elab xxxx. Kõik pereliikmed (endine abikaasa, poeg ja õde) teatasid, et nad ei soovi W.G-ga suhelda. Kinnipeetav pole vangistuse jooksul õele kordagi kirjutanud ega helistanud, endisele abikaasale on ta helistanud, olles neil kordadel verbaalselt agressiivne. Näitena tõid pereliikmed kinnipeetava telefonikõne pärast seda, kui täitur esitas W.G-le nõude ohvriabi seaduse alusel hüvitisetaotluse tasumise kohta. Kriminaalasja toimiku andmetel oli W.G aastaid alkoholi liigtarbija, kes kasutas kodus vägivalda. Abikaasa tapmiskatse järgselt on pereliikmetel põhjust pidada tema ähvardusi vägagi reaalseteks. Vabaduses puuduvad kinnipeetaval toetavad suhted. W.G tutvusringkonna moodustasid enne vangistust alkoholi kuritarvitavad isikud. Kinnipeetaval puudub Eestis elukoht, sest varasemast elukohast on ta välja kirjutatud ja perekonna sõnul soovivad nad xxxx asuva korteri ära müüa, müügis on ka poja korter xxxx. Poja ja endise abikaasa sõnul loobus W.G Viru Maakohtus xxxx toimunud abielu lahutamise istungil igasugustest rahalistest ja majanduslikest nõuetest abikaasa ja poja suhtes. Vanglas on kinnipeetav töötanud ja saanud töötasu, perekonnaliikmed ei ole olnud nõus teda toetama. W.G on vanaduspensionär ja vabaduses on tal olemas igakuine sissetulek. Kohtuotsuses sedastatakse, et W.G-d kui tahtliku tapmise eesmärgiga kuriteo toimepanijat võib iseloomustada kui jõhkrat ja küünilist isikut. Tema hilisem käitumine viitab enesekesksusele ja empaatiatunde puudumisele. Endise abikaasa ja poja sõnul on neil W.G senist käitumist arvestades tekkinud arvamus, et kinnipeetava vabanemise järgselt oleks otstarbekas taotleda lähenemiskeeldu. Vabanedes on W.G-l olemas kindel igakuine sissetulek, kuid puudub elukoht ja toetav suhtlusringkond. W.G käitumisest kohtuasja arutamisel (2009) ja hilisemal käitumisel pereliikmetega jääb mulje, et ta pole siiani aru saanud, et ta pani toime kuriteo. Kuna W.G-l puudub vabanedes elukoht, siis ei ole täidetud eeltingimus ennetähtaegseks vabanemiseks. W.G avaldas kohtuistungil soovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta soovib normaalset elu ilma naise ja pojata ning saab ise hakkama. Ta üüriks vabanedes korteri xxxx, sest praegu on üürile anda palju kortereid. Ta tahab lähedastele tõestada, et ta pole viimane joodik ning et tal saab kõik olema, nii korter kui naine. Prokuröri abi Enn Pustak on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa W.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 15.10.2014 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele, ega toeta samuti nagu vangla W.G ennetähtaegset vangistusest vabastamist. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Eeltoodust järeldub, et nimetatud seadus seab isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel esikohale toime pandud kuriteo asjaolud ja raskuse, kuna need on seaduses toodud loetelus esimesena kirjas.
KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolud ei ole kõik ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Tegemist on siiski kohtu kaalutlusotsusega ning iga tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel tuleb lähtuda konkreetset asja iseloomustavatest positiivsetest ja negatiivsetest argumentidest, mis omavad erinevat kaalu. Arvestades W.G poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (kõigepealt tapmise katse, s.o I astme kuriteo episoodis - kannatanule 33 sentimeetri pikkuse pussnoaga 2-l korral rindkerepiirkonda ja 7-l korral seljapiirkonda löömine, eluohtliku tervisekahjustuse põhjustamine jm), ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste panemisega süüdimõistetule. Samuti tuleb märkida, et kuna KarS § 76 lg 4 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kujuneks eelnimetatud süüdimõistetu katseaeg ning kriminaalhooldus käesoleval hetkel vabanedes liialt pikaks – umbes 2 aastat ja 11 kuud, mis ilmselgelt ei ole otstarbekas. Väärib märkimist, et eelmainitud iseloomustuse kohaselt on eelnimetatud süüdimõistetu kõrgohtlik konkreetsele täiskasvanud isikule (risk ühiskonnas, abikaasale ja võib olla teistele perekonnaliikmetele). Kinnipeetavale ei ole vangistuse jooksul määratud distsiplinaarkaristusi. Senises kohtupraktikas on peetud ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks distsiplinaarrikkumiste puudumist. Sellest aga ei saa järeldada, et õigusrikkumiste vangistuses puudumine iseenesest omab märgilist tähendust isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega (diagnoositud alkoholisõltuvus), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetaval puudub vabaduses kindel alaline elukoht (ning seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks). Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb kriminaalhooldus ja täitmisele kuuluvad KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded ja KarS § 75 lg 2 sätestatud võimalikud lisakohustused. Kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis vabanemisjärgse alalise elukoha puudumine vangistatul välistab iseenesest KarS § 75 lg 1 p 1 sätestatud kontrollnõude täitmise ning taotluse rahuldamise tema vangistusest ennetähtaegse vabastamise osas. Lisaks on kindla elukohaga seotud veel kolm kontrollnõuet (KarS § 75 lg 1 p 3,4,5). Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid veenvaid asjaolusid ei esine. Käesoleval juhul ei pea prokuratuur õigeks kohaldada kinnipeetava suhtes erandlikku meedet, s.o tema ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastamist. Lähtudes eeltoodust prokuratuur ei toeta W.G tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega, Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu W.G ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. W.G-d on kriminaalkorras karistatud ühel korral, reaalset vanglakaristust kannab ta samuti esimest korda. W.G kannab Tartu Maakohtu 11.09.2009 kohtuotsuse kohaselt karistust muuhulgas esimese raskusastme isikuvastase kuriteo, s.o tapmiskatse eest KarS § 25 lg 1,2 - § 113 järgi. Sealjuures väärib märkimist, et kinnipeetav lõi kannatanule 33 sentimeetri pikkuse pussnoaga 2-l korral rindkerepiirkonda ja 7-l korral seljapiirkonda. Nii nimetatud kuritegu kui ka kuritegu KarS § 121 järgi on toime pandud endise abikaasa L J suhtes. Kinnipeetav on vanaduspensionär,
seega on talle vabanemisel tagatud kindel igakuine sissetulek. Kinnipeetaval puudub vabanemise korral kindel alaline elukoht, kuid vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb kriminaalhooldus ja täitmisele kuuluvad KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuded, sealhulgas nõue elada kohtu määratud alalises elukohas. Alalises elukohas elamise nõudega on seotud veel 3 kontrollnõuet. Elukoha puudumise korral ei ole kriminaalhoolduse teostamine võimalik. Kriminaalhoolduse teostamise võimatus välistab aga iseenesest vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Kinnipeetaval puudub lähedaste igasugune toetus, sest pereliikmed ei soovi kinnipeetavaga viimase vägivaldsuse ja alkoholilembuse tõttu suhelda, kaaludes koguni lähenemiskeelu kohaldamist. Alkoholi kuritarvitamist (isikul on diagnoositud alkoholisõltuvus) võib pidada uue kuriteo toimepanemise peamiseks riskifaktoriks, sest isik võib alkoholijoobes olles kasutada vägivalda oma pereliikmete suhtes. Viru Vangla ei toeta W.G ennetähtaegset vabastamist. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et W.G suhtes käesoleval ajal selliseid asjaolusid ei esine. Kohus tunnustab W.G-d vangistuse jooksul.
selle eest, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused
Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.